„Sa mõtled üle.” „See on sinu süü.” „Sa vajad mind.” Need on laused, mida paljud inimesed on oma elus kuulnud. Esmapilgul v...
„Sa mõtled üle.” „See on sinu süü.” „Sa vajad mind.” Need on laused, mida paljud inimesed on oma elus kuulnud. Esmapilgul võivad need tunduda tavaliste märkustena, kuid teatud olukordades võivad nende taga peituda manipuleerimine, alandamine ja soov teist inimest kontrollida.
Suhtlemine inimesega, kes peab enda vajadusi alati kõige tähtsamaks, võib olla kurnav. Eriti keeruliseks muutub olukord siis, kui iga erimeelsus lõpeb süüdistuste, halvustamise või vaikimisega.
Nartsissistlike joontega inimene võib vajada palju imetlust ja tunnustust, tal võib olla raske kriitikat taluda ning teiste tunnetega arvestada. See ei tähenda siiski, et iga enesekeskne või ebameeldivalt käituv inimene oleks nartsissist.
7 lauset, mille taga võib peituda manipuleerimine
Mõned väljendid võivad suhtes ikka ja jälle korduda. Kui nendega kaasneb pidev süütunde tekitamine, alandamine või teise inimese tunnete eiramine, tasub nende tähendusele rohkem tähelepanu pöörata.
1. „Sa peaksid õnnelik olema, et ma sinu eest hoolitsen.”
Hoolimine ja armastus ei tohiks olla midagi sellist, mille eest inimene peab pidevalt tänuvõlga tundma. Ometi võib manipuleeriv inimene kasutada oma abi ja tähelepanu selleks, et teisele meelde tuletada, kui palju ta tema heaks teeb.
Sellise lause varjatud sõnum võib olla, et teine inimene pole piisavalt hea või vääriline ning peaks olema tänulik juba ainuüksi selle eest, et temaga üldse koos ollakse.
Kui hoolitsusest saab vahend, millega nõuda kuulekust või panna teist inimest süüd tundma, ei ole tegemist enam lihtsalt heatahtliku abistamisega.
2. „Issand, kui naeruväärne sa oled!”
Pidev halvustamine võib inimese enesekindlust tasapisi õõnestada. Mõnikord tehakse seda otseste solvangutega, teinekord pilkavate märkuste või niinimetatud naljade kaudu.
Kui inimene kuuleb sageli, et tema mõtted on rumalad, välimus naeruväärne või tegemised mõttetud, võib ta hakata lõpuks iseendas kahtlema.
Eriti murettekitav on olukord siis, kui solvaja keeldub oma sõnade eest vastutamast ja ütleb hiljem, et teine inimene lihtsalt ei oska naljast aru saada.
3. „Sa vajad mind. Ilma minuta ei saaks sa hakkama.”
Lähedases suhtes on täiesti loomulik teineteisele toetuda. Probleem tekib aga siis, kui üks inimene püüab teist veenda, et ta ei ole võimeline iseseisvalt otsuseid tegema ega oma eluga toime tulema.
Sellised sõnad võivad tekitada hirmu üksijäämise ees. Teine inimene võib hakata uskuma, et ta ei suuda ilma partnerita hakkama saada, isegi kui tegelikkuses on ta täiesti iseseisev ja võimekas.
Terves suhtes toetatakse teineteise enesekindlust ja iseseisvust, mitte ei kasutata sõltuvust kontrollivahendina.
4. „Miks sa alati üle mõtled?”
Iga inimene kogeb olukordi erinevalt. Mis ühe jaoks tundub tühine, võib teisele olla väga oluline või valus.
Kui keegi vastab teise murele järjekindlalt sõnadega „Sa mõtled üle”, „Sa oled liiga tundlik” või „Sa kujutad seda ette”, võib see muuta oma tunnetest rääkimise väga raskeks.
Probleem ei ole selles, et inimesed peavad kõiges ühel meelel olema. Probleem tekib siis, kui ühe inimese kogemusi pidevalt pisendatakse ja tema tundeid ei võeta tõsiselt.
5. „Kõik teised on lollid.”
Kas tunned inimest, kellel on peaaegu kõigi kohta midagi halba öelda? Tema arvates on kolleegid saamatud, sõbrad rumalad, pereliikmed tänamatud ja võõrad inimesed täiesti mõistmatud.
Mõnikord võib pideva kritiseerimise taga olla soov näidata ennast teistest targema ja tähtsamana.
Kui inimene ei suuda peaaegu kunagi tunnustada teiste saavutusi ega tunnistada enda eksimusi, võib see muuta temaga suhtlemise keeruliseks. Lähedased võivad tunda, et peavad pidevalt oma sõnu valima, et mitte järgmiseks kriitika sihtmärgiks sattuda.
6. „See, et ma nii käitusin, on sinu süü!”
See on üks kõige murettekitavamaid lauseid olukorras, kus inimene püüab oma käitumise eest vastutamist vältida.
Näiteks võib ta pärast solvamist või vihast reageerimist väita, et teine inimene ajas ta endast välja. Selle asemel, et tunnistada oma eksimust, pöörab ta olukorra ümber ja paneb süü kannatanud poolele.
Nii võib tekkida muster, kus üks inimene peab pidevalt vabandama isegi siis, kui tema ei olnud see, kes halvasti käitus.
Igaüks vastutab oma sõnade ja tegude eest. Vihastamine või erimeelsus ei anna õigust teist inimest alandada, ähvardada ega hirmutada.
7. „Mul pole selle jaoks aega. Ma ei taha sellest rääkida.”
Mõnikord vajab iga inimene pärast tüli rahunemiseks aega. See on täiesti normaalne. Kuid olukord on teistsugune siis, kui üks inimene kasutab vaikimist või vestluse järsku katkestamist teise karistamiseks.
Ta võib keset olulist vestlust toast lahkuda, keelduda küsimustele vastamast või ignoreerida teist inimest pikema aja jooksul.
Kui selline käitumine kordub, võib teine pool hakata kartma keeruliste teemade tõstatamist. Ta ei tea enam, millal võib rääkida ja millal järgneb sellele uus vaikimine või pahameel.
Tervislikum viis oleks öelda: „Ma olen praegu ärritunud ja vajan natuke aega. Räägime sellest hiljem.” Nii jääb alles võimalus probleem üheskoos lahendada.
Kuidas aru saada, kas tegemist on lihtsalt halva suhtlemise või manipuleerimisega?
Kõik inimesed võivad vahel öelda midagi mõtlematut, reageerida liiga teravalt või vajada omaette olemiseks aega. Üks halb päev või üks ebameeldiv lause ei tähenda automaatselt, et inimene on manipuleeriv.
Oluline on vaadata tervikpilti. Kas inimene suudab vabandada? Kas ta võtab oma tegude eest vastutuse? Kas ta arvestab sinu tunnetega? Kas sa saad temaga rääkida ilma hirmuta, et sind naeruvääristatakse või karistatakse?
Kui suhtes korduvad alandamine, süüdistamine, hirmutamine ja kontrollimine, tasub olukorda tõsiselt võtta. Selline käitumine võib kahjustada enesehinnangut ja emotsionaalset heaolu sõltumata sellest, kas inimesel on mõni diagnoos või mitte.
Artikkel käsitleb üldisi suhtlemis- ja käitumismustreid ega ole mõeldud kellegi diagnoosimiseks. Nartsissistlikku isiksushäiret saab hinnata ainult vastava väljaõppega tervishoiuspetsialist.
.png)
Kommentaare ei ole