ELUTARKUS / VAIMSUS Öeldakse, et kõik, mida teistele teeme, tuleb meile ühel päeval tagasi. Aga kas karma tähenda...
ELUTARKUS / VAIMSUS
Öeldakse, et kõik, mida teistele teeme, tuleb meile ühel päeval tagasi. Aga kas karma tähendab tõesti seda, et head inimesed saavad tasu ja halvad karistuse?
|
| foto : Canva |
Kui keegi käitub meiega halvasti, võib tekkida soov uskuda, et elu seab ühel päeval õigluse jalule. „Küll karma talle tagasi teeb,“ öeldakse sageli.
Samamoodi räägitakse heast karmast siis, kui mõnele heatahtlikule inimesele osaks saab ootamatu õnn.
Kuid karma algne tähendus on palju sügavam kui lihtne arusaam, et iga hea tegu toob preemia ja iga halb tegu karistuse.
See mõiste pärineb India religioossetest ja filosoofilistest traditsioonidest ning on seotud inimese tegude, kavatsuste ja nende tagajärgedega.
MIDA SÕNA „KARMA“ TEGELIKULT TÄHENDAB?
Sõna karma pärineb sanskriti keelest ning tähendab kõige lihtsamalt öeldes tegu või tegevust.
Hinduistlikes ja budistlikes õpetustes on sellel mõistel oluline koht, kuigi karma täpne tähendus ja toimimine sõltub traditsioonist.
Eriti budistlikus käsitluses pööratakse suurt tähelepanu inimese kavatsustele. Oluline pole ainult see, mida me teeme, vaid ka põhjus, miks me midagi teeme.
Kui aitame kedagi siirast soovist head teha, erineb meie kavatsus olukorrast, kus teeme sama teo üksnes kiituse või isikliku kasu saamiseks.
Karma ei tähenda siiski seda, et universum peaks iga meie teo kohe ära hindama ning saatma vastutasuks õnne või ebaõnne.
Pigem räägivad need õpetused tegude ja tagajärgede keerulisest seosest, mis võib ulatuda kaugemale ühest päevast või isegi ühest elust.
KAS HEA TEGU TOOB ALATI HEAD KARMAT?
Igapäevases kõnekeeles tundub vastus lihtne: kui teed head, saad head tagasi.
Elu ise näitab aga, et kõik ei ole sugugi nii sirgjooneline.
Me kõik tunneme ilmselt mõnda heasüdamlikku inimest, kelle elus on olnud palju raskusi. Samal ajal võib mõni teiste suhtes hoolimatu inimene näida väga edukas.
See ei tähenda, et heatahtlikkusel poleks väärtust.
Head teod võivad tugevdada suhteid, kasvatada usaldust ja aidata meil iseendaga paremini läbi saada. Kuid need ei anna garantiid, et meiega ei juhtu kunagi midagi halba.
Samuti ei tähenda kellegi kannatused seda, et ta oleks need oma varasemate tegudega ära teeninud.
„Hea inimene olemine ei tähenda, et elu oleks alati õiglane. See tähendab, et sa valid headuse ka siis, kui maailm pole täiuslik.“
KOLM KARMA LIIKI, MILLEST INDIA FILOSOOFIAS RÄÄGITAKSE
Mõnes hinduistlikus filosoofilises traditsioonis eristatakse kolme karmaga seotud mõistet. Need aitavad selgitada, kuidas mineviku, oleviku ja tuleviku teod võivad olla omavahel seotud.
1. Saṃcita-karma – minevikust kogunenud karma
Saṃcita-karma tähendab varasemate tegude kogunenud karmalist tagajärge. Taassünni õpetusega seotud käsitlustes võib see hõlmata ka eelmiste elude tegusid.
Selle mõiste taga on arusaam, et kõik meie varasemad valikud ei pruugi oma tagajärgi kohe näidata.
Igapäevaelu seisukohalt võib seda võtta ka kujundlikult: minevikus tehtud otsused mõjutavad sageli seda, millises olukorras me täna oleme.
2. Prārabdha-karma – karma, mille tagajärjed on juba avaldumas
Prārabdha-karma all mõeldakse traditsiooniliselt seda osa varasemast karmast, mille tagajärjed avalduvad käesolevas elus.
Selle õpetuse järgi ei saa inimene kõiki oma elu asjaolusid vabalt valida.
Küll aga saab ta mõelda, kuidas ta keerulistele olukordadele reageerib ning milliseid otsuseid edasi teeb.
3. Āgāmin-karma – karma, mida loome oma praeguste tegudega
Āgāmin-karma tähistab tulevasi karmalisi tagajärgi, mis on seotud praegu tehtavate tegude ja valikutega.
Selles peitub ka üks lootustandev mõte: isegi kui minevikku muuta ei saa, on meil võimalik teha täna midagi teisiti.
Me saame valida, kuidas teistega räägime, kas tunnistame oma eksimusi ja milliste põhimõtete järgi edasi elame.
KARMA JA TAASSÜND: MIKS NEED MÕISTED ON SEOTUD?
Karma on oluline mõiste mitmes Indiast pärit religioonis, sealhulgas hinduismis, budismis, džainismis ja sikhismis.
Nendes traditsioonides mõistetakse karmat erinevalt, kuid paljudes õpetustes seostatakse seda ka samsāra ehk sünni, surma ja taassünni ringkäiguga.
Mõne käsitluse järgi võivad inimese teod mõjutada mitte ainult tema praegust elu, vaid ka tulevasi taassünde.
Tänapäevases lääne kõnepruugis kasutatakse sõna „karma“ sageli palju lihtsamas tähenduses.
Tavaliselt mõeldakse selle all lihtsalt seda, et inimene peab ühel päeval oma tegude tagajärgedega silmitsi seisma.
See võib olla arusaadav eluline võrdlus, kuid ei anna edasi kõigi karmaõpetuste kogu sügavust.
KAS KÕIK HALB, MIS MEIEGA JUHTUB, ON KARMA?
Kui elu muutub keeruliseks, võib tekkida küsimus: „Kas ma olen midagi valesti teinud? Kas see on minu halb karma?“
Sellise mõttega tasub olla ettevaatlik.
Haigus, õnnetus, suhte purunemine või rahalised raskused ei tõesta, et inimene oleks teinud midagi halba või vääriks kannatusi.
Elus juhtub palju sellist, mida me ei saa ette näha ega kontrollida.
Samuti ei ole teaduslikku meetodit, millega saaks kindlaks teha, kas mõni konkreetne sündmus toimus üleloomuliku karmaseaduse tõttu.
Mõnes esoteerilises õpetuses seostatakse karmaga ka numeroloogiat ja niinimetatud karmalisi numbreid. Need kuuluvad uskumuste maailma ega ole teaduslikult tõestatud viis inimese saatust määrata.
Seetõttu ei tasu oma elu raskusi pidada karistuseks ega otsida iga ebaõnnestumise taga mõnd minevikus tehtud viga.
MIS ON HALB KARMA JA KAS SEE TULEB ALATI TAGASI?
Kui keegi valetab, petab või teeb teistele teadlikult haiget, räägitakse sageli halvast karmast.
Kuid kas selline inimene saab ühel päeval kindlasti karistada?
Sellele ei saa keegi kindlat vastust anda.
Küll aga on olemas täiesti maised põhjuse ja tagajärje seosed.
Kui inimene valetab pidevalt, võib ta kaotada teiste usalduse. Kui ta kohtleb oma lähedasi halvasti, võivad suhted aja jooksul puruneda.
Kui ta ei võta kunagi oma tegude eest vastutust, võib ta ühel hetkel avastada, et inimesed ei soovi enam tema kõrval olla.
See ei ole tingimata universumi saadetud karistus, vaid inimese käitumise võimalik tagajärg.
Samas ei pruugi iga halb tegu saada nähtavat karistust. Elu ei toimi alati õiglase arvestusraamatuna.
KAS OMA KARMAT ON VÕIMALIK MUUTA?
Paljude karmaõpetuste järgi on inimese praegustel tegudel tähtis roll tema tuleviku kujundamisel.
See ei tähenda, et saaksime ühe hea teoga kõik varasemad eksimused olematuks muuta.
Küll aga saame õppida oma vigadest ja hakata tegema teistsuguseid valikuid.
Selleks võib alustada mõnest lihtsast küsimusest:
- Kas ma kohtlen teisi inimesi austusega?
- Kas ma oskan tunnistada, kui olen eksinud?
- Kas minu sõnad ja teod lähevad omavahel kokku?
- Kas ma aitan teisi siis, kui mul on selleks võimalus?
- Kas ma suudan loobuda soovist kellelegi kätte maksta?
- Kas ma oskan vajaduse korral ka enda eest seista?
Viimane küsimus on samuti oluline. Hea inimene olemine ei tähenda, et peaksid kõike taluma või lubama teistel end halvasti kohelda.
Mõnikord tähendab õige valik just seda, et sead selged piirid ja astud eemale olukorrast, mis sulle haiget teeb.
MIKS EI TASU OODATA, ET KARMA KELLELEGI KÄTTE MAKSAKS?
Kui keegi on meid sügavalt solvanud või reetnud, võib tunduda lohutav mõelda, et ühel päeval saab ta kõik tagasi.
Kuid pidev ootamine, millal teisel inimesel halvasti läheb, võib hoida meid minevikus kinni.
Selle asemel võib olla kasulikum keskenduda sellele, mida saame ise muuta.
Me ei saa alati sundida teist inimest oma vigu tunnistama, kuid saame otsustada, milliseid suhteid soovime oma elus hoida.
Me ei saa minevikku ümber kirjutada, kuid saame õppida ennast paremini kaitsma.
Ja me ei pea ootama kellegi karistust selleks, et ise oma eluga edasi minna.
KAS KARMASSE PEAB USKUMA, ET OLLA ÕNNELIK?
Kindlasti mitte.
Karma on religioosne ja filosoofiline mõiste ning iga inimene võib ise otsustada, kas ja kuidas ta sellesse usub.
Selle taga peitub siiski üks mõte, millest võib abi olla ka inimesel, kes taassündi või üleloomulikku karmaseadust ei usu.
Meie teod mõjutavad teisi inimesi ning sageli ka meid endid.
Ausus aitab luua usaldust. Hoolivus võib muuta suhted tugevamaks. Oskus vabandada aitab mõnikord parandada seda, mis on katki läinud.
Need asjad ei taga täiuslikku elu, kuid võivad muuta meie igapäevaelu tähendusrikkamaks.
Võib-olla ei peakski kõige olulisem küsimus olema see, kas universum tasub meile ühel päeval kõige eest.
Võib-olla tasuks hoopis küsida:
„Milline inimene ma tahan olla ka siis, kui keegi mulle selle eest tasu ei anna?“
KOKKUVÕTTEKS: KAS KÕIK TULEB MEILE LÕPUKS TAGASI?
Karma seadus ei ole nii lihtne, nagu igapäevases kõnekeeles sageli arvatakse.
See ei tähenda, et iga halb tegu saaks kohe karistatud või et hea inimene oleks kõigi raskuste eest kaitstud.
India filosoofilistes ja religioossetes traditsioonides on karma seotud tegude, kavatsuste, tagajärgede ning mõnes õpetuses ka taassünniga.
Igapäevaelus võime sellest kaasa võtta lihtsa mõtte: meie valikud on olulised.
Me ei saa muuta kõike, mis meiega juhtub, kuid saame mõjutada seda, kuidas me teistega käitume ja milliseid otsuseid edaspidi teeme.
Minevikku ei saa muuta, kuid järgmise teo saad valida sina ise.
Kodused lood – elulised mõtted, uskumused ja lood igaks päevaks.
.png)
Kommentaare ei ole