Kas mees peaks enne tõsise suhte loomist olema majanduslikult kindlustatud? Kerli arvamus jagab inimesi kahte leeri ...
Kas mees peaks enne tõsise suhte loomist olema majanduslikult kindlustatud? Kerli arvamus jagab inimesi kahte leeri
Armastusest rääkides tahaks uskuda, et raha ei peaks üldse oluline olema. Tegelik elu on aga keerulisem. Üür või kodulaen, toit, transport, lapsed, ootamatud kulutused ja ühised tulevikuplaanid tähendavad, et varem või hiljem jõuavad rahaasjad peaaegu igasse paarisuhtesse.
.png)
|
| foto : Canva |
Kristi
Kodused lood autor
23-aastane Kerli leiab, et just seetõttu peaks mees enne tõsise suhte otsimist olema saavutanud vähemalt teatava majandusliku stabiilsuse. Tema arvates ei tähenda see tingimata rikkust ega luksuslikku elu, vaid eelkõige võimet enda eest vastutada ning olla valmis panustama ka ühisesse ellu.
Kerli seisukoht tekitab aga kohe küsimuse: kas see on mõistlik soov turvalise tuleviku järele või muutub armastus niimoodi liiga rahakeskseks?
Kerli arvates ei piisa heast tahtest
Kerli leiab, et mees, kes soovib tõsist paarisuhet ja kunagi ka perekonda luua, peaks mõtlema sellele, kas ta on selleks ka praktiliselt valmis.
Tema jaoks tähendab see muu hulgas võimet oma igapäevaste kuludega ise toime tulla, planeerida rahaasju ning tulla võimaluste piires toime ka ootamatute väljaminekutega.
Kerli arvates kuulub suhte juurde samuti see, et partnerid teevad aeg-ajalt teineteisele rõõmu – olgu selleks ühine õhtusöök, väljasõit või väike kingitus. Tema mõte ei ole niivõrd see, et mees peaks naist üleval pidama, vaid et tõsisesse suhtesse minnes võiks inimene olla võimeline vähemalt enda elu majanduslikult korraldama.
Rahaprobleemid tulevad sageli välja alles hiljem
Üks teema, millele Kerli tähelepanu juhib, on avatus rahaasjades.
Suhte alguses räägitakse tavaliselt tunnetest, tulevikuplaanidest ja sellest, mida koos teha tahetakse. Palju harvem räägitakse sellest, kas kellelgi on võlgu, kui palju inimene kulutab, kas ta oskab raha kõrvale panna või kuidas ta kujutab ette ühiste kulude jagamist.
Just need erinevused võivad hiljem hakata pingeid tekitama.
Kui üks partner soovib säästa ja teine kulutab kogu sissetuleku ära, või kui üks ootab, et suurema osa kuludest kannaks teine, võib probleem muutuda palju suuremaks kui lihtsalt erinev arvamus raha kohta.
Seepärast leiab Kerli, et enne kokku kolimist tasuks rahateemad ausalt läbi rääkida.
Kas mees peab tingimata olema pere peamine ülalpidaja?
Siinkohal lähevad arvamused juba tugevamalt lahku.
Kerli lähenemine tugineb üsna traditsioonilisele ettekujutusele, et mees peaks suutma pakkuda perele majanduslikku turvatunnet. Paljud inimesed ei näe tänapäeva paarisuhet aga enam sellisel kujul.
Üha tavalisem on, et mõlemad partnerid töötavad, teenivad oma raha ja panustavad ühisesse ellu vastavalt oma võimalustele. Mõnes peres teenib rohkem mees, mõnes naine ning mõnel eluperioodil võib üks partner teist ajutiselt rohkem toetada.
Seetõttu ei pruugi küsimus olla niivõrd selles, kumb teenib rohkem, vaid selles, kuidas inimene rahaga ümber käib ja kas ta on valmis vastutust jagama.
Majanduslik turvatunne ei tähenda tingimata suurt palka
Ka siin tasub teha üks oluline vahe.
Kõrge sissetulek ei tähenda automaatselt majanduslikku stabiilsust. Inimene võib palju teenida ja samal ajal elada pidevalt üle oma võimaluste.
Samamoodi võib tagasihoidlikuma sissetulekuga inimene olla väga vastutustundlik: tal on kulud kontrolli all, ta ei ela võlgu ning oskab tulevikku planeerida.
Seega võib partneri palganumbrist olulisem olla tema suhtumine rahasse.
Kas ta maksab oma arved õigel ajal? Kas ta räägib probleemidest ausalt? Kas ta oskab planeerida? Kas ta eeldab, et keegi teine lahendab tema rahamured?
Need küsimused räägivad inimese valmisolekust ühist elu luua sageli rohkem kui üks konkreetne summa pangakontol.
Naine ei peaks loobuma enda majanduslikust iseseisvusest
Teine oluline pool puudutab naise enda rahalist sõltumatust.
Isegi kui partner teenib hästi ja on valmis rohkem panustama, ei pruugi olla hea mõte muuta ennast täielikult teisest inimesest sõltuvaks.
Majanduslik sõltuvus võib muuta eriti keeruliseks olukorra, kus suhe enam ei toimi. Inimene võib jääda halba suhtesse mitte armastuse, vaid sellepärast, et ta ei näe rahaliselt võimalust lahkuda.
Seetõttu võiks tugev paarisuhe põhineda pigem koostööl kui sõltuvusel.
Mõlemal võiks võimaluse korral olla vähemalt teatav isiklik majanduslik iseseisvus ning ühised kokkulepped selle kohta, kuidas raha kasutatakse.
Kas kõrged standardid tähendavad materialismi?
Kerli leiab, et naine ei pea oma ootusi tingimata madalamaks laskma ainult sellepärast, et kardab jääda üksi.
Kui tema jaoks on oluline, et tulevane partner oleks majanduslikult stabiilne, on tal õigus seda partneri valikul arvestada.
Samas ei tähenda see, et sama kriteerium peab olema tähtis kõigile.
Ühele inimesele on oluline partneri ambitsioonikus ja majanduslik kindlustatus, teisele huumorimeel, kolmandale emotsionaalne lähedus ning neljandale võimalikult sarnane maailmavaade.
Probleem tekib pigem siis, kui inimese väärtust hakatakse mõõtma üksnes tema sissetuleku või vara järgi.
Armastus üksi ei maksa arveid, kuid raha üksi ei loo head suhet
Siin peitubki kogu teema keerukus.
Raha ei taga armastust, usaldust ega head läbisaamist. Väga heal järjel inimene võib olla halb partner ning tagasihoidliku sissetulekuga inimene väga hooliv, usaldusväärne ja vastutustundlik kaaslane.
Samas ei saa päriselus majanduslikke küsimusi lihtsalt kõrvale jätta.
Pidevad rahamured võivad hakata mõjutama isegi tugevat suhet, eriti kui partneritel on täiesti erinevad ootused või kui probleemidest ei räägita.
Võib-olla ei ole kõige olulisem küsimus seega see, kui palju inimene teenib, vaid hoopis see, kas ta suudab oma elu eest vastutada ja partneriga ausalt tulevikku planeerida.
Rahaasjad tasub selgeks rääkida enne, kui elu muutub tõsiseks
Enne kokku kolimist, abiellumist või laste saamist võiks paar rääkida väga praktilistest asjadest.
Kuidas jagatakse ühiseid kulusid? Kas raha hoitakse koos või eraldi? Kas kummalgi on võlgu? Kui palju soovitakse säästa? Kes maksab suuremate ostude eest? Mis saab siis, kui üks partneritest mõneks ajaks töö kaotab?
Need ei pruugi olla kõige romantilisemad vestlused, kuid võivad hiljem ära hoida palju arusaamatusi.
Heas suhtes ei peaks rahast rääkimine olema häbiasi ega võimuvahend.
Kus siis jookseb piir?
Kerli seisukoht võib tunduda mõnele täiesti mõistlik ja teisele liiga traditsiooniline.
Üks inimene võib soovida partnerit, kellel on juba kindel töö, säästud ja selge tulevikuplaan. Teise jaoks pole oluline, kust alustatakse, kui mõlemad on valmis koos edasi liikuma.
Tõenäoliselt ei ole olemas üht vastust, mis sobiks kõigile.
Oluline on, et kaks inimest tahaksid elult enam-vähem samu asju, oskaksid rahast ausalt rääkida ning kumbki ei peaks teist pidevalt päästma või üleval pidama vastu enda tahtmist.
Lõppude lõpuks ei näita inimese rahakoti suurus tema võimet armastada. Kuid vastutustunne, ausus ja valmisolek ühist elu üles ehitada võivad suhte tuleviku kohta öelda väga palju.
Mida sina arvad: kas inimene peaks enne tõsise suhte loomist olema majanduslikult kindlustatud või võib stabiilse elu üles ehitada ka koos nullist alustades? ❤️
Kommentaare ei ole