Kui suhtlemine nartsissistliku inimesega kurnab: 7 viisi, kuidas kaitsta ennast ja säilitada sisemine tasakaal Nartsissis...
Kui suhtlemine nartsissistliku inimesega kurnab: 7 viisi, kuidas kaitsta ennast ja säilitada sisemine tasakaal
Nartsissistlike joontega inimene võib esialgu mõjuda väga enesekindla, sarmika ja huvitavana. Ta võib osata inimesi võluda, jätta endast tugeva mulje ning olla seltskonnas tähelepanu keskpunktis.
.png)
|
| foto : Canva |
Kristi
Kodused lood autor
Raskused võivad hakata ilmnema alles lähedasemas suhtes. Suhtlemisse võivad tekkida pidev kriitika, süütunde tekitamine, vastutuse teisele lükkamine, vajadus kontrollida või olukordade enda kasuks ümber tõlgendamine. Pikapeale võib teine inimene hakata kahtlema isegi oma tunnetes ja hinnangutes.
Oluline on siiski meeles pidada, et nartsissistlikud iseloomujooned ja nartsissistlik isiksusehäire ei ole üks ja sama asi. Diagnoosi saab panna ainult vastava väljaõppega spetsialist. Igapäevases suhtes pole aga alati kõige tähtsam silt, vaid küsimus: kuidas selle inimese käitumine sind mõjutab?
Kui tunned pärast suhtlemist sageli väsimust, süüd, segadust või vajadust oma sõnu ja tegusid pidevalt õigustada, võivad järgmised põhimõtted aidata sul ennast paremini hoida.
1. Ära lase teise inimese versioonil sündmustest enda oma kustutada
Manipuleerivas suhtes võib juhtuda, et sama sündmust kirjeldatakse ikka ja jälle täiesti erinevalt.
Sulle võidakse öelda, et mäletad valesti, reageerid üle või said kõigest valesti aru. Kui see kordub piisavalt kaua, võid hakata omaenda mälu ja hinnanguid kahtluse alla seadma.
Sellises olukorras tasub endale meelde tuletada: teise inimese tõlgendus ei ole automaatselt ainus tõde.
Kui vaja, pane olulised kokkulepped või sündmused enda jaoks kirja. See ei ole selleks, et kellelegi midagi tõestada, vaid selleks, et säilitada enda jaoks selgus.
Sa ei pea iga kord teise inimese versiooniga kaasa minema ainult selleks, et vaidlus lõppeks.
2. Ära mine iga vaidlusega kaasa
Kui teine inimene tahab iga hinna eest võita, ei pruugi pikk seletamine midagi lahendada.
Mida rohkem sa ennast õigustad, seda rohkem võib tekkida uusi detaile, mille üle vaielda.
Sageli aitab palju rohkem rahulik ja lühike vastus:
„Ma näen seda teisiti.“
„Ma ei taha sellisel toonil edasi rääkida.“
„Räägime sellest siis, kui oleme mõlemad rahulikumad.“
See ei tähenda, et loobud oma seisukohast. Vastupidi – sa otsustad lihtsalt, et ei kuluta kogu oma energiat lõputule vaidlusele.
Kõiki süüdistusi ei pea ümber lükkama ja iga provokatsioon ei vaja vastust.
3. Ära lase end tõmmata pidevasse kiitmise ja rahustamise ringi
Mõni inimene vajab väga palju tunnustust, tähelepanu ja kinnitust. Kui ta seda ei saa, võib ta muutuda külmaks, solvuda või tekitada konflikti.
Rahulikus olukorras võib siiras tunnustus muidugi suhtlemist lihtsustada. Kuid ära harjuta ennast mõttega, et rahu säilimine sõltub sellest, kas sina suudad teise inimese ego pidevalt rahustada.
Sa ei pea kiitma midagi, millega sa nõus ei ole, ega vabandama lihtsalt selleks, et teine inimene jälle heatujuliseks muutuks.
Kui hakkad pidevalt mõtlema, mida öelda või tegemata jätta, et teine ei solvuks, võib suhe tasapisi muutuda selliseks, kus kogu tähelepanu keerleb tema emotsioonide ümber.
Sinul on samuti õigus olla väsinud, pettunud või eriarvamusel.
4. Sea piirid, mida oled valmis ka ise järgima
Piir ei ole ähvardus ega katse teist inimest kontrollida.
Piir tähendab seda, et tead, mida sina teed siis, kui keegi käitub viisil, mida sa enda suhtes aktsepteerida ei taha.
Näiteks:
„Kui minuga karjutakse, lõpetan vestluse.“
või
„Ma ei anna oma telefoni kontrollimiseks.“
või
„Kui mind solvatakse, lähen sellest olukorrast ära.“
Kõige tähtsam osa tuleb pärast sõnu. Kui piir seatakse, aga selle rikkumisel ei muutu midagi, õpib teine inimene kiiresti, et sinu „ei“ ei tähenda tegelikult midagi.
Piirid ei vaja pikki õigustusi.
„See ei sobi mulle“ võib olla täiesti piisav lause.
5. Hoia alles elu, mis ei keerle ainult selle suhte ümber
Kurnavas suhtes võib maailm tasapisi väiksemaks muutuda.
Sõpradega suhtlemiseks jääb vähem aega. Hobid kaovad. Omaette olemine muutub haruldaseks. Kogu energia läheb sellele, et lahendada järjekordset pinget või taastada pärast tüli rahu.
Just seepärast on oluline säilitada inimesed ja tegevused, mis kuuluvad sulle endale.
Mine jalutama. Kohtu sõbraga. Tee midagi, mis sulle meeldib. Hoia alles oma huvid, töö, lähedased inimesed ja hetked, kus sa ei pea kellegi teise meeleolu jälgima.
Need pole väikesed kõrvalised asjad. Need aitavad sul säilitada kontakti iseendaga.
Kui märkad, et oled hakanud oma elu järjest rohkem kohandama ühe inimese reaktsioonide järgi, tasub sellele tähelepanu pöörata.
6. Ära ehita oma elu lootusele, et teine inimene ühel päeval kindlasti muutub
Inimesed võivad muutuda. Aga muutus toimub tavaliselt siis, kui inimene ise tunnistab probleemi ja tahab oma käitumisega tööd teha.
Armastus, kannatlikkus või lõputu selgitamine ei anna sulle võimu teist inimest ümber kujundada.
Seetõttu tasub vaadata vähem lubadusi ja rohkem käitumist.
Kas ta võtab vastutuse?
Kas ta suudab vabandada ilma sind samal ajal süüdistamata?
Kas sama probleem kordub ikka ja jälle?
Kas pärast vestlusi muutub midagi päriselt?
Lootus võib olla oluline, kuid sinu elu ei tohiks jääda ootele lause taha: „Kui ta ükskord muutub, siis…“
Küsi endalt pigem, kas sa suudaksid selle olukorraga elada ka siis, kui midagi ei muutuks.
7. Võta oma enesetunne tõsiselt
Pikaajaline kriitika, halvustamine või pidev emotsionaalne surve võib hakata mõjutama enesehinnangut.
Võid märgata, et vabandad asjade pärast, mida sa pole teinud. Mõtled enne iga lauset, kuidas teine reageerib. Kahtled oma otsustes või tunned süüd selle pärast, et tahad lihtsalt natuke rahu.
Sellisel hetkel tasub küsida:
Milline inimene olin ma enne seda suhet?
Kas tunnen ennast praegu vabalt ja turvaliselt?
Kas saan öelda „ei“, kartmata karistust, vaikimist või raevu?
Kas minu tunded ja vajadused mahuvad sellesse suhtesse?
Hoia sidet inimestega, kelle juures saad olla sina ise. Vajadusel räägi psühholoogi või terapeudiga – vahel aitab kõrvaline inimene näha palju selgemalt seda, mille sees olles on raske orienteeruda.
Kõige olulisem pole diagnoos, vaid see, kuidas sind koheldakse
Nartsissismi mõistet kasutatakse tänapäeval väga palju ja mõnikord ka liiga kergekäeliselt. Iga enesekeskne, keeruline või ebameeldiv inimene ei ole nartsissist.
Sinu jaoks ei peagi aga kõige tähtsam olema küsimus, milline diagnoos teisel inimesel võiks olla.
Palju olulisemad on teised küsimused:
Kas sind austatakse?
Kas sinu piire võetakse tõsiselt?
Kas saad oma arvamust väljendada?
Kas konfliktis võetakse vastutust või jääd lõpuks alati sina
süüdi?
Kas suhe annab sulle rohkem turvatunnet või rohkem hirmu ja
segadust?
Tervetes suhetes võib samuti olla tülisid, pettumusi ja raskeid päevi. Erinevus seisneb selles, et mõlemal inimesel on õigus oma tunnetele ning kumbki ei pea teise kõrval iseennast väiksemaks tegema.
Sa ei saa kontrollida teise inimese käitumist. Küll aga saad otsustada, millist käitumist sa enda elus aktsepteerid ja kuidas sa enda heaolu kaitsed.
Kommentaare ei ole