Kui stressi saab liiga palju: 8 märki, et keha ja meel vajavad päriselt puhkust Kõik tunnevad aeg-ajalt stressi. Lühiajal...
Kui stressi saab liiga palju: 8 märki, et keha ja meel vajavad päriselt puhkust
Kõik tunnevad aeg-ajalt stressi. Lühiajaliselt võib see isegi aidata kiiremini reageerida ja oluliste asjadega toime tulla.
Probleem tekib siis, kui pinge ei kao pärast keerulist perioodi, vaid jääb kestma nädalateks või kuudeks.
Siis võib stress hakata mõjutama und, keskendumist, meeleolu, söögiisu ja üldist enesetunnet. Mõnikord harjume pingeseisundiga nii ära, et ei pane enam tähelegi, kui väsinud tegelikult oleme.
.png)
|
| foto : Canva |
Kristi
Kodused lood autor
Keha annab aga tavaliselt märku juba varem.
Siin on kaheksa märki, mis võivad viidata sellele, et stressi on saanud liiga palju.
1. Sa tahad pidevalt midagi magusat või „lohutavat” süüa
Pingelisel ajal võib isu muutuda.
Mõni inimene kaotab söögiisu, teine hakkab sagedamini otsima magusat, rasvast või väga soolast toitu.
See ei tähenda automaatselt, et põhjus on stress, kuid pikaajalise pinge korral võib söömine muutuda üheks viisiks, kuidas keha ja meel kiiret lohutust otsivad.
Kui märkad, et sirutad maiustuste järele peamiselt siis, kui oled väsinud, närviline või kurb, tasub hetkeks küsida:
kas mul on päriselt kõht tühi või vajan ma hoopis puhkust ja rahu?
2. Väikesed asjad hakkavad tunduma tohutult olulised
Kui pea on üle koormatud, võib olla raske näha suuremat pilti.
Mõni väike eksimus, pooleli jäänud ülesanne või kellegi juhuslik märkus võib hakata peas ikka ja jälle korduma.
Sa võid mõelda sama probleemi üle kümneid kordi, kuigi tavaliselt oleksid sellest kiiresti üle saanud.
See võib olla märk, et sinu vaimne koormus on lihtsalt liiga suur.
Kui kõik tundub korraga oluline, ei pruugi probleem olla selles, et elu on äkitselt muutunud keerulisemaks.
Võib-olla on sul lihtsalt liiga vähe jõudu, et kõigega korraga tegeleda.
3. Tunned, et teed pidevalt vigu
Pikaajaline stress ja vähene uni võivad mõjutada tähelepanu, mälu ja otsustusvõimet.
Võid unustada lihtsaid asju, teha rohkem hooletusvigu või avastada, et ülesanne, millega tavaliselt saad kiiresti hakkama, nõuab nüüd palju rohkem pingutust.
See võib tekitada veel ühe probleemi: hakkad enda peale pahaseks saama.
„Mis mul viga on?”
„Miks ma enam millegagi hakkama ei saa?”
Sageli pole küsimus võimetes.
Väsinud aju ei tööta lihtsalt sama hästi kui puhanud aju.
4. Helid ja inimesed ärritavad sind rohkem kui tavaliselt
Kui närvisüsteem on pikalt pinges, võib taluvus igapäevaste ärritajate suhtes väheneda.
Televiisori heli, laste jutuvada, telefonihelin, naabri remont või isegi kellegi söömisheli võib tunduda äkitselt täiesti väljakannatamatu.
Samuti võid märgata, et tahad rohkem omaette olla.
See ei tähenda tingimata, et oled muutunud kannatamatuks inimeseks.
Mõnikord tähendab see lihtsalt, et sinu aju vajab vaikust ja taastumist.
5. Oled väsinud isegi pärast magamist
Üks sagedasemaid pikaajalise stressi tunnuseid on tunne, et jõudu pole kunagi päriselt piisavalt.
Võid magada terve öö, kuid ärgata ikkagi väsinuna.
Või lähed õhtul voodisse kurnatuna, kuid mõtted ei lase uinuda.
Keha on väsinud, aga meel töötab edasi.
Kui selline seisund kestab pikemat aega, tasub seda võtta tõsiselt. Pideval väsimusel võib olla palju erinevaid põhjuseid ning kõike ei tohiks automaatselt stressi arvele kirjutada.
Kui väsimus ei taandu või hakkab igapäevaelu segama, tasub rääkida arstiga.
6. Ärritud asjade peale, mis sind varem ei häirinud
Kui sisemised ressursid on otsakorral, väheneb sageli ka kannatlikkus.
Väike hilinemine, valesti öeldud sõna või ootamatu muutus plaanides võib tekitada palju suurema reaktsiooni, kui olukord tegelikult nõuaks.
Hiljem võid isegi ise imestada:
„Miks ma selle peale nii tugevalt reageerisin?”
Vastus võib olla lihtne – sa ei reageerinud ainult sellele ühele olukorrale.
Sa reageerisid kõigele sellele, mida oled juba pikemat aega enda sees kandnud.
7. Tunned pidevat vajadust oma muredest rääkida
Rääkimine on tegelikult üks tervislikumaid viise pinge maandamiseks.
Aga kui märkad, et räägid samast probleemist ikka ja jälle peaaegu kõigile, võib see viidata sellele, et sa pole leidnud olukorrale päriselt lahendust ega saanud vajalikku tuge.
Mõnikord aitab hea sõber.
Mõnikord on kasulikum rääkida inimesega, kes oskab olukorda kõrvalt vaadata – näiteks nõustaja, psühholoogi või arstiga.
Kõige tähtsam on, et sa ei peaks kõike üksinda kandma.
8. Sa üritad väsimusest üle saada kohvi või energiajookidega
Kui ööd on lühikesed ja päevad pikad, tundub järgmine tass kohvi lihtsa lahendusena.
Probleem tekib siis, kui ergutite abil üritatakse pidevalt varjata seda, et keha tegelikult vajab puhkust.
Liigne kofeiin võib mõnel inimesel suurendada rahutust, südamekloppimist ja uneprobleeme.
Siis võib tekkida nõiaring:
oled väsinud → jood rohkem kohvi → magad halvemini → oled järgmisel päeval veel väsinum.
Kui tunned, et ilma mitme tassi kohvi või energiajoogita ei saa enam päevaga hakkama, tasub vaadata ka oma une- ja puhkamisrütmi.
Stress võib väljenduda ka kehaliste sümptomitena
Pikaajalise pinge puhul võivad mõnel inimesel tekkida näiteks:
- unehäired;
- peavalud;
- lihaspinged;
- seedeprobleemid;
- südamekloppimise tunne;
- rahutus;
- raskused keskendumisel;
- muutused söögiisus;
- suurem väsimus.
Need sümptomid võivad aga esineda ka paljude teiste terviseprobleemide korral.
Seetõttu ei tasu eeldada, et kõik ebamugavused on „lihtsalt stress”.
Kui mõni sümptom on uus, tugev, kestab pikalt või teeb sulle muret, on mõistlik arstiga nõu pidada.
Mida teha, kui tunned, et stressi on liiga palju?
Suurt muutust ei pea alati alustama suurest otsusest.
Sageli aitavad kõigepealt väga lihtsad asjad:
- maga võimalikult korrapäraselt;
- tee päeva jooksul pause;
- liigu ja käi värskes õhus;
- vähenda võimalusel liigset kofeiini;
- söö regulaarselt;
- ära püüa kõiki probleeme ühe päevaga lahendada;
- räägi kellegagi, keda usaldad;
- jäta teadlikult aega tegevustele, mis sind päriselt rahustavad.
Kõige tähtsam on mõista, et puhkus ei ole tasu selle eest, et kõik töö on tehtud.
Puhkus on osa sellest, kuidas inimene üldse suudab hästi toimida.
Lõpetuseks
Stress ei tähenda automaatselt, et sinuga on midagi valesti.
See on keha loomulik reaktsioon olukordadele, mis nõuavad palju energiat ja tähelepanu.
Aga kui pingeseisund kestab liiga kaua, hakkab keha sageli märku andma, et senine tempo pole enam jätkusuutlik.
Ära oota hetkeni, mil oled täiesti läbi.
Mõnikord on kõige targem samm mitte veel rohkem pingutada, vaid lubada endal lõpuks taastuda.
Kommentaare ei ole