Psühholoogia · Tunded ja suhted Sa naeratad ja ütled, et kõik on korras, kuid keegi ei näe, kui raske sul tegelikult on ...
Sa naeratad ja ütled, et kõik on korras, kuid keegi ei näe, kui raske sul tegelikult on
On valu, millest sa peaaegu kellelegi ei räägi. Kaheksa kogemust, mis võivad peituda täiesti tavalise naeratuse taga.
Mõnest valust on raske rääkida. Mitte sellepärast, et sa ei tahaks, vaid sellepärast, et vahel pole lihtsalt sõnu. Võib-olla kardad, et sind ei mõisteta. Võib-olla oled juba proovinud end avada, kuid tundnud end pärast seda veel üksikumana.
Teised näevad sind tööl, tänaval, pere keskel või sõpradega vestlemas. Kui keegi küsib, kuidas sul läheb, vastad harjumuspäraselt: „Kõik on korras.”
Ometi võib sinu sees olla kurbus, lein, hirm, pettumus või mõni vana hingehaav, millest teised midagi ei tea. Väljastpoolt ei pruugi see välja paista, kuid sinu jaoks võib iga päev nõuda rohkem jõudu, kui keegi aimab.
See, et inimene naeratab, ei tähenda alati, et tal on kerge.
1. Sa ütled, et kõik on hästi, kuigi tegelikult pole
Sa oled õppinud oma valu varjama. Tööl teed ära selle, mida sinult oodatakse. Tänaval naeratad tuttavale, kodus vastad küsimustele ja püüad käituda nii, nagu oleks kõik tavapärane.
Võib-olla ei taha sa teisi muretsema panna. Võib-olla oled väsinud kõike seletamast. Või kardad, et kui kord rääkima hakkad, ei suuda sa enam pisaraid tagasi hoida. Nii ütledki: „Kõik on korras.”
Ent pidev tugev olemine väsitab. Naeratuse taga võib peituda soov nutta, puhata või mõneks ajaks kõigest eemalduda.
2. Sa oled proovinud rääkida, aga pole tundnud, et sind mõistetakse
Oled ehk kellelegi oma murest rääkinud. Sind on kuulatud, lohutatud ja sulle on nõu antud. Võib-olla öeldi ka, et aeg parandab kõik haavad.
Ometi võisid pärast vestlust tunda, et kõige olulisem jäi välja ütlemata. Mõnikord ei vaja inimene kohe lahendust. Ta vajab kedagi, kes kuulab lõpuni, ei võrdle tema valu enda omaga ega kiirusta ütlema, kuidas edasi elada.
Kui üks vestlus ei toonud kergendust, ei tähenda see, et abi pole olemas. Võib-olla vajad teistsugust tuge või inimest, kellega tunned end turvalisemalt.
3. Sa tunned end üksikuna isegi inimeste keskel
Sa võid istuda sõprade seltsis, kuulata nende juttu ja isegi kaasa naerda, kuid tunda samal ajal, nagu oleks sinu ja teiste vahel nähtamatu sein.
Nemad räägivad igapäevastest tegemistest, sina kannad endas midagi, mille kõrval kõik muu tundub korraks kauge. Nii võid hakata rohkem kuulama kui rääkima, sest oma tunnetele on raske sõnu leida.
Vahel teeb just selline üksindus kõige rohkem haiget: inimesed on sinu kõrval, kuid sa ei tunne, et keegi päriselt sinuni jõuaks.
4. Sa tahad olla üksi, aga igatsed samal ajal lähedust
Mõnel päeval soovid, et keegi sinult midagi ei küsiks. Üksi olles ei pea sa naeratama ega selgitama, miks oled vaikne. Sa võid lihtsalt olla.
Ja ometi võib samal ajal olla suur igatsus, et keegi võtaks su käest kinni või ütleks: „Sa ei pea praegu midagi rääkima. Ma olen siin.”
Need soovid ei välista teineteist. Sa võid vajada nii omaette olemise rahu kui ka teadmist, et sa pole üksi jäetud.
5. Teised peavad sind tujukaks, sest nad ei näe sinu sisemist võitlust
Ühel hetkel suudad naerda ja kaasa rääkida, järgmisel tunned äkki sügavat kurbust. Kõrvaltvaatajale võib see tunduda ootamatu.
Tema näeb sinu meeleolu muutust, kuid mitte mälestust, mõtet või valusat kogemust, mis selle vallandas. Mõnikord piisab ühest laulust, lõhnast või juhuslikust lausest, et vana tunne taas esile kerkiks.
See ei tähenda tingimata, et sa liialdad. Mõni läbielamine annab endast märku ka siis, kui oled püüdnud tavapärase eluga edasi minna.
6. Sinu mõtted ei anna sulle puhkust
Väliselt võid istuda täiesti vaikselt, kuid sinu peas käib lakkamatu arutelu. Meenutad vestlusi, mõtled, mida oleksid võinud teisiti teha, ja muretsed selle pärast, mis alles ees ootab.
Üks ja sama olukord võib mõtetes korduda kümneid kordi. Seepärast on vahel raske keskenduda tööle, raamatule või isegi lihtsale vestlusele.
Vaimne pinge võib olla kurnav ka siis, kui päev pole füüsiliselt raske olnud. Alati ei saa mõtteid lihtsalt tahtejõuga peatada.
7. Sa tunned survet end kokku võtta, kuid ei tea, kuidas
„Mõtle positiivselt.” „Liigu edasi.” „Ära ela minevikus.” Neid lauseid öeldakse sageli heast tahtest, kuid raskel hetkel võivad need kõlada nii, nagu peaksid oma tunnetest lihtsalt üle saama.
Sa tahaksidki end paremini tunda. Ometi ei kao hingevalu käsu peale ning liiga suured ootused võivad lisada kannatusele süütunde.
Sa ei pea kõike korraga lahendama. Mõnel päeval on edasiminek väike jalutuskäik, puhkehetk või sõnum inimesele, kelle kõrval tunned end hoituna. Ka väike samm loeb.
8. Sa oled teiste jaoks olemas, aga ei tea, kelle poole ise pöörduda
Sa märkad, kui kellelgi on raske. Kuulad, aitad, saadad toetava sõnumi ja püüad teiste koormat kergendada.
Kui aga sinul on halb, ütled endale, et teistel on niigi palju muresid. Et sinu probleem pole piisavalt suur. Et küll sa saad ise hakkama.
Aga ka inimene, kes on harjunud teisi hoidma, vajab vahel hoidmist. Abi küsimiseks ei pea ootama hetkeni, mil jõud on täiesti otsas.
Sa ei pea oma valu tõestama
Sinu tunded ei muutu vähem tõeliseks sellepärast, et teised neid ei näe. Sa ei pea nutma, kokku varisema ega igapäevaeluga toimetulekut lõpetama, et sinu raskused vääriksid tähelepanu.
Sa võid käia tööl, hoolitseda teiste eest ja naeratada ning olla samal ajal sisemiselt väsinud. Sa ei pea oma kogemust kellegi teise omaga võrdlema. Sinu mure on oluline ka siis, kui kellelgi teisel on samuti raske.
Lõpetuseks
Sa ei pea täna kogu oma elu korda tegema. Piisab ühest väikesest asjast, mis muudab tänase päeva pisut kergemaks.
Puhka, kui oled väsinud. Räägi siis, kui tunned, et oled valmis. Kui varasem abi pole sind toetanud, võid otsida teistsugust tuge – näiteks mõne usaldusväärse inimese või vaimse tervise spetsialisti juurest.
Kõige tähtsam on mitte jääda uskuma, et pead kogu seda raskust alati üksinda kandma.
Võib-olla pole homme veel lihtne päev. Aga ehk on see natuke kergem kui tänane. Ja mõnikord algab muutus just sellest väikesest erinevusest.
See artikkel kirjeldab võimalikke emotsionaalseid kogemusi ega ole diagnostiline test. Kui raske enesetunne kestab või segab igapäevaelu, tasub pöörduda professionaalse abi poole.
Kommentaare ei ole