Lemmiklooma kaotus võib teha palju rohkem haiget, kui seda arvatakse

Nii kaua, kui inimene on maa peal elanud, on teda ikka ümbritsenud loomad. Arvatakse, et tõenäolisel...

Nii kaua, kui inimene on maa peal elanud, on teda ikka ümbritsenud loomad. Arvatakse, et tõenäoliselt oligi koer esimene loom, kelle inimene kodustas. Tänapäeval ei ole koerte ülesanne üksnes maja valvata, vaid nii koera, kui kassi peetakse võrdseteks pere liikmeteks, kellega ajapikku tekivad tugevad ja väga lähedased sidemed. Sest lemmikloom, ükskõik, milline ta ka ei ole, ei saa üksi hakkama ja vajab inimest. Samas on loom see, kes toob oma peremehe ellu palju rõõmu ja elu.

Lemmiklooma pärast peab inimene oma harjumusi tihti muutma ja neid tema järgi seadma. Loom ei pane inimest end üksi tundma ja kuna koera on vaja tihti välja viia, siis tema peremehel aktiivsema elu. Ja kõige sellepärast on lemmiklooma surma väga raske taluda.

Sageli peetakse lemmiklooma kaotust sama valusaks, kui lähedase kaotust. Seda saab ka seletada selle tõsiasjaga, et loomade eluiga ulatub sageli 10 - 20 eluaastani. Kui paljud meist on veetnud igapäevaselt nii pikka aega koos kellegagi?

Sellepärast leidub üha rohkem ja rohkem peresid, kus lemmikloomal on perega võrdväärne staatus ja kus teda peetakse täie õigusega pere osaks. See kõik seletab valu, mis inimest tabab looma kaotuse puhul.

Kui sa oled kaotanud oma lemmiklooma, siis sul on õigus nutta ja tunda valu. Sest ta oli rohkem, kui su sõber. Sa ei tohi häbeneda oma tundeid ja sul on õigus teda leinata, nagu pereliiget ja parimat sõpra.