5 viisi, kuidas vanemad ja täiskasvanud lapsed saavad oma suhet paremaks muuta Vanemate ja täiskasvanud laste suhe võib o...
5 viisi, kuidas vanemad ja täiskasvanud lapsed saavad oma suhet paremaks muuta
Vanemate ja täiskasvanud laste suhe võib olla väga lähedane ja tähendusrikas, kui mõlemad pooled sellesse teadlikult panustavad. Samas võivad vanad harjumused ja aastatega kujunenud suhtlemismustrid hakata seda suhet märkamatult kahjustama.
.png)
|
| foto : Canva |
Kristi
Kodused lood autor
Sageli räägivad vanemad ja täiskasvanud lapsed teineteisega samal moel nagu aastaid tagasi, kuigi mõlemad on vahepeal muutunud. Selle tulemusel tekivad arusaamatused, solvumised ja pinged, mida oleks võimalik vältida.
Siin on viis viisi, mis võivad aidata vanemate ja täiskasvanud laste suhet tervemaks ja lähedasemaks muuta.
1. Rääkige teineteisega nagu täiskasvanud inimesed
Kui inimesed on aastakümneid omavahel suhelnud, võivad vanad rollid väga kergesti tagasi tulla.
Täiskasvanud laps võib erimeelsuse ajal hakata käituma jälle nii, nagu oleks ta teismeline, ning vanem võib omakorda hakata temaga rääkima nagu väikese lapsega.
Vanem võib anda soovimatuid nõuandeid, esitada liiga palju nõudmisi või eeldada, et tal on endiselt õigus lapse elu üle otsustada.
Sellises olukorras aitab see, kui mõlemad pooled korraks teadlikult peatavad vana mustri ja küsivad endalt: kas ma räägin praegu teise täiskasvanuga või käitun endiselt vana rolli järgi?
Täiskasvanud lapse ja vanema suhe muutub tervemaks siis, kui mõlemad kohtlevad teineteist võrdsete täiskasvanutena.
2. Mõlemad peavad suhte eest vastutuse võtma
Hea suhe ei saa püsida ainult ühe inimese pingutuse najal.
Nii vanem kui ka täiskasvanud laps vastutavad selle eest, et kontakt säiliks, et leitaks kompromisse ja et koosolemise viis sobiks mõlemale.
Kui üks pool lihtsalt ootab, et teine helistaks, külla tuleks, lepitust otsiks või kogu suhte hoidmise enda peale võtaks, tekib aja jooksul kergesti pettumus ja kibestumine.
Suhe toimib paremini siis, kui mõlemad küsivad endalt:
Mida saan mina teha, et meie suhe oleks parem?
Mõnikord võib väike samm ühelt poolt muuta kogu suhte dünaamikat.
3. Õppige tülitsema nii, et suhe ei saaks kahjustada
Paljud ebatervislikud konfliktimustrid kujunevad välja juba lapsepõlves ning kanduvad märkamatult edasi täiskasvanuikka.
Vaikimisega karistamine, passiiv-agressiivsed märkused, karjumine, probleemi vältimine või süütunde tekitamine võivad muutuda nii harjumuspäraseks, et inimesed ei märkagi enam, kui palju need suhet kahjustavad.
Oluline on vaadata ausalt ka enda rolli konfliktides.
Mitte ainult küsida, mida teine valesti teeb, vaid mõelda:
Mida mina teen siis, kui tekib tüli? Kas ma võiksin reageerida teisiti?
Kui samad vaidlused korduvad aasta-aastalt, tasub mõelda, miks see nii on.
Mustrid ei muutu iseenesest. Mõlemad pooled peavad teadlikult õppima uusi viise, kuidas erimeelsustest rääkida.
4. Austage teineteise piire
Piirid on vanemate ja täiskasvanud laste suhtes eriti olulised.
Vanemal on õigus otsustada, kui palju ta tahab oma isiklikust elust jagada ja millist abi või tuge ta on valmis pakkuma.
Täiskasvanud lapsel on samamoodi õigus otsustada, kui palju ta soovib oma vanemaid kaasata oma tööellu, suhetesse, rahaasjadesse või igapäevastesse valikutesse.
Pinged tekivad sageli siis, kui üks pool tunneb, et teine sekkub liiga palju, küsib liiga isiklikke küsimusi või ootab rohkem, kui teine anda suudab.
Hea suhe ei tähenda, et kõik peab olema kõigile teada.
Mõnikord on just selged piirid need, mis aitavad lähedust säilitada.
5. Õppige kuulama ka seda, mis teisele ei meeldi
Suhe muutub tugevamaks siis, kui mõlemad pooled suudavad kuulata, kuidas nende käitumine teisele mõjub.
Vanem võib näiteks öelda, et talle ei meeldi, kui laps helistab väga hilja õhtul või vaatab koos olles pidevalt telefoni.
Täiskasvanud laps võib omakorda öelda, et mõni teema tekitab temas ebamugavust või et vanema toon tundub talle vahel liiga kriitiline.
Sellist tagasisidet pole alati lihtne kuulda.
Esimene reaktsioon võib olla end õigustada või vastu vaielda.
Aga terve suhte üks olulisemaid oskusi on osata mõelda:
Kas selles, mida teine mulle ütleb, võib olla midagi, mida tasuks arvesse võtta?
Tagasiside vastuvõtmine tähendab ka valmisolekut tunnistada, kui oleme teisele haiget teinud või teda ärritanud.
Muutumine ei ole lihtne
Vanemate ja täiskasvanud laste suhte parandamine nõuab sageli vanade harjumuste ülevaatamist.
Tasub endalt küsida:
Kas meie praegune suhtlemisviis töötab?
Mida saaksin mina teha teisiti?
Kas meie vahel on vanu rolle või harjumusi, millest oleks aeg loobuda?
Kõige lihtsam on jätkata samamoodi nagu alati, isegi kui see tekitab mõlemas rahulolematust.
Muutumine nõuab rohkem pingutust, kuid just see võib viia palju rahulikuma, lähedasema ja täiskasvanulikuma suhteni.
Hea suhe ei tähenda seda, et erimeelsusi pole kunagi. Olulisem on see, kuidas me nendega toime tuleme.
Kommentaare ei ole