Armastus võib teha rohkem head, kui oskame arvata – ühe arsti elutarkus, mida tasub meeles pidada Mõnikord ei vaja inimen...
Armastus võib teha rohkem head, kui oskame arvata – ühe arsti elutarkus, mida tasub meeles pidada
Mõnikord ei vaja inimene oma ellu suuri muutusi, vaid hoopis rohkem armastust, mõistmist ja hingerahu. Üks hooliv sõna, siiras kallistus või teadmine, et keegi meist tõeliselt hoolib, võib muuta isegi kõige raskema päeva kergemaks. Venezuela arst Jacinto Convit, kes pühendas oma elu haigete ja abivajajate aitamisele, jättis endast maha olulise sõnumi: inimlikkus ja kaastunne on vähemalt sama tähtsad kui teadmised ja oskused.
Me räägime sageli sellest, kui oluline on hoolitseda oma füüsilise tervise eest. Püüame toituda tervislikult, liikuda rohkem ja piisavalt puhata. Hoopis harvem mõtleme aga sellele, millist mõju avaldavad meie enesetundele suhted teiste inimestega.
.png)
|
| foto : Canva |
Kristi
Kodused lood autor
Kas tunneme end armastatuna? Kas meie elus on inimesi, kellele saame toetuda? Kas oskame andestada ja mineviku pettumustest lahti lasta?
Need küsimused võivad tunduda lihtsad, kuid vastused mõjutavad meie igapäevast heaolu rohkem, kui esmapilgul arvata võiks.
Arst, kelle jaoks oli kõige tähtsam inimene
Venezuela arst ja teadlane Jacinto Convit (1913–2014) oli tuntud oma pikaajalise töö poolest leepra ja teiste nahahaiguste uurimisel.
Ta osales ka leepravastase immunoteraapia väljatöötamisel ning pühendas aastakümneid inimeste aitamisele, kellel polnud alati võimalik vajalikku arstiabi saada.
Tema töö ei piirdunud üksnes haiguste uurimisega. Ta pidas oluliseks ka inimväärikust, hoolivust ja seda, et kedagi ei jäetaks tema haiguse või ühiskondliku olukorra tõttu kõrvale.
Conviti elutööst võib leida ühe lihtsa, kuid väärtusliku mõtte: haiguse taga tuleb alati näha inimest, kes vajab lisaks ravile ka mõistmist ja inimlikku suhtumist.
Just sellest põhimõttest võiksime õppida midagi ka oma igapäevaelu jaoks.
Sest hoolivust ei vaja ainult haiged inimesed. Me kõik vajame aeg-ajalt tunnet, et oleme kellelegi tähtsad.
Armastus annab jõudu ka rasketel aegadel
Armastusest rääkides mõtleme tavaliselt kõigepealt romantilisele suhtele. Tegelikult on armastusel palju erinevaid vorme.
See võib olla ema hoolitsus oma lapse eest, abikaasadevaheline lähedus, sõprade toetus või täiskasvanud lapse tähelepanu oma eakale vanemale.
Armastus väljendub sageli kõige lihtsamates tegudes.
Selles, kui keegi helistab ja küsib, kuidas sul läheb. Kui inimene märkab sinu väsimust ja pakub abi. Kui sind kuulatakse lõpuni, ilma et sinu muresid pisendataks.
Niisugused hetked võivad anda palju jõudu, eriti siis, kui elus on keeruline periood.
Ka teadusuuringud on näidanud, et toetavad inimsuhted on seotud parema vaimse heaolu ja tervisega. Lähedaste inimeste olemasolu võib aidata stressiga toime tulla ning vähendada üksildustunnet.
See ei tähenda, et armastus suudaks haigusi ravida või kõiki raskusi kõrvaldada.
Küll aga võib teadmine, et me ei pea oma muredega üksi olema, muuta nende kandmise palju kergemaks.
Mõnikord annab kõige rohkem jõudu just inimene, kes ütleb: „Ma olen sinu jaoks olemas.”
Pidev viha ja kibestumine võivad võtta meilt hingerahu
Peaaegu iga inimene on elu jooksul kogenud pettumust, ebaõiglust või haiget saamist.
Mõned kogemused ununevad kiiresti. Teised jäävad meelde aastateks.
Vahel kanname endaga kaasas solvumist inimese vastu, kes võib-olla isegi ei tea, kui sügavalt ta meile haiget tegi.
Me mõtleme juhtunule ikka ja jälle tagasi, meenutame öeldud sõnu ning kujutame ette, mida oleksime pidanud teisiti tegema.
Aja jooksul võib selline pidev mõtetes mineviku juurde tagasipöördumine muutuda kurnavaks.
Pikaajaline stress võib mõjutada und, meeleolu ja üldist enesetunnet. Kui oleme pidevalt pinges, võib olla raskem lõõgastuda ja igapäevastest rõõmudest osa saada.
Ent siin on üks oluline erinevus.
Viha tundmine ei tee inimesest halba inimest.
Viha on loomulik emotsioon, mis võib anda märku sellest, et meiega on käitutud ebaõiglaselt või et meie piire on ületatud.
Oluline on hoopis see, mida me oma tunnetega peale hakkame.
Kas laseme neil kogu oma elu juhtida või püüame leida viisi, kuidas juhtunuga edasi elada?
Andestamine ei tähenda, et peaksid kõike taluma
Sageli öeldakse, et andestamine vabastab inimese mineviku koormast.
Selles mõttes on oma tõetera, kuid andestamist ei tohiks segamini ajada kõige unustamise või halva käitumise õigustamisega.
Kui keegi on sulle haiget teinud, ei pea sa teesklema, et midagi pole juhtunud.
Sa ei pea jätkama suhet inimesega, kes sind korduvalt alandab, solvab või sinu usaldust kuritarvitab.
Samuti ei pea sa andestamisega kiirustama ainult sellepärast, et teised arvavad, et oleks aeg minevik seljataha jätta.
Mõnikord on esimene samm sisemise rahu poole hoopis see, kui julged endale tunnistada, et sinuga käituti halvasti.
Alles seejärel saad otsustada, kuidas soovid edasi minna.
Võib-olla suudad ühel päeval andestada. Võib-olla õpid lihtsalt juhtunuga leppima, ilma et see enam sinu igapäevaelu juhiks.
Kõige tähtsam on see, et minevikus kogetud valu ei peaks määrama kogu sinu tulevikku.
Headus ei maksa midagi, kuid võib muuta kellegi päeva
Me ei tea kunagi täielikult, milliseid raskusi teine inimene parasjagu läbi elab.
Naeratava näo taga võib peituda suur mure. Vaikne inimene võib tunda üksildust ning keegi, kes näib alati tugev, võib tegelikult vajada hädasti toetust.
Seepärast on väikestel heategudel palju suurem väärtus, kui me mõnikord arvame.
Sõbralik tervitus, siiras kompliment või mõni minut tähelepanelikku kuulamist võib anda teisele inimesele tunde, et teda on märgatud.
Ka meie endi enesetunne võib paraneda, kui saame kellelegi head teha.
Heategu ei pea olema suur ega eriline. Vahel piisab sellest, kui aitame naabrit, võtame aega üksildase sugulase jaoks või ütleme lähedasele midagi ilusat.
Samas tasub meeles pidada, et headus ei tähenda enda vajaduste pidevat ohverdamist.
Sa võid olla hooliv inimene ja ikkagi öelda ei.
Sa võid teisi aidata, kuid vajad ka ise puhkust.
Tõeline hoolivus tähendab oskust arvestada nii teiste kui ka iseendaga.
Ära unusta olla hea ka iseenda vastu
Paljud inimesed oskavad teistele kaasa tunda palju paremini kui iseendale.
Kui sõber teeb vea, leiame talle lohutavaid sõnu. Kui eksime ise, võime end selle pärast veel kaua süüdistada.
Kui lähedane on väsinud, soovitame tal puhata. Iseenda puhul aga tunneme vahel, et peame kõigest hoolimata edasi pingutama.
Ometi vajame me kõik aeg-ajalt mõistmist ja leebust.
Enda vastu hea olemine ei tähenda laiskust ega isekust.
See tähendab oskust tunnistada, et me ei pea olema täiuslikud.
Meil on õigus eksida, ümber mõelda, puhata ja vajaduse korral abi paluda.
Me ei pea kandma kõiki kohustusi üksinda ega püüdma kogu aeg teiste ootustele vastata.
Mõnikord algab suurem hingerahu just sellest, kui lõpetame enda vastu liiga nõudlik olemise.
Kõige ilusamad asjad elus on sageli kõige lihtsamad
Aastate möödudes võib muutuda ka see, mida peame elus tõeliselt oluliseks.
Nooruses unistame ehk suurematest saavutustest, ilusast kodust, heast töökohast või majanduslikust kindlustundest.
Kõik need asjad võivad anda elule mugavust ja turvatunnet.
Ent sageli mõistame alles hiljem, kui väärtuslikud on hetked, mida raha eest osta ei saa.
Rahulik hommik koos kalli inimesega.
Lapse või lapselapse naer.
Vana sõbra telefonikõne.
Õhtu, mil kõik lähedased on koos ja kellelgi pole kiiret.
Või lihtsalt teadmine, et kusagil on inimene, kelle jaoks oled tähtis.
Need hetked ei pruugi teiste silmis olla midagi erakordset, kuid just neist kujunevad sageli meie kõige kallimad mälestused.
Vali oma ellu rohkem armastust, kuid ära unusta iseennast
Jacinto Conviti elutöö tuletab meelde, kui oluline on inimlikkus maailmas, kus kipume vahel nägema rohkem probleeme kui inimesi nende taga.
Me ei saa alati kontrollida seda, kuidas teised meiega käituvad. Samuti ei saa me vältida kõiki pettumusi ega eluraskusi.
Küll aga saame võimaluse korral valida, kuidas ise teiste inimestega suhtleme.
Saame olla tähelepanelikumad, kuulata rohkem ja öelda sagedamini häid sõnu.
Saame õppida oma viha väljendama nii, et see ei teeks tarbetult haiget meile endile ega teistele.
Ja saame meeles pidada, et ka meie ise väärime armastust, austust ning hoolimist.
Armastus ei pruugi lahendada kõiki eluprobleeme, kuid see võib anda meile jõudu nendega toime tulla.
Mõnikord muudab ühe inimese siiras hoolivus meie elu palju rohkem, kui oskame arvata.
Ja vahel oleme just meie need, kelle väike heategu muudab kellegi teise päeva ilusamaks.
❤️ Mis sina arvad – kas armastus, headus ja andestamine aitavad inimesel raskete aegadega paremini toime tulla? Kas sinu elus on olnud mõni inimene, kelle hoolivus on sulle eriti palju jõudu andnud?
Kommentaare ei ole