Miks kaal vahel tõuseb, kuigi me ei söö rohkem? Mõnikord tasub otsida vastust ka oma emotsioonidest. Kas oled kunagi mä...
Miks kaal vahel tõuseb, kuigi me ei söö rohkem? Mõnikord tasub otsida vastust ka oma emotsioonidest.
Kas oled kunagi märganud, et keerulistel eluperioodidel muutuvad ka sinu söömisharjumused? Mõni inimene kaotab stressi tõttu söögiisu, teine aga otsib toidust lohutust. Vahel ei ole selle taga sugugi nälg, vaid väsimus, üksindus või mured, millest pole olnud võimalik kellelegi rääkida. Kehakaalu mõjutavad paljud tegurid, kuid meie emotsionaalset heaolu ei tasu nende hulgas tähelepanuta jätta.
.png)
|
| foto : Canva |
Meile räägitakse sageli, et kehakaalu kontrolli all hoidmiseks tuleb lihtsalt vähem süüa ja rohkem liikuda.
Tegelikkus on aga palju keerulisem.
Mõni inimene võib aastaid jälgida oma toitumist, proovida erinevaid dieete ja teha kõik endast oleneva, kuid ometi tunda, et soovitud tulemusi on raske saavutada.
Teine märkab, et pärast mõnda rasket eluperioodi on tema kehakaal hakanud tõusma.
Kolmas ei saa aga arugi, millal õhtusest väikesest maiustusest sai harjumus, ilma milleta on raske päeva lõpetada.
Kehakaalu mõjutavad toitumise ja liikumise kõrval ka pärilikkus, uni, vanus, hormonaalsed muutused, terviseseisund ning mõned ravimid.
Ent mõnikord tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas me ennast tegelikult tunneme.
Sest toit ei ole meie jaoks alati ainult energiaallikas.
Vahel võib sellest saada lohutus, väike preemia pärast rasket päeva või võimalus kasvõi korraks unustada kõik, mis meid muretsema paneb.
1. Kui armastusest ja lähedusest jääb puudu
Inimene vajab lähedust.
Me kõik tahame tunda, et oleme kellegi jaoks olulised, et meid kuulatakse ning et meil on olemas inimene, kelle kõrval saame olla päriselt meie ise.
Kui sellist lähedust napib, võib tekkida üksildustunne isegi siis, kui meie ümber on palju inimesi.
Mõni inimene hakkab sel ajal endasse tõmbuma.
Teine otsib pidevalt tegevust, et mitte jääda oma mõtetega üksi.
Kolmas võib avastada, et toit pakub talle hetkeks seda soojust ja lohutust, millest ta oma igapäevaelus puudust tunneb.
Näiteks võib üksildasel õhtul tunduda šokolaad või mõni lemmikroog eriti ahvatlev.
See ei tähenda, et armastuse puudumine iseenesest kehakaalu tõstaks.
Küll aga võivad üksindus ja kurbus mõjutada meie käitumist, söögiisu ning igapäevaseid harjumusi.
Seepärast tasub vahel endalt küsida:
„Kas ma tunnen praegu päriselt nälga või vajan hoopis natuke lohutust ja lähedust?”
Mõlemad vajadused on inimlikud. Oluline on õppida neid eristama.
2. Kui toit muutub viisiks sisemist tühjust täita
Mõnikord võib elus olla justkui kõik olemas.
On kodu, töö, igapäevased tegemised ja inimesed, kelle eest hoolitseda.
Ometi võib südames olla tunne, et midagi on puudu.
Võib-olla oled aastaid keskendunud teiste vajadustele ning unustanud ära, mis sulle endale rõõmu valmistab.
Või oled loobunud mõnest unistusest, sest selle elluviimiseks pole kunagi olnud õiget aega.
Sellisel juhul võib söömine muutuda üheks vähestest hetkedest päevas, mil lubad endale midagi meeldivat.
Kui päev on olnud pikk ja väsitav, võib õhtune maiustus tunduda justkui väikese preemiana kõige eest, mida oled pidanud taluma.
Selles pole iseenesest midagi halba.
Toit võibki pakkuda naudingut ning meeldivad söögikorrad kuuluvad elu juurde.
Probleem võib tekkida siis, kui toidust saab peamine või ainus viis raskete tunnetega toime tulla.
Võib-olla tasuks sellisel juhul leida oma ellu ka midagi muud, mis rõõmu pakub.
See võib olla jalutuskäik, kohtumine sõbraga, mõni vana hobi või lihtsalt pool tundi, mil ei pea kellegi teise soovidega arvestama.
Mõnikord ei vaja me rohkem toitu, vaid rohkem hetki, mis teevad meid päriselt õnnelikuks.
3. Kui stress ei lase enam korralikult puhata
Pikaajaline stress võib mõjutada nii meie und, söögiisu kui ka energiataset.
Mõni inimene sööb pingelisel ajal vähem, teine aga rohkem.
Samuti võib pidev väsimus muuta keerulisemaks tervislike harjumuste hoidmise.
Kujuta ette inimest, kes on terve päeva töötanud, lahendanud pereprobleeme ja muretsenud rahaasjade pärast.
Õhtuks on ta nii kurnatud, et ei jaksa enam midagi korralikku valmistada.
Kõige lihtsam tundub võtta külmkapist midagi kiiret või tellida valmistoitu.
Ja kui selline olukord kestab nädalaid või kuid, võivad harjumused tasapisi muutuda.
Stress võib mõjutada ka organismi hormonaalseid protsesse, sealhulgas neid, mis on seotud söögiisu ja energiatasakaaluga.
Ent iga inimene reageerib pingele erinevalt.
Seepärast ei saa öelda, et stress põhjustaks kõigil kaalutõusu.
Küll aga tasub pidevat väsimust ja ülekoormust tõsiselt võtta.
Mõnikord on just piisav uni, puhkus ja väiksem koormus see, millest tuleks alustada.
4. Kui oled harjunud kõigi teiste eest hoolitsema, aga iseenda unustad
On inimesi, kelle poole pöördutakse alati siis, kui kellelgi on abi vaja.
Nad kuulavad teiste muresid, hoolitsevad laste ja vanemate eest, aitavad sõpru ning püüavad kõigega hakkama saada.
Sageli ei küsi nad ise midagi vastu.
Aga mis juhtub siis, kui inimene annab endast aastaid rohkem, kui tal tegelikult jõudu on?
Ühel hetkel võib saabuda väsimus, mida ei leevenda enam isegi nädalavahetusel magamine.
Oma vajadused on jäänud nii kauaks tagaplaanile, et inimene ei oska enam öeldagi, mida ta ise tahaks.
Selline ülekoormus võib mõjutada ka enese eest hoolitsemise harjumusi.
Korrapärased söögiajad jäävad ära, liikumiseks ei jätku energiat ning õhtul tahaks ainult puhata.
Kui tunned ennast selles kirjelduses ära, võib olla aeg midagi muuta.
Sa ei pea alati kõigile olemas olema.
Sul on õigus öelda „ei”, puhata ja oma vajadustele tähelepanu pöörata.
Iseenda eest hoolitsemine ei ole isekus. See on vajalik, et sul jätkuks jõudu elada ka omaenda elu.
5. Kui minevikuhaavad mõjutavad tänaseid harjumusi
Mõned lapsepõlves saadud kogemused võivad meid mõjutada ka täiskasvanuna.
Võib-olla lohutati sind lapsena alati maiustustega.
Kui olid kurb, anti sulle kommi.
Kui olid tubli, premeeriti sind koogiga.
Kui nutsid, pakuti midagi head, et su tähelepanu mujale juhtida.
Nii võib kujuneda seos toidu ja emotsionaalse turvatunde vahel.
Teisel inimesel võivad olla hoopis teistsugused kogemused.
Võib-olla kasvas ta keskkonnas, kus tema tunnetest eriti ei räägitud või kus ta pidi juba väikesena õppima kõigega ise toime tulema.
Täiskasvanuna ei pruugi ta alati osata oma vajadusi märgata ega raskel hetkel abi küsida.
Mõned inimesed kasutavad toitu ebameeldivate tunnete leevendamiseks, teised leiavad sootuks teistsuguseid viise.
See ei tähenda, et kõik kaaluprobleemid saaksid alguse lapsepõlvest.
Kuid vahel võib oma varasemate kogemuste mõistmine aidata aru saada, miks teatud harjumused on nii visad kaduma.
6. Mida tähendab oma sisemise lapse eest hoolitsemine?
Psühholoogilises ja eneseabikirjanduses kasutatakse mõnikord väljendit „sisemine laps”.
See on kujundlik viis rääkida meie lapsepõlvekogemustest, tunnetest ja vajadustest, mis võivad meid mõjutada ka täiskasvanuna.
Mõtle korraks sellele väikesele tüdrukule või poisile, kes sa kunagi olid.
Kas ta tundis ennast turvaliselt?
Kas tema muresid kuulati?
Kas tal lubati olla kurb, vihane või hirmunud, ilma et teda selle pärast häbistati?
Võib-olla meenub sulle mõni olukord, kus oleksid väga vajanud lohutust, kuid pidid hoopis oma pisarad alla neelama.
Täiskasvanuna ei saa sa minevikku muuta.
Küll aga saad õppida iseendaga lahkemalt rääkima.
Kui teed vea, ei pea sa end kohe süüdistama.
Kui tunned kurbust, ei pea sa seda häbenema.
Kui vajad abi, ei pea sa teesklema, et saad alati kõigega üksi hakkama.
Võid endale öelda midagi sellist:
„Sa oled oluline. Sinu tunded loevad. Sa ei pea enam kõike üksi kandma.”
Selline enesesse suhtumine ei tähenda, et kehakaal hakkaks automaatselt langema.
Kuid suurem enesemõistmine võib aidata kujundada tervislikumaid harjumusi ja vähendada vajadust raskeid tundeid pidevalt toiduga leevendada.
7. Kui oled kaotanud oskuse iseennast armastada
Mõnikord võib kõige raskem suhe olla suhe iseendaga.
Vaatame peeglisse ja märkame kohe kõike seda, mis meile enda juures ei meeldi.
Võrdleme end teistega.
Meenutame, millised olime kümme või kakskümmend aastat tagasi.
Ja hakkame endale ette heitma, et pole suutnud oma keha sellisena hoida, nagu oleksime soovinud.
Ent pidev enesekriitika ei tee kedagi õnnelikumaks.
Sinu väärtus inimesena ei sõltu sellest, millist numbrit näitab kaal.
Sa väärid austust, armastust ja hoolitsust sõltumata oma kehakujust.
Enda aktsepteerimine ei tähenda, et peaksid loobuma soovist oma tervise eest hoolitseda.
Vastupidi.
Mõnikord on kõige parem muutus just see, kui lõpetad iseendaga võitlemise ning hakkad tegema valikuid, mis aitavad sul ennast paremini tunda.
Mitte karistuseks, vaid hoolitsusest.
8. Kuidas aru saada, kas sööd näljast või emotsioonidest?
Emotsionaalset söömist ei ole alati lihtne märgata.
Mõnikord tekib soov midagi süüa väga kiiresti, eriti pärast ebameeldivat vestlust, pingelist tööpäeva või üksildast õhtut.
Võid märgata, et tahad just mõnda kindlat toitu, näiteks šokolaadi, küpsiseid või krõpse.
Füüsiline nälg kujuneb sageli järk-järgult, kuid need kaks tunnet võivad ka kattuda.
Seepärast pole mõtet ennast süüdistada iga kord, kui sööd midagi lihtsalt naudingu pärast.
Selle asemel võid enne söömist korraks mõelda:
-
Kas mu kõht on tühi?
-
Kas olen täna piisavalt söönud?
-
Kas olen väsinud või endast väljas?
-
Kas vajan praegu hoopis puhkust, lohutust või kellegagi rääkimist?
-
Mis võiks aidata mul end paremini tunda peale söömise?
Kui oled näljane, on igati loomulik süüa.
Kui aga märkad, et haarad toidu järele peamiselt stressi või kurbuse tõttu, võid proovida leida lisaks mõne teise viisi enda toetamiseks.
Oluline pole endale kõike keelata, vaid mõista oma tegelikke vajadusi.
Millal hakkab enesetunne paremaks muutuma?
Muutused ei pea algama kaalunumbrist.
Mõnikord võib esimene oluline samm olla hoopis see, et magad öösel paremini.
Või õpid pärast pikka tööpäeva puhkama, ilma et tunneksid selle pärast süüd.
Võib-olla hakkad lõpuks oma vajadustest rääkima.
Või leiad julguse eemalduda olukorrast, mis on sind juba aastaid kurnanud.
Samuti võivad väikestest sammudest kujuneda kasulikud harjumused: korrapärasem söömine, meeldiv liikumine, piisav uni ja aeg iseenda jaoks.
Kui kehakaal on muutunud ootamatult või selle kontrollimine valmistab pikemat aega raskusi, tasub rääkida arstiga. Mõnikord võivad kaalumuutuste taga olla terviseprobleemid või ravimid, mille mõju ei saa lahendada ainult harjumuste muutmisega.
Kui aga tunned, et söömine on muutunud peamiseks viisiks oma tunnetega toime tulla või oled kaotanud kontrolli söömise üle, võib abi olla psühholoogi või söömiskäitumisega tegeleva spetsialisti toest.
Abi küsimine ei ole läbikukkumine.
See võib olla hoopis esimene samm parema enesetunde poole.
Kui hingel hakkab kergem, võib ka enda eest hoolitsemine muutuda lihtsamaks
Vahel kanname endaga kaasas muresid, millest teised inimesed midagi ei tea.
Võime naeratada, käia tööl, hoolitseda oma pere eest ja täita kõiki kohustusi, kuigi sisimas oleme väsinud.
Sellistel hetkedel ei vaja me tingimata veel üht ranget reeglit ega järjekordset põhjust enda süüdistamiseks.
Mõnikord vajame hoopis mõistmist.
Vajame võimalust puhata.
Vajame inimest, kes kuulaks meid ilma hinnanguid andmata.
Ja vahel peame ise õppima olema enda vastu sama hoolivad, nagu oleme teiste vastu.
Loomulikult ei tähenda see, et kõik kehakaaluga seotud mured kaoksid niipea, kui tunneme ennast õnnelikumana.
Kuid vaimne heaolu ja füüsiline tervis on omavahel seotud ning mõlema eest tasub hoolitseda.
Võib-olla ei peaks me alati alustama küsimusest „Kuidas ma saaksin kaalust alla võtta?”, vaid küsima endalt ka „Mida ma vajan, et ennast oma elus paremini tunda?”
Sest inimene ei ole ainult tema kehakaal.
Ta on ka kõik need kogemused, lootused, unistused ja tunded, mida teised esmapilgul ei näe.
Ja mõnikord saab kõige ilusam muutus alguse just sellest, kui õpime endasse suhtuma natuke suurema hellusega.
Aga sina? Kas oled märganud, et stress ja mured mõjutavad sinu söögiisu või söömisharjumusi?
Mis aitab sul rasketel hetkedel kõige paremini rahu ja tasakaalu tagasi leida? ❤️
Kommentaare ei ole