Kas pensionist piisab tänapäeval äraelamiseks? Paljudel pensionäridel jääb pärast arvete maksmist kätte vaid väike summa ...
Kas pensionist piisab tänapäeval äraelamiseks? Paljudel pensionäridel jääb pärast arvete maksmist kätte vaid väike summa
|
| foto : Canva |
Pensionipõlv peaks olema aeg, mil saab pärast aastakümneid kestnud töötamist rahulikumalt elada. Ometi tähendab see paljude Eesti eakate jaoks hoopis pidevat arvutamist: kas pensionist jätkub kommunaalarvete, toidu ja ravimite jaoks ning kas kuu lõpus jääb midagi ka iseendale?
Elektriarve, korteriühistu arve, telefon, toit ja ravimid. Ükshaaval vaadates ei pruugi kõik kulutused tunduda suured, kuid kokku moodustavad need märkimisväärse osa igakuisest sissetulekust.
Eriti keeruliseks võib olukord kujuneda üksinda elaval pensionäril, kellel tuleb kõik eluasemekulud tasuda ühest pensionist. Kui lisanduvad ootamatud väljaminekud, näiteks kodumasina remont või hambaravi, võib seni hoolikalt planeeritud eelarve kiiresti tasakaalust välja minna.
Kui palju jääb pensionist pärast arvete maksmist alles?
Sellele küsimusele ei ole ühte vastust. Eesti pensionäride sissetulekud erinevad ning samuti sõltuvad kulutused elukohast, tervislikust seisundist ja sellest, kas inimene elab üksi või koos pereliikmega.
Mõnel pensionäril on oma kodu ja suhteliselt väikesed igakuised väljaminekud. Teisel tuleb tasuda kõrgeid küttearveid, üüri või laenumakseid. Ka ravimitele kuluv summa võib inimeseti märkimisväärselt erineda.
Et mõista, kui kiiresti raha kulub, võib vaadata üht lihtsat näidet.
Näide: pension 800 eurot kuus
Eluasemekulud: 250 eurot
Toit: 250 eurot
Ravimid ja tervisekulud: 60 eurot
Telefon ja transport: 50 eurot
Muud vajalikud kulutused: 70 eurot
Alles jääb 120 eurot.
Tegemist on illustratiivse näitega, mitte Eesti pensionäride keskmiste kulutuste statistikaga.
Esmapilgul võib 120 eurot tunduda summana, millest piisab väikesteks rõõmudeks. Kuid sellest tuleb katta ka kõik ootamatud väljaminekud. Üks suurem ost või tervisemure võib kogu ülejäänud raha ära kulutada.
Seotud lood :
70-aastane Vello peab pensionile lisa teenima: „Miks ei saa minu vanuses inimene rahulikult pensionipõlve pidada?”
Üksi elamine võib muuta toimetuleku keerulisemaks
Üksinda elava pensionäri jaoks on sageli kõige suurem probleem see, et eluasemekulud ei vähene samas tempos kui leibkonna sissetulek.
Küte, elekter, prügivedu ja paljud muud arved tuleb tasuda sõltumata sellest, kas kodus elab üks või kaks inimest. Kui kulusid ei ole kellegagi jagada, võib pensionist igapäevaseks elamiseks jääda märksa vähem raha.
Samuti ei pruugi väiksemasse elamisse kolimine olla lihtne lahendus. Inimene võib olla oma kodus elanud aastakümneid ning kolimine tähendaks nii rahalisi väljaminekuid kui ka emotsionaalselt rasket otsust.
Pensionipõlv ei peaks tähendama ainult kokkuhoidmist
Kui kogu raha kulub arvetele ja esmatarbekaupadele, jäävad tahaplaanile tegevused, mis muudavad elu meeldivaks.
Kohvikus käimine, teatripilet, sünnipäevakingitus lapselapsele või väike reis ei ole tingimata luksus. Need võivad olla olulised võimalused hoida sidet teiste inimestega ning tunda, et elu pakub endiselt midagi enamat kui igapäevased kohustused.
Pidev rahamure võib panna inimest loobuma ka suhtlemisest. Kui sõpradega kohtumine eeldab bussipiletit või kohvikus väikest väljaminekut, võib tunduda lihtsam koju jääda.
Nii võib rahaline kitsikus mõjutada lisaks ostuvõimalustele ka inimese enesetunnet ja sotsiaalset elu.
Milliseid võimalusi tasub pensionäril uurida?
Kuigi üksnes kulutuste vähendamine ei lahenda väikese pensioni probleemi, tasub teada võimalusi, mis võivad igakuist toimetulekut kergendada.
Kohaliku omavalitsuse toetused. Kui sissetulek ei võimalda katta hädavajalikke kulutusi, tasub uurida toimetulekutoetuse tingimusi ja teisi kohaliku omavalitsuse pakutavaid abivõimalusi. Toetuse saamine sõltub konkreetsetest asjaoludest.
Ravimite soodustused. Regulaarseid ravimeid ostval inimesel tasub apteegist või Tervisekassast uurida, millised soodustused ja hüvitised talle kehtivad.
Igakuiste lepingute ülevaatamine. Telefoni-, interneti- ja muude teenuste paketid võivad aja jooksul kallineda. Mõnikord aitab teenusepakkujaga suhtlemine või sobivama paketi valimine kulusid vähendada.
Tasuta kultuuri- ja vaba aja võimalused. Raamatukogud, kogukonnakeskused ja kohalikud üritused pakuvad võimalusi kodust välja tulla ning teistega suhelda ka suurema väljaminekuta.
Kas pensionär peaks olema sunnitud töötama?
Osa pensionäre jätkab töötamist soovist olla aktiivne, suhelda inimestega ja kasutada oma oskusi. Teiste jaoks ei ole töötamine aga niivõrd valik kui majanduslik vajadus.
See tekitab õigustatud küsimuse: kas pärast pikka tööelu peaks inimene saama pensionist ära elada ka siis, kui tema tervis või vanus ei võimalda enam töötada?
Kõigil pensionäridel ei ole võimalik lisaraha teenida. Seetõttu ei saa töötamist pidada universaalseks lahenduseks väikese sissetuleku probleemile.
Kui palju peaks pärast arvete maksmist alles jääma?
Küsimus ei ole ainult selles, kas pension katab hädavajalikud kulutused. Oluline on ka see, kas inimesel jääb võimalus ootamatusteks raha kõrvale panna ning aeg-ajalt midagi meeldivat ette võtta.
Pensionipõlv ei peaks tähendama pidevat muret järgmise arve pärast. Turvatunne ja võimalus oma elu üle ise otsustada on olulised igas vanuses.
Mida arvad sina? Kas Eestis on võimalik ainult pensionist normaalselt ära elada? Kui palju peaks pensionäril pärast arvete ja toidukulude tasumist igakuiselt alles jääma, et ta ei peaks pidevalt raha pärast muretsema?
Kristi
Kodused lood
Kristi kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni
praktilisi nõuandeid ning mõtteainet.
.png)
Kommentaare ei ole