Kas tätoveering sobib üle 60-aastasele naisele või on vanus tõesti põhjus sellest loobuda? Tätoveeringuid seostatakse s...
Kas tätoveering sobib üle 60-aastasele naisele või on vanus tõesti põhjus sellest loobuda?
Tätoveeringuid seostatakse sageli noorusega, mässumeelsuse või eneseväljendusega. Aga mis juhtub siis, kui tätoveeringu soov tekib alles 60-, 70- või isegi 80-aastaselt? Kas vanus peaks üldse määrama, mida inimene oma kehaga teha võib?
Kristi
Kodused lood autor
.png)
|
| foto : Canva |
Veel paarkümmend aastat tagasi oli tätoveering paljude jaoks midagi üsna haruldast. Eriti vanema põlvkonna naiste puhul võidi seda pidada sobimatuks, liiga julgeks või lihtsalt „noorte asjaks“.
Tänapäeval on suhtumine palju muutunud.
Tätoveeringuid tehakse igas vanuses ning järjest rohkem leidub inimesi, kes otsustavad oma esimese tätoveeringu kasuks alles siis, kui lapsed on suureks saanud, tööelu rahulikum või elus on toimunud mõni oluline muutus.
Just vanemas eas võib tätoveeringul olla inimese jaoks hoopis sügavam tähendus kui lihtsalt soov midagi nahale joonistada.
Miks võib tätoveeringu soov tekkida alles hilisemas eas?
Noorena mõjutavad meie valikuid sageli teised inimesed – vanemad, partner, töökoht või lihtsalt kartus, mida teised arvavad.
Vanemaks saades võib see surve väheneda.
Mõni naine jõuab alles 60. eluaastatesse jõudes punkti, kus ta mõtleb: nüüd teen lõpuks midagi ainult enda pärast.
Tätoveering võib tähistada näiteks:
- olulist inimest;
- last või lapselast;
- elus üle elatud keerulist perioodi;
- uut algust;
- kaotatud lähedase mälestust;
- mõnda olulist sõna või sümbolit;
- lihtsalt midagi ilusat, mida inimene on alati soovinud.
Seega ei pruugi tätoveering vanemas eas olla sugugi hetkeemotsioonist sündinud otsus. Vastupidi – mõnikord on selle taga aastakümneid küpsenud soov.
Vaata ka :
Kas pikad juuksed sobivad igas vanuses naistele?
Aga kas tätoveering näeb vanemal nahal hea välja?
See on üks esimesi küsimusi, mida paljud endalt küsivad.
Vanusega muutub nahk loomulikult õhemaks, kuivemaks ja vähem elastseks. See tähendab, et tätoveeringu tegemine võib vajada veidi teistsugust lähenemist kui noore inimese puhul.
Kogenud tätoveerija oskab arvestada naha seisundi ja sobiva tehnikaga ning võib soovitada valida koha, kus nahk on tugevam.
Samuti võivad vanemal nahal paremini mõjuda selgemad kujundid ja mitte liiga peened detailid.
Aga küsimus, kas tätoveering „näeb hea välja“, on lõpuks väga subjektiivne.
Ka kortsud, hallid juuksed ja muutunud kehakuju kuuluvad vananemise juurde. See ei tähenda, et inimene peaks sellepärast loobuma kõigest, mis talle meeldib.
„Aga mida teised arvavad?“
See on ilmselt kogu teema kõige huvitavam osa.
Kui 25-aastane naine laseb endale tätoveeringu teha, ei pea enamik inimesi seda enam millekski eriliseks.
Kui sama teeb 65-aastane naine, võivad mõned inimesed siiski küsida:
„Milleks sul seda nüüd vaja on?“
Aga miks peaks 60. sünnipäev tähendama, et inimene ei tohi enam oma välimusega katsetada?
Üks naine tahab 65-aastaselt lasta juuksed roosaks värvida. Teine ostab endale nahktagi. Kolmas teeb oma esimese tätoveeringu.
Need valikud ei muuda inimest vähem väärikaks.
Väärikus ei sõltu sellest, kas inimese käsivarrel on lill, liblikas või mõni nimi.
Vaata ka : Kas üle 50-aastastele naistele sobivad ripsmepikendused?
Mõne jaoks on tätoveering lihtsalt ilus kaunistus
Kõigil tätoveeringutel ei pea olema sügavat elulugu.
Mõnikord inimesele lihtsalt meeldib mõni kujund.
See võib olla väike lill randmel, lind õlal, mõni sõna käsivarrel või hoopis suurem kunstiteos.
Ka see on täiesti piisav põhjus.
Me ei küsi ju 65-aastaselt naiselt, miks tal on kõrvarõngad või miks ta kannab punast kleiti. Need on osa tema stiilist.
Tätoveering võib olla samasugune eneseväljendus.
Vanus võib isegi muuta otsuse läbimõeldumaks
Tätoveeringuid kritiseerides öeldakse sageli, et inimene võib hiljem oma otsust kahetseda.
Aga 60-aastane inimene tunneb ennast tõenäoliselt palju paremini kui 18-aastane.
Ta teab, milline stiil talle meeldib, millised sümbolid talle midagi tähendavad ja mida ta oma kehaga teha tahab.
Seetõttu võib vanemas eas tehtud tätoveering olla isegi palju teadlikum otsus.
Loomulikult tasub arvestada ka tervisega
Vanus iseenesest ei tähenda, et tätoveeringut ei võiks teha.
Küll aga tasub enne tätoveerimist arvestada oma üldise tervise, naha seisundi ja kasutatavate ravimitega.
Kui inimesel on mõni krooniline haigus, halb haavade paranemine või ta kasutab ravimeid, mis mõjutavad vere hüübimist, tasub enne arstiga nõu pidada.
Samuti on oluline valida professionaalne ja hügieeninõudeid järgiv tätoveerija.
See kehtib tegelikult igas vanuses inimese kohta.
Kas 60+ naine peab üldse enam kellelegi „sobima“?
Võib-olla on see tegelik küsimus.
Mitte see, kas tätoveering sobib üle 60-aastasele naisele, vaid miks me üldse arvame, et teatud vanusest alates peaks naine oma välimust teiste ootuste järgi piirama?
Ühiskond annab naistele sageli vastuolulisi sõnumeid.
Ühelt poolt öeldakse, et inimene peab jääma nooruslikuks ja enda eest hoolitsema. Teiselt poolt kritiseeritakse teda kohe, kui ta teeb midagi, mida peetakse „liiga nooruslikuks“.
Tegelikult ei ole olemas kindlat vanust, mil inimene peab lõpetama värviliste riiete kandmise, reisimise, armumise, juuste värvimise või tätoveeringute tegemise.
Kui inimene tunneb end oma valikuga hästi, ei peaks sünniaasta olema see, mis teda takistab.
Tätoveering ei küsi vanust
Võib-olla sobib tätoveering üle 60-aastasele naisele täpselt sama hästi kui 25-aastasele.
Küsimus on pigem selles, kas see sobib talle endale.
Kui tätoveeringul on tähendus, kui inimene on selle soovi läbi mõelnud ja tunneb, et tahab seda päriselt, siis pole põhjust arvata, et tema vanus peaks olema takistus.
Ja võib-olla ongi üks vanemaks saamise parimaid külgi see, et lõpuks ei pea enam nii palju mõtlema sellele, mida teised arvavad.
Mida sina arvad – kas tätoveeringul on vanusepiir või võiks inimene teha oma esimese tätoveeringu kasvõi 70-aastaselt?
Kommentaare ei ole