Inimese kehamassist moodustavad valgud ehk proteiinid umbes 20%. Organismi ehituse juures mängivad valgud aga väga olulist rolli. Organism...
Inimese kehamassist moodustavad valgud ehk proteiinid umbes 20%. Organismi ehituse juures mängivad valgud aga väga olulist rolli. Organismi ensüümid ja ka osad hormoonid on valgulise koostisega. Valgud on meie rakkude peamisteks ülesehitajateks, samuti osalevad valgud oluliste ainete transpordi juures organismis (hemoglobiin - punastes verelibledes ringlev valk - transpordib hapnikku). Valgud toetavad immuunsust, sest nad aitavad toota antikehi ja seega täidavad nad organismis kaitsefunktsiooni. Valgud annavad samuti toiduenergiat.
Valgud koosnevad aminohapetest, mis vereringega kehas laiali kantakse. Aminohapped aga jagunevad kaheks: need, mida organism ise toodab ja asendamatud aminohapped, mida keha ise ei tooda.
Valgupuudust ei ole kerge tuvastada, sest tema sümptomid on erinevad. Paljud inimesed aga ei tarbi valgurikkaid toiduaineid piisavalt. Valgupuuduse üheks tundemärgiks ongi organismi kaitsevõime langus.
Valgupuuduse korral lihasmass väheneb ja organism muutub vastuvõtlikumaks haigustele. Samuti kaasneb sellega töövõime langus. Laste puhul võib aga valgupuudus kaasa tuua kasvu ja arengu pidurdamise, sest valkude põhiülesanne on organismi ehituse, kasvamise ja arengu tagamine. Valgud hoolitsevad ka lihaskasvu ja ainevahetuse eest ning neil on suur mõju meie tujule.
Samuti on ohtlik liiga valgurikas toit, mis pikemas perioodis hakkab koormavalt mõjuma maksale ja neerudele.
Valkude puudus võib tekkida, kui inimene end näljutab, ei söö piisavalt või on taimetoitlane. Samuti kuuluvad riskigruppi last ootavad naised ja eakad inimesed, kelle valguvajadus on suurem.
Valgud jagunevad taimseteks ja loomseteks. Loomsed valgud sisaldavad kõiki vajalikke aminohappeid, mida me saame munadest, piimatoodetest (kohupiim, juust), linnulihast, punasest lihast, kalast jne. Loomse päritoluga valgud sisaldavad meie organismi jaoks asendamatuid aminohappeid rohkem, kui taimset päritolu valgud.
Taimseid valke leidub pähklites, teraviljatoodetes, seemnetes, kartulis, seentes, sojatoodetes, ent taimseid valke omastab organism kehvemini, kui loomseid.
Valgud peaksid moodustama 10-20% päevasest toiduenergiast ehk siis meie igapäevane valguvajadus on keskmiselt 0.8 g valke ühe kilo kohta päevas.
Millised märgid viitavad valgupuudusele?
Pidev näksimise vajadus
Valgud mõjutavad veresuhkru taset, aidates aeglustada verre imenduva suhkru ehk glükoosi taset. Valgupuudus võib seega kaasa tuua veresuhkru tõusu ja energia languse ning tekitada söögiisu. Valgurikas eine tekitab aga kauemaks ajaks täiskõhutunnet, kui toit, mis koosneb peamiselt süsivesikutest ja lipiididest ehk siis rasvadest, mille seedimine võtab rohkem aega.
Lihasnõrkus
Lihaskoe rakud ja kõõlused vajavad valke kasvamiseks ja taastumiseks. Valkude vähese tarbimise korral, tekivad valud ja lihasnõrkus. Kauakestva valgupuuduse korral hakkab organism valke võtma energia tootmiseks.
Suurem vastuvõtlikus haigustele
Immuunsüsteem tugineb suurel määral antikehadel ehk immunoglobuliinidel, tegemist on plasmavalkudega, millel on võime patogeene tuvastada ja kahjutuks teha. Valkude vähese tarbimise korral ja valguvaeguse puhul, ei uuene antikehad piisavalt ruttu ja muudavad organismi vastuvõtlikumaks haiguste suhtes ning aeglustavad paranemist.
Juuste langus ja triibud küüntel
Juuksed ja küüned koosnevad 97% keratiinist, tegemist on kiulise proteiiniga, mida organism sünteesib. Valguvaese toidu korral ei uuene juuksed korralikult ja sellele järgneb juuste hõrenemine. Lisaks tekivad küüntele triibud, küüneplaat muutub värvituks ja küüned ise kaotavad oma tugevuse.
Keskendumishäired ja uneprobleemid
Selliseid neurotransmittereid nagu serotoniin, noradrenaliin ja dopamiin, sünteesitakse kehas valkude aminohapete poolt. Valguvaene toit võib kaasa tuua väsimuse, tujumuutused, keskendumishäired ja uneprobleemid.
Valgud koosnevad aminohapetest, mis vereringega kehas laiali kantakse. Aminohapped aga jagunevad kaheks: need, mida organism ise toodab ja asendamatud aminohapped, mida keha ise ei tooda.
 |
| unsplash @ foodbymars |
Valgupuudust ei ole kerge tuvastada, sest tema sümptomid on erinevad. Paljud inimesed aga ei tarbi valgurikkaid toiduaineid piisavalt. Valgupuuduse üheks tundemärgiks ongi organismi kaitsevõime langus.
Valgupuuduse korral lihasmass väheneb ja organism muutub vastuvõtlikumaks haigustele. Samuti kaasneb sellega töövõime langus. Laste puhul võib aga valgupuudus kaasa tuua kasvu ja arengu pidurdamise, sest valkude põhiülesanne on organismi ehituse, kasvamise ja arengu tagamine. Valgud hoolitsevad ka lihaskasvu ja ainevahetuse eest ning neil on suur mõju meie tujule.
Samuti on ohtlik liiga valgurikas toit, mis pikemas perioodis hakkab koormavalt mõjuma maksale ja neerudele.
Valkude puudus võib tekkida, kui inimene end näljutab, ei söö piisavalt või on taimetoitlane. Samuti kuuluvad riskigruppi last ootavad naised ja eakad inimesed, kelle valguvajadus on suurem.
Valgud jagunevad taimseteks ja loomseteks. Loomsed valgud sisaldavad kõiki vajalikke aminohappeid, mida me saame munadest, piimatoodetest (kohupiim, juust), linnulihast, punasest lihast, kalast jne. Loomse päritoluga valgud sisaldavad meie organismi jaoks asendamatuid aminohappeid rohkem, kui taimset päritolu valgud.
Taimseid valke leidub pähklites, teraviljatoodetes, seemnetes, kartulis, seentes, sojatoodetes, ent taimseid valke omastab organism kehvemini, kui loomseid.
Valgud peaksid moodustama 10-20% päevasest toiduenergiast ehk siis meie igapäevane valguvajadus on keskmiselt 0.8 g valke ühe kilo kohta päevas.
Millised märgid viitavad valgupuudusele?
Pidev näksimise vajadus
Valgud mõjutavad veresuhkru taset, aidates aeglustada verre imenduva suhkru ehk glükoosi taset. Valgupuudus võib seega kaasa tuua veresuhkru tõusu ja energia languse ning tekitada söögiisu. Valgurikas eine tekitab aga kauemaks ajaks täiskõhutunnet, kui toit, mis koosneb peamiselt süsivesikutest ja lipiididest ehk siis rasvadest, mille seedimine võtab rohkem aega.
 |
| unsplash @ enginakyurt |
Lihasnõrkus
Lihaskoe rakud ja kõõlused vajavad valke kasvamiseks ja taastumiseks. Valkude vähese tarbimise korral, tekivad valud ja lihasnõrkus. Kauakestva valgupuuduse korral hakkab organism valke võtma energia tootmiseks.
Suurem vastuvõtlikus haigustele
Immuunsüsteem tugineb suurel määral antikehadel ehk immunoglobuliinidel, tegemist on plasmavalkudega, millel on võime patogeene tuvastada ja kahjutuks teha. Valkude vähese tarbimise korral ja valguvaeguse puhul, ei uuene antikehad piisavalt ruttu ja muudavad organismi vastuvõtlikumaks haiguste suhtes ning aeglustavad paranemist.
Juuste langus ja triibud küüntel
Juuksed ja küüned koosnevad 97% keratiinist, tegemist on kiulise proteiiniga, mida organism sünteesib. Valguvaese toidu korral ei uuene juuksed korralikult ja sellele järgneb juuste hõrenemine. Lisaks tekivad küüntele triibud, küüneplaat muutub värvituks ja küüned ise kaotavad oma tugevuse.
Keskendumishäired ja uneprobleemid
Selliseid neurotransmittereid nagu serotoniin, noradrenaliin ja dopamiin, sünteesitakse kehas valkude aminohapete poolt. Valguvaene toit võib kaasa tuua väsimuse, tujumuutused, keskendumishäired ja uneprobleemid.
.jpg)
Kommentaare ei ole