Ära kiirusta kodus nähtud ämblikku tapma – temast võib sulle rohkem kasu olla, kui sa arvad ...
Ära kiirusta kodus nähtud ämblikku tapma – temast võib sulle rohkem kasu olla, kui sa arvad
.png)
|
| foto : Canva |
Kristi
Kodused lood autor
Kui märkad kodus mööda seina ronivat ämblikku, võib esimene mõte olla temast võimalikult kiiresti lahti saada. Tegelikult ei ole selle väikese kaheksajalgse külalise pärast enamasti põhjust muretseda. Vastupidi, ämblik võib sinu kodus teha midagi väga kasulikku, ilma et sa seda isegi märkaksid.
Ilmselt on paljudele tuttav olukord, kus astud õhtul vannituppa ja märkad äkitselt seinal suurt ämblikku. Või avastad hommikul, et keegi on elutoa nurka vahepeal peene võrgu pununud.
Mõni inimene võtab seda täiesti rahulikult, teine aga ei julge enne magama minna, kui ämblik on toast kadunud.
Ämblikud ei ole just kõige armastatumad koduloomad. Nende pikad jalad, kiired liigutused ja oskus ilmuda välja kõige ootamatumates kohtades võivad tekitada ebamugavust isegi neis, kes muidu putukaid ei karda.
Ent enne kui haarad ajalehe või tolmuimeja järele, tasub teada üht asja.
Enamik meie kodudes kohatavatest ämblikest ei kujuta inimesele märkimisväärset ohtu. Küll aga võivad nad aidata vähendada tüütute putukate hulka.
Miks ämblikud üldse meie kodudesse tulevad?
Sageli arvatakse, et ämblikud tulevad tuppa ainult siis, kui väljas läheb külmaks.
Tegelikult on põhjuseid palju rohkem.
Mõned ämblikud satuvad siseruumidesse juhuslikult, näiteks avatud akna või ukse kaudu. Teised otsivad varjupaika, sobivat elukeskkonda või paarilist.
Leidub ka ämblikuliike, kellele siseruumides elamine sobib nii hästi, et nad võivad veeta seal kogu oma elu.
Nende jaoks on meie kodu lihtsalt üks võimalik elupaik.
Ämblikke võib leida akende lähedalt, keldritest, garaažidest, pööningutelt ja tubade vaiksematest nurkadest.
See ei tähenda tingimata, et kodu oleks must või koristamata.
Isegi väga puhtasse majapidamisse võib aeg-ajalt mõni ämblik sattuda.
Ämblik on väike abiline, kes ei küsi oma töö eest midagi
Kõige suurem põhjus, miks ämblikke tasub rahule jätta, on nende toitumine.
Ämblikud on kiskjad, kes püüavad toiduks mitmesuguseid väikeseid selgrootuid.
Nende saagiks võivad langeda kärbsed, sääsed, koid ja teised kodus ringi liikuvad putukad.
Mõned ämblikud punuvad võrke ja ootavad kannatlikult, kuni mõni putukas sinna satub.
Teised eelistavad ise saaki otsida ning liiguvad selleks mööda seinu, põrandaid ja mööblitaguseid.
Ja seda kõike teevad nad täiesti tasuta.
Kui sinu kodus elab mõni ämblik, võib ta aidata vähendada väikeste lendavate ja roomavate putukate hulka.
Loomulikult ei tähenda see, et üks ämblik suudaks lahendada suurema kahjuriprobleemi. Küll aga on ämblikel oma roll putukate arvukuse looduslikus reguleerimises.
Kas koduämblik võib inimest hammustada?
See on üks küsimustest, mis tekitab ämblike puhul kõige rohkem hirmu.
Paljudel ämblikuliikidel on mürginäärmed, sest mürk aitab neil saaki püüda. Kuid see ei tähenda, et nad oleksid inimesele ohtlikud.
Enamik tavalisi koduämblikke ei ole agressiivsed ning eelistavad inimesega kohtudes pigem põgeneda või peitu pugeda.
Ämblik võib hammustada eelkõige siis, kui ta tunneb end ohustatuna, näiteks kui teda kogemata vastu nahka surutakse.
Paljude liikide puhul ei suuda nende lõugtundlad inimese nahka läbistada või ei põhjusta hammustus tõsiseid vaevusi.
Samas ei saa öelda, et kõik maailma ämblikud oleksid ohutud. Leidub ka liike, kelle hammustus võib vajada arstiabi.
Seetõttu ei tasu tundmatut ämblikku paljaste kätega katsuda, eriti piirkonnas, kus elab ohtlikke liike.
Kõige mõistlikum on ämblik lihtsalt rahule jätta. Tema ei otsi inimesega tüli ning enamasti pole ka inimesel põhjust teda karta.
Miks ämblikud meid nii väga hirmutavad?
Ämblikuhirm on üsna levinud.
Mõni inimene tunneb ämblikku nähes vaid kerget ebamugavust, teisel võib aga tekkida lausa paanika.
Sageli ei ole hirm seotud ämbliku tegeliku ohtlikkusega.
Pigem ehmatab meid tema välimus või liikumisviis.
Ämblik võib istuda pikka aega täiesti liikumatult ning siis ootamatult kiiresti üle põranda joosta. Just sellised järsud liigutused võivad panna inimese võpatama.
Mõne jaoks on ebameeldiv ka teadmine, et ämblik võib peituda voodi all, kardina taga või mõnes muus raskesti märgatavas kohas.
Hirmu võivad mõjutada ka lapsepõlves omandatud hoiakud ja teiste inimeste reaktsioonid.
Kui laps näeb, et täiskasvanu ämblikku nähes alati karjatab, võib ta hakata neid samuti kartma.
See ei tähenda, et ämblikuhirmust oleks lihtne üle saada. Kuid ämblike eluviisi tundmaõppimine võib aidata mõnel inimesel neisse rahulikumalt suhtuda.
Kas ämbliku peaks õue viima?
Kui ämblik sind ei häiri, võid ta lihtsalt rahule jätta.
Ent kui sa tõesti ei taha temaga sama tuba jagada, on olemas ka leebem lahendus kui tema tapmine.
Võta klaas või läbipaistev anum ja aseta see ettevaatlikult ämbliku peale.
Seejärel libista anuma alla tugevam paber või õhuke papitükk, nii et ämblik jääks nende vahele.
Nüüd saad ta rahulikult teise kohta viia, ilma et peaksid teda puudutama.
Siin on aga üks oluline nüanss.
Kõik toas elavad ämblikud ei pruugi õues hästi hakkama saada.
Mõned liigid on kohanenud eluga hoonetes ning nende viimine külma või niiskesse väliskeskkonda ei pruugi neile sobida.
Seetõttu võib olla parem paigutada selline ämblik näiteks garaaži, kuuri või mõnda teise varjulisse kohta, kus ta inimesi ei sega.
Väljast juhuslikult tuppa sattunud ämbliku võib seevastu sobiva ilma korral tagasi tema loomulikku elukeskkonda viia.
Kas ämblikuvõrgud tähendavad, et kodu on must?
Sugugi mitte.
Ämblikuvõrk võib ilmuda ka kõige hoolikamalt koristatud koju.
Mõned ämblikud suudavad võrgu valmis punuda üsna kiiresti ning sageli valivad nad selleks koha, kuhu inimene iga päev ei vaata.
Näiteks laealuse nurga, aknaraami või mööblitaguse.
Kui sulle ämblikuvõrgud ei meeldi, võid need loomulikult eemaldada.
Kuid võrgu olemasolu ei tähenda automaatselt, et kodus oleks mustus või halb hügieen.
Ämblikud võivad elada nii vanades majades kui ka uutes korterites.
Ja vahel võib täiesti märkamatuks jääv ämblik olla sinu kodus elanud juba pikemat aega.
Kuidas hoida ämblikke eluruumidest eemal?
Kui sa ämblikke kardad ega soovi neid magamistoas või elutoas näha, saad nende sattumist tuppa mõnevõrra vähendada.
Üks võimalus on paigaldada akendele putukavõrgud ja tihendada praod, mille kaudu väikesed loomad sisse pääsevad.
Samuti tasub regulaarselt koristada raskesti ligipääsetavaid nurki ning jälgida, et tuppa ei koguneks palju putukaid, kes võiksid ämblikke ligi meelitada.
Ämblikest täielikult vabaneda on aga keeruline ning enamasti ei ole selleks ka vajadust.
Looduses täidavad nad olulist ülesannet ja nende olemasolu on täiesti loomulik.
Järgmine kord, kui ämblikku näed, mõtle enne, kui ta ära ajad
Ämblik ei pruugi olla just selline külaline, keda oma kodus näha sooviksid.
Ta ei ole pehme ega armas nagu kassipoeg ning tõenäoliselt ei hakka sa teda kunagi silitama.
Ent see väike kaheksajalgne loom ei ole tavaliselt sinu vaenlane.
Ta elab oma vaikset elu, otsib toitu ja püüab vältida kokkupuudet inimestega.
Samal ajal võib ta aidata hoida kontrolli all mõningaid putukaid, keda sa oma kodus samuti näha ei soovi.
Võib-olla tasukski järgmine kord ämblikku nähes mõelda, et ta ei ole kutsumata vaenlane, vaid väike looduslik abiline.
Sa ei pea teda armastama ega temaga ühes toas elama.
Aga kui võimalik, lase tal lihtsalt oma teed minna.
Aga sina? Kas jätad kodus nähtud ämblikud rahule või püüad nad kohe välja viia? Ja kas sa kardad ämblikke või ei tee neist üldse välja?
Kommentaare ei ole