Miks öeldakse üle 50-aastastele naistele nii sageli, mida nad enam teha ei tohiks?   ...

 

Miks öeldakse üle 50-aastastele naistele nii sageli, mida nad enam teha ei tohiks?

 

foto : Canva

 

Mingil hetkel hakkab naine märkama, et tema vanust mainitakse üha sagedamini koos sõnadega „ei sobi”, „ei tohiks” ja „oled selleks liiga vana”.

„Sinu vanuses ei sobi enam miniseelikut kanda.”

„Kas sa ei ole sellise soengu jaoks natuke liiga vana?”

„Üle 50-aastane naine ei peaks enam nii tugevalt meikima.”

„Milleks sul selles vanuses uut suhet vaja on?”

„Kas sa tõesti tahad veel otsast alustada?”

Need laused võivad tulla võõrastelt, töökaaslastelt, sõpradelt või isegi kõige lähedasematelt inimestelt. Mõnikord öeldakse neid otse, mõnikord naljatades ja vahel peidetakse need näilise hoolitsuse taha.

Ometi jääb küsimus: miks arvatakse nii sageli, et üle 50-aastane naine vajab teiste luba, et otsustada, kuidas ta riietub, välja näeb, armastab või oma elu elab?

 

 

Pärast 50. eluaastat oodatakse naiselt nähtamatuks muutumist

Noorelt naiselt oodatakse sageli, et ta oleks ilus, hoolitsetud, julge ja silmapaistev. Küpsemas eas muutuvad need ootused kummalisel kombel vastupidiseks.

Üle 50-aastane naine peaks justkui olema:

• tagasihoidlik;
• rahulik;
• vähenõudlik;
• teiste eest hoolitsev;
• oma välimuse suhtes mõõdukas;
• leppinud sellega, mis tal elus juba on.

Kui ta aga soovib endiselt olla nähtav, naiselik või tähelepanuväärne, võidakse teda süüdistada nooruse tagaajamises.

Naine võib küll vananeda, kuid tema iseloom, soovid ja huvid ei kao ühe sünnipäevaga. Ta ei lakka olemast inimene, kellele meeldivad ilusad riided, romantika, seiklused, muusika või uued algused.

 

 

Naise vanust seostatakse endiselt liiga palju tema välimusega

Mehe puhul võib hallide juuste, kortsude ja küpsema välimuse kohta öelda, et need muudavad ta väärikaks või huvitavaks. Naise puhul küsitakse sagedamini, mida ta teeb selleks, et noorem välja näha.

Samas ei tohi ta selle nimel justkui liiga palju pingutada.

Kui naine:

• värvib juukseid;
• kannab erksat huulepulka;
• laseb teha ripsmepikendused;
• paneb selga lühikese kleidi;
• eelistab kõrgeid kontsi;
• kannab paljaid õlgu,

võib keegi kohe küsida, kas see kõik on ikka „eakohane”.

Kui ta aga enda välimusele vähem tähelepanu pöörab, võidakse öelda, et ta on end käest lasknud.

Nii satub naine olukorda, kus ta peaks korraga välja nägema nooruslik, kuid mitte püüdma noorem välja näha. Ta peaks olema naiselik, kuid mitte liiga silmatorkav. Ta peaks enda eest hoolitsema, kuid mitte paistma edev.

Neid nõudmisi pole võimalik korraga täita.

 

 

„Eakohane” tähendab sageli lihtsalt teiste inimeste mugavust

Sõna „eakohane” kasutatakse tihti nii, nagu oleks sellel üks kindel ja kõigile arusaadav tähendus.

Tegelikult võib ühe inimese jaoks olla eakohane põlveni seelik ja tagasihoidlik kampsun. Teise jaoks nahktagi, kõrged saapad ja erkpunane kleit.

Mõnikord tähendab soovitus „riietu oma vanusele vastavalt” tegelikult:

„Riietu nii, et mina ei peaks oma ettekujutust vananemisest muutma.”

Enesekindel ja nähtav üle 50-aastane naine võib mõnele inimesele ebamugav olla, sest ta ei sobitu harjumuspärasesse pilti vaiksest ja tagasihoidlikust küpsest naisest.

Ta näitab, et vanemaks saamine ei tähenda automaatselt loobumist.

 

 

Naise soov armastuse ja läheduse järele ei kao vanusega

Üle 50-aastasele naisele võidakse mõnikord öelda, et tal pole enam mõtet uut suhet otsida.

„Ole õnnelik, et sul lapsed on.”

„Selles vanuses on raske kedagi leida.”

„Kas sa tõesti tahad veel kogu seda kohtingute asja läbi teha?”

„Kes sind enam selles vanuses tahab?”

Need laused võivad olla eriti julmad, sest annavad mõista, nagu oleks armastus ainult noorte jaoks.

Tegelikult ei kao vanusega:

• soov olla armastatud;
• vajadus helluse järele;
• soov jagada kellegagi oma elu;
• vajadus füüsilise läheduse järele;
• soov tunda ennast naisena;
• unistus romantikast.

Mõni naine võib just pärast 50. eluaastat esimest korda elus olla valmis terveks ja õnnelikuks suhteks. Ta tunneb ennast paremini, oskab seada piire ning teab, mida ta enam taluda ei taha.

Uus armastus ei muutu vanuse tõttu vähem tõeliseks.

 

 

Uue alguse suhtes ollakse sageli põhjendamatult skeptilised

Kui noor inimene tahab töökohta vahetada, õppima minna või teise linna kolida, peetakse seda julguseks ja enesearenguks.

Kui sama teeb üle 50-aastane naine, võidakse küsida:

„Kas see tasub enam ära?”

„Kas sul on mõtet nii suurt muutust ette võtta?”

„Kas sa ei võiks lihtsalt rahulikult edasi elada?”

Nendes küsimustes peitub oletus, et naise elu parimad ja aktiivsemad aastad on juba möödas.

Ometi võib pärast 50. eluaastat olla ees veel aastakümneid. Miks peaks inimene need veetma olukorras, mis ei tee teda õnnelikuks, ainult sellepärast, et keegi teine peab muutust ebamõistlikuks?

Üle 50-aastane naine võib endiselt:

• alustada uut ametit;
• õppida uut keelt;
• luua ettevõtte;
• kolida teise riiki;
• lõpetada õnnetu suhte;
• armuda;
• abielluda;
• reisida;
• muuta täielikult oma elustiili.

Elu ei muutu pärast üht sünnipäeva lõpetatud projektiks.

 

 

Naistelt oodatakse, et nad seaksid teised alati endast ettepoole

Paljud naised on suure osa elust hoolitsenud laste, partneri, vanemate ja kodu eest. Kui lapsed saavad suureks või senine suhe lõpeb, võib naine esimest korda küsida, mida tema ise tahab.

Just siis võib ta kuulda:

„Kuidas sa saad nüüd ainult iseendale mõelda?”

„Kas sa ei peaks rohkem pere jaoks olemas olema?”

„Selles vanuses võiksid juba rahuneda.”

Naise iseseisvust peetakse vahel isekuseks, eriti kui tema ümber olevad inimesed on harjunud, et ta alati aitab, loobub ja kohaneb.

Kui ta hakkab enda vajadusi tähtsaks pidama, võivad teised tunda, et nad kaotavad midagi.

See ei tähenda aga, et naine oleks muutunud halvaks või hoolimatuks. Võib-olla on ta lihtsalt lõpetanud enda jätmise alati viimasele kohale.

 

 

Enesekindel küps naine võib teistes ebakindlust tekitada

Naine, kes tunneb end pärast 50. eluaastat hästi, võib murda paljusid vanu uskumusi.

Ta võib olla:

• rõõmus;
• stiilne;
• atraktiivne;
• füüsiliselt aktiivne;
• seksuaalne;
• armunud;
• edukas;
• seiklushimuline;
• iseseisev.

See võib panna teised inimesed omaenda elu ja valikute peale mõtlema.

Kui keegi on ise loobunud unistustest põhjendusega, et ta on liiga vana, võib teise inimese julgus mõjuda häirivalt. Lihtsam on öelda „sa ei tohiks” kui tunnistada:

„Mina ei julgeks seda teha.”

Vanuse kohta tehtud kriitika räägib sageli rohkem kriitiku hirmudest kui naise tegelikust käitumisest.

 

 

Mõni soovitus võib olla heatahtlik, kuid selle toon loeb

Loomulikult võib lähedane inimene vahel ausalt arvamust avaldada. Probleem ei ole alati nõuandes, vaid viisis, kuidas seda antakse.

On suur erinevus, kas öelda:

„See teine lõige toob sinu ilu paremini esile.”

või:

„Sinu vanuses ei sobi enam sellist asja kanda.”

Esimene keskendub inimesele ja tema stiilile. Teine taandab kogu inimese tema vanusele.

Samuti on erinevus, kas küsida:

„Kas oled selle suure muutuse kõik küljed läbi mõelnud?”

või öelda:

„Selles vanuses pole enam mõtet otsast alustada.”

Mure võib olla siiras. Vanuse kasutamine inimese piiramiseks on midagi muud.

 

 

Miks ei öelda meestele sama sageli, mida nad enam teha ei tohiks?

Ka mehed puutuvad vanusega seotud eelarvamustega kokku, kuid naiste välimust, käitumist ja suhteid hinnatakse sageli rangemalt.

Küpsemas eas mees võib:

• kohtamas käia;
• kanda nooruslikke riideid;
• osta sportauto;
• alustada uut suhet;
• saada isaks;
• muuta elukutset;

ning teda võidakse nimetada elujõuliseks või nooruslikuks.

Sama vanale naisele võidakse öelda, et ta teeb end naeruväärseks või ei oska väärikalt vananeda.

See topeltstandard ei põhine tegelikult vanusel, vaid vanadel ootustel selle kohta, kuidas naine peaks käituma.

 

 

Naine ei pea oma valikuid kõigile põhjendama

Üle 50-aastane naine ei pea tõestama, et:

• tema seelik on piisavalt pikk;
• tema juuksed on eakohased;
• tema uus suhe on mõistlik;
• tema unistus on realistlik;
• tema reis on vajalik;
• tema soov muutuda on õigustatud;
• tema eluvalikud meeldivad teistele.

Ta võib teiste arvamust kuulata, kuid lõplik valik kuulub talle.

Kõik otsused ei pea olema praktilised ega teiste silmis arukad. Mõni valik võib olla tehtud lihtsalt sellepärast, et see toob rõõmu.

 

 

Mida vastata, kui sulle öeldakse, et oled millekski liiga vana?

Alati ei pea vaidlema ega ennast pikalt õigustama.

Vastata võib rahulikult:

• „Mina ei tunne ennast selleks liiga vanana.”
• „Minu vanus ei määra minu stiili.”
• „See valik teeb mind õnnelikuks.”
• „Ma otsustan ise, mis mulle sobib.”
• „Ma ei kavatse oma elu lõpetada ainult sünniaasta pärast.”
• „Kas sa ütleksid sama ka mehele?”
• „Minu elu ei pea vastama sinu ettekujutusele minu vanusest.”

Mõnikord piisab ühest küsimusest:

„Miks sa arvad, et minu vanus peaks seda keelama?”

See sunnib inimest märkama, et tema arvamus võib põhineda mitte tegelikul probleemil, vaid eelarvamusel.

 

 

Vananemine ei peaks tähendama enese vähendamist

Vanemaks saamine võib anda naisele midagi, mida tal nooremana veel polnud:

• tugevama enesekindluse;
• parema inimeste tundmise;
• julguse öelda „ei”;
• oskuse hinnata enda aega;
• teadmise, mida ta elult tahab;
• vabaduse loobuda teistele meeldimisest.

Vananemine ei pea tähendama, et naine muutub vaiksemaks, väiksemaks või vähem nähtavaks.

Ta võib hoopis muutuda vabamaks.

 

 

Kokkuvõtteks

Üle 50-aastastele naistele öeldakse liiga sageli, mida nad enam kanda, teha, soovida või alustada ei tohiks. Nende välimust hinnatakse, unistusi seatakse kahtluse alla ning armastuse ja eneseteostuse soovi peetakse vahel sobimatuks.

Aga vanus ei võta naiselt õigust olla tema ise.

Ta ei pea loobuma oma stiilist, unistustest, armastusest ega uutest algustest ainult selleks, et vastata teiste ettekujutusele „väärikast vananemisest”.

Väärikus ei tähenda enda peitmist. See tähendab õigust elada oma elu viisil, mis tundub sulle õige.

Mida on sulle sinu vanuse tõttu öeldud, et sa enam teha ei tohiks – ja kas sa kuulasid seda nõu või tegid ikkagi oma tahtmise järgi?