Jah, ma tahan mõnikord üksi olla – mitte sellepärast, et mulle inimesed ei meeldi, vaid sellepärast, et vaikus taasta...
Jah, ma tahan mõnikord üksi olla – mitte sellepärast, et mulle inimesed ei meeldi, vaid sellepärast, et vaikus taastab mind
Kristi
Kodused lood autor
.png)
|
| foto : Canva |
On inimesi, kelle jaoks seltskond annab energiat.
Ja on neid, kelle jaoks isegi meeldivad kohtumised, pikad vestlused, rahvarohked kohad ja pidev suhtlemine võtavad jõuvarud üsna kiiresti tühjaks.
See ei tähenda, et nad inimesi ei armasta.
See ei tähenda ka seda, et nad oleksid külmad, tõrjuvad või üksildased.
Mõnikord tähendab see lihtsalt seda, et vaikus on nende viis ennast uuesti kokku koguda.
Mulle meeldib olla üksi, sest siis saan jälle iseenda juurde tagasi
Mõni inimene kardab üksiolemist.
Teisele on see aga üks kõige rahulikumaid seisundeid.
Üksi olles ei pea kellelegi vastama, midagi seletama ega jälgima, kas vestlus sujub. Ei ole taustamüra, ootusi ega vajadust pidevalt reageerida.
Sa lihtsalt oled.
Ja mõne jaoks on just see tunne väga vajalik.
Mida vanemaks saad, seda paremini hakkad sageli aru saama, milline elu sulle päriselt sobib.
Sa tead paremini, milliste inimestega tunned end hästi.
Millised vestlused annavad sulle midagi juurde.
Ja millised olukorrad jätavad sind pärast lihtsalt tühjaks.
Asi pole selles, et teised inimesed oleksid halvad
Kõik inimesed ei pea olema meie inimesed.
See ei tähenda, et teised oleksid igavad, halvad või kuidagi vähem väärtuslikud.
Mõnikord pole lihtsalt sama rütm.
Sama tundlikkus.
Sama huumor.
Sama viis maailma vaadata.
Ja mida paremini sa ennast tunned, seda vähem tahad sundida suhteid, mis tegelikult ei sobi.
Varem võisid sa mõelda, et pead minema igale kutsele.
Et pead seltskonnas kauemaks jääma.
Et peaksid rohkem rääkima.
Et vaikimine tundub ebaviisakas.
Hiljem saad aru, et sa ei pea kogu aeg olema kättesaadav ainult selleks, et teiste ootustele vastata.
Vaikus ei ole alati üksindus
Üksinda olemine ja üksildane olemine pole sama asi.
Sa võid olla rahvast täis ruumis ja tunda end täiesti üksi.
Ja sa võid istuda üksi kodus, juua kohvi, lugeda raamatut või vaadata aknast välja ning tunda end täiesti hästi.
Mõnikord isegi paremini kui kusagil mujal.
Üksiolek võib tähendada vabadust.
Võimalust mõelda oma mõtteid lõpuni.
Kuulata oma keha.
Märgata, kui väsinud sa tegelikult oled.
Ja taastada see sisemine tasakaal, mis kipub kiire elu ja teiste inimeste emotsioonide keskel kaduma minema.
Mõni inimene tajub ümbrust lihtsalt tugevamalt
On inimesi, kes märkavad kiiresti teiste meeleolu, hääletooni ja pinget.
Nad kuulevad rohkem.
Panevad rohkem tähele.
Mõtlevad vestlusi pärast veel pikalt läbi.
Ning isegi meeldiv suhtlus võib seetõttu olla vaimselt koormav.
Kui oled selline inimene, võib pärast pikka päeva tekkida tunne, et sa lihtsalt ei jaksa enam rääkida.
Sa ei ole vihane.
Sa ei ole kurb.
Sul pole kellegi vastu midagi.
Sa tahad lihtsalt vaikust.
Mulle meeldivad inimesed – aga ma ei vaja neid kogu aeg enda ümber
Sa võid armastada vestlusi.
Kuulata teiste muresid.
Anda nõu.
Aidata.
Naerda koos.
Veeta tõeliselt häid õhtuid inimestega, kes sulle korda lähevad.
Ja samal ajal oodata hetke, mil saad jälle koju.
Ukse enda järel kinni panna.
Telefonist eemale astuda.
Ja lihtsalt olla.
Need kaks asja ei välista teineteist.
Võid olla hooliv inimene ja vajada palju omaette aega.
Võid armastada lähedasi ja mitte tahta nendega iga päev kohtuda.
Võid olla hea sõber, aga siiski keelduda mõnest kutsest ainult sellepärast, et tunned, et sul pole sel päeval enam midagi anda.
Mida vanemaks saan, seda vähem tunnen vajadust ennast õigustada
Nooremana tahame sageli teistele sobida.
Hiljem hakkame rohkem hindama seda, mis annab meile rahu.
Kui tunned, et tahad veeta õhtu üksi, ei pea selle taga olema suurt põhjust.
Sa ei pea olema haige.
Sa ei pea olema solvunud.
Sa ei pea olema kurb.
Võib-olla oled lihtsalt väsinud.
Või vajad pärast kiiret nädalat vaikust.
Ja sellest piisab.
Üksi olemine võib olla üks enese eest hoolitsemise vorme
Mõne jaoks tähendab enda eest hoolitsemine spaad, trenni või sõpradega väljas käimist.
Teise jaoks tähendab see vaikset kodu.
Pikka jalutuskäiku.
Raamatut.
Muusikat.
Või lihtsalt paari tundi, mil mitte keegi midagi ei taha.
Me kõik taastume erinevalt.
Oluline on õppida märkama, mis sulle endale päriselt hästi mõjub.
Kui pärast üksiolekut tunned end rahulikuma, rõõmsama ja energilisemana, siis ei ole selles midagi imelikku.
Võib-olla on see lihtsalt sinu viis oma sisemist tasakaalu hoida.
Ma ei põgene inimeste eest – ma tulen tagasi iseenda juurde
Võib-olla ongi see kõige parem viis seda seletada.
Ma ei taha alati üksi olla sellepärast, et teised inimesed mind häiriksid.
Ma tahan mõnikord üksi olla sellepärast, et vaikuses kuulen jälle iseennast.
Ja pärast seda on mul rohkem kannatlikkust.
Rohkem soojust.
Rohkem energiat ka teiste jaoks.
Sest kui inimene teab, kuidas ennast laadida, ei pea ta pidevalt endast viimast välja pigistama.
Kas sina vajad pärast pikemat suhtlemist samuti omaette olemise aega, et ennast jälle välja puhata? ❤️
Kommentaare ei ole