Karma ja karma seadus – mida see tegelikult tähendab ja kas kõik tuleb meile lõpuks tagasi?

  Karma ja karma seadus – mida see tegelikult tähendab ja kas sellesse peab õnnelikuks eluks uskuma? 13.08.2026, 18:08 ...

 

Karma ja karma seadus – mida see tegelikult tähendab ja kas sellesse peab õnnelikuks eluks uskuma?

13.08.2026, 18:08

Kristi

Kodused lood autor

 

foto : Canva

 

Halvad teod toovad halva karma ja head teod hea karma – vähemalt nii oleme harjunud kuulma. Aga kas karma põhimõte on tõesti nii lihtne?

Karmast räägitakse tänapäeval väga erinevates olukordades. Kui keegi käitub teise inimesega halvasti, öeldakse vahel: „Küll karma talle selle tagasi teeb.“ Kui juhtub midagi head, räägitakse heast karmast.

Algselt on karma tähendus aga palju sügavam ning seotud eelkõige India usundite ja filosoofiliste õpetustega.

 

 

Mida sõna „karma“ tegelikult tähendab?

Sõna karma ehk karman pärineb sanskriti keelest ning tähendab kõige lihtsamalt öeldes tegu või tegevust.

Budistlikes ja hinduistlikes õpetustes ei puuduta karma ainult seda, mida inimene füüsiliselt teeb. Tähtsad on ka tema mõtted, sõnad ja kavatsused.

Selle mõtte järgi jätab iga meie valik mingisuguse jälje ning meie tänased teod mõjutavad seda, milline võib olla meie tulevik.

See ei tähenda tingimata, et kui teed hommikul kellelegi head, juhtub sinuga õhtul midagi head. Karma ei toimi vaimsetes õpetustes nagu kiire preemia- ja karistussüsteem.

Pigem räägitakse sellest kui põhjuse ja tagajärje seosest – meie valikud kujundavad aja jooksul nii meid ennast kui ka meie elu.

 

 

Kas hea tegu tähendab automaatselt head karmat?

Lihtsustatud käsitluses räägitakse sageli nii: head teod loovad head karmat ja halvad teod halba.

Tegelikult on mõte veidi keerulisem.

Oluline pole ainult tegu ise, vaid ka see, millise kavatsusega inimene midagi teeb.

Kui aitad kedagi ainult selleks, et saada kiitust või midagi vastu, pole selle tähendus päris sama kui siiras soov teisele head teha.

Seetõttu seostatakse head karmat selliste omadustega nagu kaastunne, ausus, heatahtlikkus ja teadlik tegutsemine.

 

 

Karma võib puudutada minevikku, olevikku ja tulevikku

Mõnes India filosoofilises traditsioonis eristatakse mitut liiki karmat.

Saṃcita-karma – minevikust kogunenud karma

Seda kirjeldatakse kui varasemate tegude ja kogemuste kogumit, mis on juba tekkinud.

Reinkarnatsiooni uskumuse kohaselt võib osa sellest pärineda ka eelmistest eludest.

Selle käsitluse järgi võib minevikust kaasa tulnud karma mõjutada inimese iseloomu, kalduvusi, soove ja seda, milliseid olukordi ta oma elus kohtab.

Minevikus tehtut enam muuta ei saa.

Küll aga saab inimene muuta seda, kuidas ta täna käitub.

 

 

Prārabdha-karma – see osa karmast, mida praegu kogeme

Prārabdha-karma all mõeldakse traditsiooniliselt seda osa varasemast karmast, mille tagajärjed avalduvad praeguses elus.

Selle õpetuse järgi ei saa kõike oma elus kontrollida.

Mõned olukorrad on juba käivitunud ning inimene peab nendega tegelema.

See, kuidas ta neile reageerib, võib aga omakorda kujundada tulevikku.

 

 

Āgāmin-karma – karma, mida loome praegu tuleviku jaoks

See on ehk kõige lootustandvam osa karma mõistest.

Āgāmin-karma tähendab karmat, mida loome oma praeguste valikute ja tegudega.

Teisisõnu: minevikku muuta ei saa, kuid see, mida teeme täna, on vähemalt mingil määral meie enda kätes.

Meie praegused teod võivad mõjutada seda, milline on homne päev.

 

 

Karma ja taassünd on omavahel seotud

Karma mõistel on oluline koht mitmes Indiast pärit usundis ja õpetuses, sealhulgas hinduismis, budismis ja sikhismis, kuigi karma tähendust ei mõisteta neis kõigis täpselt ühtemoodi.

Paljudes neist traditsioonidest seostatakse karmat ka samsāra ehk sünni, surma ja taassünni ringkäiguga.

Üldine mõte seisneb selles, et inimene vastutab oma tegude eest ning tema valikutel on tagajärjed.

Tänapäevases kõnekeeles on sellest saanud palju lihtsam väljend: „Kõik, mida teed, tuleb sulle kunagi tagasi.“

See pole küll kogu karma õpetuse täpne tähendus, kuid annab edasi selle üht põhimõtet – meie tegudel on tagajärjed.

 

 

Kuidas teada, kas midagi juhtus karma tõttu?

Sellele pole võimalik anda kindlat vastust.

Kui inimesel juhtub järjest mitu ebameeldivat asja, võib tekkida kiusatus mõelda:

 

 

„Kas mul on halb karma?“

Vaimsetes õpetustes ei tähenda raskused aga tingimata seda, et inimene oleks midagi halba teinud või vääriks kannatusi.

Ka ei ole võimalik teaduslikult kindlaks teha, kas mõni konkreetne sündmus juhtus „karma tõttu“.

Esoteerikas seostatakse karmaga vahel ka numeroloogiat ning räägitakse niinimetatud karmalistest numbritest, mida arvutatakse inimese nime ja sünnikuupäeva põhjal.

Need kuuluvad aga numeroloogia ja vaimsete uskumuste valdkonda, mitte teaduslikult tõestatud meetodite hulka.

 

 

Mis on „halb karma“?

Igapäevases kõnepruugis tähendab halb karma enamasti seda, et inimese varasemad halvad valikud pöörduvad tema enda vastu.

Vaimsemas tähenduses võib negatiivset karmat seostada näiteks isekuse, teadliku teiste kahjustamise, valetamise või muu sellise käitumisega.

Ent karma mõtet ei pea tingimata käsitlema karistusena.

Seda võib vaadata ka palju lihtsamalt.

Kui inimene valetab pidevalt, kaotavad teised tema vastu usalduse.

Kui ta kohtleb inimesi halvasti, võivad suhted laguneda.

Kui ta käitub teistega austavalt ja hoolivalt, loob ta enda ümber tõenäolisemalt usalduslikke suhteid.

Sellisel kujul pole vaja isegi uskuda üleloomulikku karmasse, et märgata, kuidas meie käitumine kujundab sageli seda, mida elult tagasi saame.

 

 

Kas oma karmat saab muuta?

Vaimsete õpetuste järgi saab inimene oma tulevast karmat mõjutada just praeguste valikutega.

Selleks ei pea tingimata tegema midagi erakordset.

Oluline võib olla hoopis see, kuidas inimene igapäevaselt mõtleb, räägib ja käitub.

Kas ta kohtleb teisi austusega?

Kas ta oskab vabandada?

Kas ta tegutseb ausalt?

Kas ta aitab siis, kui saab?

Kas ta suudab loobuda pidevast vihast ja kättemaksusoovist?

Meditatsiooni, joogat ja teadlikku enesevaatlust kasutatakse paljudes vaimsetes traditsioonides selleks, et oma mõtteid ja käitumist paremini märgata.

Mõte pole selles, et ühe meditatsiooniga saaks kogu „halva karma“ kustutada.

Pigem selles, et inimene saab oma tänaste valikutega hakata looma teistsugust tulevikku.

 

 

Kas karmasse peab uskuma, et olla õnnelik?

Kindlasti mitte.

Karma on religioosne ja filosoofiline mõiste ning iga inimene võib ise otsustada, kas ja kuidas ta sellesse usub.

Samas on karma taga üks mõte, mis võib olla kasulik ka inimesele, kes reinkarnatsiooni või vaimset karmaseadust ei usu:

meie teod mõjutavad teisi inimesi ning väga sageli ka meid endid.

Heatahtlikkus ei garanteeri, et elus juhtub ainult head.

Halb käitumine ei tähenda samuti, et universum saadab kohe karistuse.

Kuid meie valikud kujundavad suhteid, mainet, sisemist rahu ja sageli ka seda, milliste inimestega end ümbritseme.

Võib-olla polegi kõige olulisem küsida:

„Kas karma annab mulle selle eest midagi tagasi?“

Vaid hoopis:

„Milline inimene ma tahan olla, isegi siis, kui keegi mulle selle eest tasu ei anna?“

Ja selles mõttes võib karma põhimõttes peituda üsna lihtne sõnum: minevikku ei saa muuta, kuid järgmise teo saad valida sina ise.