„Kas minu vanuses ei tohigi enam armastust otsida?” – 63-aastane Eve läks kohtinguportaali, kuid lapsed ei kiida seda heaks 63-aastane Ev...

 

„Kas minu vanuses ei tohigi enam armastust otsida?” – 63-aastane Eve läks kohtinguportaali, kuid lapsed ei kiida seda heaks

63-aastane Eve istus ühel vaiksel pühapäevaõhtul köögilaua taga, telefon käes.

 

foto : Canva

 

Ta oli oma profiilipildi juba kolm korda välja vahetanud. Ühel fotol tundus ta enda arvates liiga tõsine, teisel oli valgus halb ja kolmandal paistsid juuksed kuidagi imelikult.

Lõpuks valis ta pildi, mille oli teinud sõbranna eelmisel suvel mere ääres.

„Ma ei tahtnud endast nooremat pilti panna,” ütleb Eve. „Mõtlesin, et kui keegi tahab minuga tuttavaks saada, siis peab ta nägema mind sellisena, nagu ma päriselt olen.”

Seejärel kirjutas ta enda kohta mõned read:

„Olen 63-aastane, armastan jalutamist, teatrit, head huumorit ja rahulikke õhtuid. Otsin inimest, kellega oleks hea rääkida ja võib-olla ka rohkemat.”

Eve vajutas nupule „avalda”.

Järgmisel hetkel tundis ta end korraga nii julgelt kui ka piinlikult.

„Mõtlesin, et mida ma teen? Kas minu vanuses ikka sobib kohtinguportaalis olla?”

Eve pole tahtnud aastaid kellegagi tutvuda

Eve abielu kestis 34 aastat.

Pärast lahutust ei tahtnud ta pikka aega uut suhet.

„Mul oli tunne, et ma ei jaksa enam kedagi oma ellu lasta,” räägib ta. „Tahtsin lihtsalt rahu.”

Esimestel aastatel nautis ta üksinda elamist.

Ta sai teha süüa siis, kui tahtis, vaadata televiisorist seda, mis meeldis, ning minna magama ilma, et keegi kõrval norskaks või pahandaks, miks köögis tuli põleb.

„Alguses oli vabadus väga mõnus.”

Aja jooksul muutus aga kodu liiga vaikseks.

Lapsed elasid oma elu, sõbrannadel olid abikaasad ja lapselapsed ning nädalavahetustel polnud alati kellegagi kuhugi minna.

„Ma ei tahtnud ilmtingimata meest majja,” ütleb Eve. „Aga tahtsin kedagi, kellele õhtul helistada. Kedagi, kellega jalutada või kohvi juua.”

Sõbranna soovitas kohtinguportaali

Eve ise poleks ilmselt kohtinguportaali läinud.

Tema 66-aastane sõbranna oli aga seal tutvunud mehega, kellega nad olid juba peaaegu aasta koos olnud.

„Tema ütles, et ega mees uksekella laskma tule.”

Eve vastas alguses, et tema vanuses pole seal kedagi normaalset.

Sõbranna naeris.

„Aga kust sa tead, kui sa pole vaadanud?”

Eve mõtles sellele mitu nädalat.

Ühel õhtul tegi ta lõpuks konto.

„Ma tundsin ennast nagu koolitüdruk, kes teeb midagi keelatut.”

Lapsed olid ema otsusest üllatunud

Eve ei rääkinud lastele oma profiilist kohe.

Ta kartis, et poeg ja tütar hakkavad teda õpetama või naerma.

Kui tütar sellest juhuslikult teada sai, oli tema esimene reaktsioon mure.

„Ta küsis, kas ma ikka tean, kui palju seal pettureid on,” räägib Eve.

Poeg oli veel otsekohesem.

„Ema, kas sul on seda jama vaja?”

Eve tundis end nende reaktsiooni peale halvasti.

„Ma sain aru, et nad tahavad mind kaitsta. Aga korraks oli tunne, nagu oleksin ma liiga vana, et ise oma elu üle otsustada.”

Tütar palus emal mitte kellelegi raha saata, oma aadressi anda ega esimesel kohtumisel võõrasse autosse minna.

„Kõik need nõuanded olid õiged,” tunnistab Eve. „Aga toon oli selline, nagu ma oleksin laps.”

Kas 60-aastane naine peaks üldse armastust otsima?

Mõni inimene arvab, et pärast teatud vanust võiks inimene oma eluga rahul olla ega peaks enam aktiivselt kaaslast otsima.

Eve on kuulnud kommentaare:

• „Selles vanuses on kõik normaalsed mehed juba võetud.”
• „Üksi on palju rahulikum.”
• „Mis armastust sul enam vaja on?”
• „Nüüd on ju laste ja lastelaste aeg.”
• „Kohtinguportaalid on noortele.”
• „Vanad mehed otsivad ainult hooldajat.”

Eve ei mõista, miks peaks armastuse, läheduse ja kaaslase soov pärast 60. sünnipäeva kaduma.

„Kas inimene muutub sünnipäeval kuidagi tundetuks?” küsib ta. „Ma olen endiselt naine. Ma tahan endiselt, et keegi mind kallistaks ja küsiks, kuidas mu päev läks.”

Tema arvates on vanemas eas suhtel isegi teistsugune tähendus.

See ei pea olema seotud laste saamise, ühise kodulaenu ega karjääri ülesehitamisega.

See võib olla lihtsalt kahe inimese soov elu jagada.

Esimesed sõnumid olid üsna kummalised

Pärast profiili loomist sai Eve juba esimesel õhtul mitu sõnumit.

Üks mees kirjutas ainult:

„Tere, kaunitar.”

Teine küsis kohe, kas Eve elab üksi.

Kolmas tahtis juba mõne lause järel telefoni teel rääkida.

Üks endast kümme aastat noorem mees teatas, et talle meeldivad „küpsed ja kogenud naised”.

„Ma ei teadnud, kas naerda või konto kohe kinni panna,” räägib Eve.

Kõige kummalisem oli mees, kes nimetas teda teisel suhtluspäeval oma hingesugulaseks.

Ta väitis, et töötab välismaal ning tuleb varsti Eestisse tagasi.

„Kõik tema pildid olid nagu ajakirjast,” ütleb Eve. „Siis sain ise ka aru, et midagi ei klapi.”

Eve blokeeris mehe.

„Tütar ütles, et näed, ma ju hoiatasin. Aga ma pole päris rumal ka.”

Kõik kohtinguportaalis pole petturid

Pärast mõnda ebameeldivat kogemust tahtis Eve konto kustutada.

Siis kirjutas talle 65-aastane Toomas.

Tema sõnum oli lihtne:

„Tere. Lugesin, et sulle meeldib jalutada. Kas sul on mõni lemmikrada?”

Toomas ei küsinud kohe telefoninumbrit ega kiitnud Eve välimust ülevoolavalt.

Nad rääkisid mitu päeva raamatutest, reisimisest, lastest ja sellest, miks mõlemad olid üksi.

„Temaga oli kuidagi lihtne,” ütleb Eve.

Nädala pärast pakkus Toomas, et võiksid avalikus kohas kohvi juua.

Eve oli nõus.

Ta saatis kohtumise koha ja aja tütrele ning leppis kokku, et helistab pärast.

„Ma polnud kohtingul käinud üle kolmekümne aasta. Käed värisesid.”

Esimene kohtumine polnud romantiline film

Eve saabus kohvikusse liiga vara.

Ta vaatas iga uksest sisenevat meest ja mõtles, kas see on Toomas.

Kui mees lõpuks tuli, tundis Eve ta kohe ära.

„Ta oli piltidest veidi vanem,” naerab Eve. „Aga eks mina olin ka päriselus rohkem kortsus kui mereäärsel fotol.”

Alguses oli vestlus kohmakas.

Mõlemad rääkisid liiga palju ilmast ja parkimisest.

Siis juhtus midagi väga tavalist: Toomas ajas kohvi lauale ümber.

„Hakkasime mõlemad naerma ja pärast seda läks pinge maha.”

Nad veetsid koos peaaegu kaks tundi.

Lahkudes küsis Toomas, kas Eve tahaks mõnel teisel korral koos jalutama minna.

Eve ütles jah.

Kas vanemas eas on kohtingud raskemad?

Eve arvates on nii lihtsam kui ka raskem.

Lihtsam on sellepärast, et ta teab nüüd palju paremini, mida tahab.

Ta ei otsi:

• meest, keda parandada;
• suhet iga hinna eest;
• kedagi ainult selleks, et mitte üksi olla;
• suuri lubadusi;
• draamat;
• armukadedust;
• uut majapidajat või hooldatavat.

Ta otsib inimest, kes:

• oskab kuulata;
• peab kokkulepetest kinni;
• austab tema iseseisvust;
• ei kiirusta;
• on emotsionaalselt küps;
• suudab ise oma eluga toime tulla;
• tahab päriselt kaaslast, mitte mugavust.

Raskem on see, et kõigil selles vanuses inimestel on oma ajalugu.

On endised abikaasad, lapsed, lapselapsed, harjumused, tervisemured, kodud ja varasemad pettumused.

„Kaht kuuekümneaastast inimest pole lihtne üheks eluks kokku panna,” ütleb Eve. „Mõlemal on juba oma maailm olemas.”

Paljud mehed otsivad kiiresti kooselu

Eve märkas, et osa mehi räägib üsna kiiresti kokku kolimisest.

Üks mees ütles juba esimeses telefonivestluses, et tema maja on suur ja sinna oleks naisele ruumi küll.

„Mina ei taha kohe kellegi juurde kolida,” ütleb Eve. „Mul on oma kodu, oma asjad ja oma rütm.”

Ta ei välista kunagi ühist elu, kuid tahab alguses lihtsalt kohtuda ja teineteist tundma õppida.

„Mõni mees otsib vist kaaslast, mõni aga inimest, kes teeks süüa ja hoiaks kodu korras.”

See on Eve jaoks üks suurimaid hirme.

Ta ei taha jõuda suhtesse, kus temast saab jälle inimene, kes:

• koristab;
• peseb;
• teeb süüa;
• korraldab;
• hoolitseb;
• loobub enda ajast.

„Ma ei otsi endale uut täiskohaga töökohta,” ütleb ta.

Mõni naine kardab, mida teised arvavad

Eve rääkis oma kohtinguportaalist kahele sõbrannale.

Üks kiitis teda.

Teine ütles, et tema küll ei julgeks.

„Ta kartis, et mõni tuttav näeb profiili.”

Paljud vanemad naised tunnevad kohtinguportaali kasutamise pärast häbi.

Nad võivad karta, et teised mõtlevad:

• ta on meeleheitel;
• ta ei oska üksi olla;
• ta otsib nooremat meest;
• ta teeb ennast naerualuseks;
• tema vanuses ei sobi enam;
• ta peaks keskenduma lastelastele.

Aga miks peaks kaaslase otsimine olema häbiasi?

Inimesed tutvuvad tänapäeval internetis igas vanuses.

Eriti vanemas eas võib kohtinguportaal olla üks väheseid kohti, kus üldse uute inimestega kokku puutuda.

Tööl enam ei käida, ööklubisse minna ei taheta ning sõpruskond on sageli aastate jooksul samaks jäänud.

„Kus ma siis tutvun?” küsib Eve. „Poes ju ei lähe võõrale mehele ütlema, et teil on ilus ostukorv.”

Kas naine peaks ootama, et mees esimese sammu teeks?

Eve on üles kasvanud teadmisega, et mees peab naisele lähenema.

Kohtinguportaalis mõistis ta, et vahel võib ka ise kirjutada.

Esimest korda tegi ta seda väga suure kõhklusega.

Mehe profiilis oli foto koeraga ning Eve küsis, mis tõugu koer on.

„Ma vaatasin kümme minutit seda saatmise nuppu.”

Mees vastas viisakalt, kuigi pikemat vestlust ei tekkinud.

Eve oli siiski enda üle uhke.

„Mõtlesin, et mis seal häbeneda. Ma ei palunud ju abielluda, lihtsalt alustasin vestlust.”

Mõni naine leiab, et initsiatiivi näitamine mõjub pealetükkivalt.

Teised ütlevad, et 60-aastaselt võiks juba mängudest loobuda ja ausalt suhelda.

Välimus tekitab ebakindlust

Eve suurim hirm polnud see, kas mees talle meeldib.

Ta kartis, kas tema ise mehele päriselt meeldib.

Kohtinguportaali jaoks tehtud fotodel valis ta hea valguse ja sättis juuksed korda, kuid ei kasutanud filtreid.

„Ma ei tahtnud, et inimene näeb kohtumisel hoopis kedagi teist.”

Samas tundis ta end oma kortsude ja muutunud keha pärast ebakindlalt.

„Kui oled aastaid olnud ühe inimesega, ei mõtle nii palju sellele, kuidas võõras sind vaatab.”

Paljud 60+ naised võivad karta:

• kortse;
• halli juust;
• kehakaalu;
• vanusega muutunud keha;
• seda, et mehed otsivad nooremat;
• füüsilist lähedust pärast pikka pausi;
• võrdlemist teiste naistega.

Eve ütleb, et Toomas aitas tal end paremini tunda sellega, et ei hinnanud teda pealaest jalatallani.

„Ta vaatas mulle silma. See tundus kõige olulisem.”

Kas 60+ mees otsib alati nooremat naist?

Selline arvamus on üsna levinud.

Eve on kuulnud, et temaealised mehed tahavad sageli 10–20 aastat nooremat kaaslast.

Mõni tõesti tahab.

Kohtinguportaalis nägi Eve 68-aastaseid mehi, kelle soovitud partneri vanusepiir lõppes 55 juures.

„Mõtlesin, et huvitav, miks tema võib olla 68, aga naine peab olema 52?”

Samas pole kõik mehed sellised.

Paljud otsivad just endavanust kaaslast, kellega oleks sarnane elukogemus ja ühised teemad.

Vanem kaaslane võib paremini mõista:

• täiskasvanud lastega seotud muresid;
• vanemate eest hoolitsemist;
• tervise muutumist;
• pensionile jäämist;
• varasemat abielu;
• vajadust oma ruumi järele;
• hirmu uuesti haiget saada.

Eve ei taha enda sõnul noorem välja näha.

Ta tahab leida inimest, kelle jaoks tema tegelik vanus pole probleem.

Kohtinguportaalides tuleb olla ettevaatlik

Eve lapsed polnud päris asjata mures.

Internetis leidub inimesi, kes kasutavad üksindust ja armastuse soovi ära.

Ohumärgid võivad olla näiteks:

• väga kiire armastusavaldus;
• keeldumine videokõnest või kohtumisest;
• liiga täiuslikud fotod;
• vastuolud inimese jutus;
• pidev välismaal viibimine;
• ootamatu rahamure;
• palve teha ülekanne;
• soov viia suhtlus kiiresti mujale;
• surve saladust hoida;
• huvi sinu vara või rahalise seisu vastu;
• liigsed küsimused selle kohta, kas elad üksi.

Eve ütleb, et ta ei saadaks internetis tuttavaks saanud inimesele kunagi raha.

„Kui mees vajab minult enne kohtumist laenu, siis pole ta kindlasti minu elu armastus.”

Samuti ei anna ta kohe oma kodust aadressi ega isiklikke dokumente puudutavat infot.

Esimesed kohtumised toimuvad avalikus kohas ning lähedane teab, kuhu ta läheb.

Ettevaatlikkus ei tähenda aga, et kohtinguportaalist tuleb täielikult loobuda.

„Ka tänaval võib halva inimesega kohtuda,” ütleb Eve. „See ei tähenda, et ma enam kodust välja ei lähe.”

Lapsed kardavad vahel ka ema elu muutumist

Eve mõistis hiljem, et laste vastuseisus polnud ainult mure petturite pärast.

Nad olid harjunud, et ema on alati olemas.

Ta tuli sünnipäevadele, aitas lapselapsi hoida ja kohandas oma aega pere järgi.

Uus suhe võiks seda muuta.

„Tütar küsis ükskord naljaga, kas mul on nüüd nädalavahetusel aega lapsi hoida või olen kohtingul.”

Eve naeris, kuid tajus küsimuse taga väikest ebamugavust.

Täiskasvanud lastel võib olla keeruline näha oma ema või isa romantilise inimesena.

Nad võivad tunda:

• et uus kaaslane võtab vanema neilt ära;
• et lahkunud või endist abikaasat asendatakse;
• muret päranduse pärast;
• hirmu, et vanemat kasutatakse ära;
• piinlikkust vanema armuelu pärast;
• ebakindlust pere muutumise ees.

Eve mõistab laste muret, kuid ei taha selle pärast enda elust loobuda.

„Ma olen ema ja vanaema. Aga ma olen ka Eve.”

Kas uus kaaslane peab laste heakskiidu saama?

Eve arvates on laste arvamus oluline, kuid lõpliku otsuse teeb tema.

„Kui nad märkavad midagi, mida mina ei näe, siis kuulan,” ütleb ta. „Aga nad ei saa valida, kellega ma kohvi joon.”

Tütar soovib enne ema uut partnerit tundma õppida, kui suhe tõsisemaks muutub.

Eve peab seda mõistlikuks.

Ta ei tahaks isegi olla koos inimesega, kes suhtub tema lastesse või lapselastesse halvasti.

Samas ei pea uus kaaslane kohe terve pere osaks saama.

Vanemas eas võib paar soovida hoida suhte alguses rahulikumat ja privaatsemat tempot.

„Ma ei vii kedagi pärast kahte kohtumist jõululauale.”

Kas vanemas eas peab üldse kokku kolima?

Eve jaoks on see üks olulisemaid küsimusi.

Ta ei tea, kas tahaks veel kunagi kellegagi ühist majapidamist.

Tal on oma kodu, kus kõik on tema käe järgi.

Ta tahab säilitada:

• oma vaiksed hommikud;
• sõbrannadega kohtumised;
• enda rahaasjad;
• oma magamisharjumused;
• õiguse vahel üksi olla;
• suhte lastega;
• isikliku ruumi.

Tema arvates võib hea suhe toimida ka nii, et mõlemal on oma kodu.

Kohtutakse, reisitakse, veedetakse nädalavahetusi koos ja ollakse teineteisele olemas, kuid ei jagata kõiki arveid ega igapäevaseid kohustusi.

Mõnele tundub see pooliku suhtena.

Eve jaoks võib see olla just ideaalne.

„Ma ei pea enam kellelegi tõestama, et armastus tähendab sama aadressi.”

Mõni otsib kaaslast, teine hooldajat

Vanemas eas kohtingutel on üks ebamugav teema ka tervis.

Mõni inimene kardab, et uus partner hakkab üsna kiiresti temalt hoolitsust ootama.

Eve ei jätaks armastatud inimest haiguse korral üksi, kuid ta ei taha alustada suhet eeldusel, et tema roll on kohe hooldaja.

„Üks mees rääkis esimesel kõnel pikalt oma haigustest ja küsis, kas mina oskan hästi süüa teha,” meenutab ta.

See tekitas Eves kahtluse, kas mees otsib kaaslast või inimest, kes tema elu korraldaks.

Sama hirm võib olla meestel naiste suhtes.

Heas suhtes hoolitsetakse teineteise eest vastastikku.

Kuid üks partner ei tohiks automaatselt muutuda teise tasuta teenindajaks ainult sellepärast, et ta on naine või tervem.

Ka füüsiline lähedus võib olla oluline

Sellest räägitakse vanemate inimeste puhul harva.

Nagu kaoks pärast 60. eluaastat soov:

• puudutuse;
• kallistuste;
• suudluste;
• helluse;
• läheduse järele.

Eve ütleb, et tema jaoks on füüsiline lähedus endiselt oluline, kuid ta ei taha kiirustada.

„Ma ei otsi ainult sõpra, kellega ristsõnu lahendada,” tunnistab ta. „Aga ma tahan kõigepealt tunda, et saan inimest usaldada.”

Pärast pikka abielu või aastaid üksinda olemist võib uue inimese lähedale lubamine olla hirmutav.

Keha on muutunud, enesekindlus võib olla habras ning varasemad kogemused mõjutavad ootusi.

Aga helluse vajadus ei kao vanusega.

Kas üksinda elamine on tegelikult parem?

Paljud naised ütlevad pärast lahutust või leseks jäämist, et nad ei taha enam kunagi kooselu.

Nad naudivad rahu ja iseseisvust.

See on täiesti õigustatud valik.

Inimene ei pea kohtinguportaali minema ega uut suhet otsima ainult sellepärast, et teised arvavad, et ta on üksildane.

Üksinda elav naine ei ole tingimata õnnetu.

Ta võib olla:

• vaba;
• rahulik;
• sotsiaalne;
• iseseisev;
• oma eluga rahul;
• ümbritsetud sõpradest ja perest.

Samas pole ka armastuse otsimine märk sellest, et naine ei oska üksi olla.

Eve saab üksi hakkama.

Ta lihtsalt ei taha välistada võimalust, et kellegagi koos võiks olla veel parem.

„Ma ei otsi päästjat,” ütleb ta. „Ma otsin kaaslast.”

Kõik kohtumised ei pea lõppema suhtega

Eve on pärast Toomast kohtunud veel kahe mehega.

Ühega ei tekkinud mingit sädet.

Teine rääkis kogu kohtumise aja oma endisest naisest.

„Sain aru, et ta polnud eelmisest suhtest veel välja tulnud.”

Varem oleks Eve võib-olla püüdnud olla viisakas ja andnud mitu võimalust.

Nüüd ütles ta rahulikult, et ei näe kohtumisel jätku.

„Selles vanuses pole enam aega suhet vägisi välja pigistada.”

Ta ei pea ebaõnnestunud kohtingut läbikukkumiseks.

Iga kohtumine aitab paremini mõista, milline inimene talle sobib ja milline mitte.

Toomasega liiguvad asjad aeglaselt

Eve ja Toomas on nüüd mitu korda kohtunud.

Nad on käinud jalutamas, kohvikus ja ühel väikesel kontserdil.

Toomas ei nimeta Evet veel oma elukaaslaseks ning Eve ei tee tulevikuplaane.

„Me lihtsalt vaatame, kuidas meil koos on.”

Evele meeldib, et Toomas ei nõua pidevat suhtlemist ega solvu, kui naisel on pere või sõbrannadega plaanid.

Ta helistab, kui lubab, ning ei suru ennast Eve ellu.

„Praegu on temaga rahulik. See on minu jaoks väga oluline.”

Kas sellest saab armastus, Eve veel ei tea.

Aga ta on rõõmus, et julges konto teha.

„Isegi kui sellest midagi ei tule, sain ma aru, et mu elu pole läbi.”

„Minu vanuses” võib olla liiga piirav mõte

Eve ütleb, et kõige suurem takistus polnud kohtinguportaal ega mehed.

See oli mõte tema enda peas:

„Minu vanuses enam ei sobi.”

See lause võib takistada inimest:

• armastust otsimast;
• reisima minemast;
• uut hobi proovimast;
• teistmoodi riietumast;
• tantsimast;
• ümber õppimast;
• uut elu alustamast.

Vanus võib muuta seda, kuidas inimene midagi teeb.

See ei pea tähendama, et ta ei tohiks seda enam üldse teha.

60-aastaselt võib kohtingule minna ettevaatlikumalt kui 20-aastaselt.

Aga ärevus, lootus ja soov kellelegi meeldida võivad olla üllatavalt sarnased.

Kohtinguportaal pole häbiasi, kuid see pole ka ainus võimalus

Kohtinguportaal võib olla hea viis uute inimestega kohtumiseks, kuid mitte ainus.

Kaaslase võib leida ka:

• huviringist;
• reisilt;
• tantsuõhtult;
• vabatahtlikust tegevusest;
• jalutusgrupist;
• sõprade kaudu;
• kultuuriürituselt;
• koolituselt;
• interneti huvirühmast.

Oluline on üldse anda endale võimalus uute inimestega suhelda.

Eve arvates on kohtinguportaali eelis see, et inimesed on vähemalt mingil määral tulnud sinna tutvumise eesmärgil.

„Raamatukogus ei tea ju, kas see sümpaatne mees on abielus või tahab lihtsalt rahus ajalehte lugeda.”

Lõpetuseks

Kas 60+ naisel sobib kohtinguportaalis olla?

Miks ei peaks sobima?

Armastuse, läheduse ja kaaslase soov ei lõpe kindla sünnipäevaga.

Naine ei pea pärast 60. eluaastat leppima üksindusega ainult sellepärast, et teised peavad uut suhet tema jaoks ebavajalikuks või piinlikuks.

Samal ajal tasub internetis tutvudes olla ettevaatlik.

Ei ole vaja uskuda kiireid armastusavaldusi, jagada võõrale raha ega lasta end survestada. Esimesed kohtumised võiksid toimuda avalikus kohas ning mõni lähedane võiks teada, kuhu minnakse.

Kuid ettevaatlikkus ja hirm ei ole sama asi.

Eve ei tea veel, kas Toomasest saab tema uus elukaaslane.

Praegu piisab talle sellest, et on keegi, kes saadab hommikul sõnumi, kutsub jalutama ja tahab kuulda, mida ta arvab.

„Ma ei ole kohtinguportaalis sellepärast, et ma ei oska üksi elada,” ütleb Eve. „Ma olen seal sellepärast, et ma usun, et ka minu vanuses võib veel midagi ilusat alata.”

Mida arvad sina: kas 60+ naisel on kohtinguportaalis olemine täiesti loomulik või peaks selles vanuses uut armastust otsima kuidagi teisiti?