Kas täiskasvanud on vaikuse ja rahu ära teeninud? Lastevabad hotellid, restoranid ja lennud jagavad inimesi Puhkus peaks tähendama võimal...

 

Kas täiskasvanud on vaikuse ja rahu ära teeninud? Lastevabad hotellid, restoranid ja lennud jagavad inimesi

Puhkus peaks tähendama võimalust puhata. Vaikust, rahu, aeglasemaid hommikuid ja hetki, mil keegi sinult midagi ei nõua.

 

foto : Canva

 

Ometi võib kaua oodatud puhkus muutuda hoopis närvesöövaks, kui hotellikoridoris joostakse, restoranis kostab pidev karjumine, basseini ääres pritsitakse kõiki ümberringi või lennureisi saadab mitu tundi katkematu nutt.

Just seepärast otsivad paljud täiskasvanud teadlikult hotelle, restorane ja puhkealasid, kuhu lapsi ei lubata või kus kehtib vanusepiir.

Ühed leiavad, et selline valik on täiesti õigustatud. Kui inimene maksab puhkuse eest palju raha, peaks tal olema võimalus valida vaikne keskkond.

Teised peavad lastevabu kohti lastega perede suhtes tõrjuvaks ja küsivad, kas lapsi hakatakse ühiskonnast lihtsalt kõrvale lükkama.

Kas täiskasvanutel peaks olema õigus valida täiesti lastevaba puhkus või peab iga avalik koht olema avatud ka lastega peredele?

 

 

Lastevaba ei tähenda tingimata lastevaenulikku

Lastevaba hotelli või restorani valiv inimene ei pruugi lapsi vihata.

Ta võib olla ise lapsevanem, kes soovib mõneks päevaks puhata vastutusest, mürast ja pidevast tähelepanust. Ta võib töötada iga päev lastega ning vajada puhkuse ajal teistsugust keskkonda. Ta võib olla eakam inimene, kellele tugev müra ja sagimine mõjuvad väsitavalt.

Samuti võib ta lihtsalt soovida rahulikku puhkust.

Lastevaba koha mõte ei pea olema sõnum:

„Lapsed ei ole teretulnud.”

See võib tähendada hoopis:

„See konkreetne koht on mõeldud täiskasvanutele, kes otsivad vaikust.”

Samamoodi on olemas perehotellid, laste mängukeskused, veepargid ja restoranid, kus lastele on loodud eraldi menüü, mängunurk ning tegevused.

Kõik kohad ei pea olema mõeldud kõigile.

 

 

Vaikusest on saanud paljude jaoks luksus

Igapäevaelu on sageli niigi täis müra.

Telefonid helisevad, liiklus müriseb, tööl räägivad inimesed korraga ning kodus ootavad kohustused. Puhkuse ajal tahab inimene sellest kõigest eemalduda.

Lastevaba hotelli valiv inimene võib oodata:

• vaikseid hommikuid;
• rahulikku basseini;
• aeglast õhtusööki;
• ilma karjumiseta koridore;
• võimalust lugeda;
• võimalust magada;
• romantilist aega kaaslasega;
• puhkust pidevast sagimisest.

Kui hotell reklaamib end vaikse spaapuhkuse või romantilise paaride sihtkohana, võib lapsekisa sinna tõepoolest halvasti sobida.

Mõni inimene kogub selliseks reisiks raha terve aasta. Tal võib olla õigustatud ootus, et saadud kogemus vastab reklaamile.

 

 

Ka lapsevanemad tahavad vahel lastest puhata

Lastevabu kohti ei vali ainult lastetud inimesed.

Paljud vanemad ootavad samuti võimalust veeta mõni päev kahekesi, magada hommikul kauem ja süüa õhtust ilma, et peaks pidevalt kedagi jälgima.

Vanem võib oma lapsi väga armastada ja samal ajal tunda, et vajab puhkust.

See ei tee temast halba ema ega isa.

Vastupidi, vahel võib väike eemalolek aidata inimesel taastuda ning koju naastes olla rahulikum ja kannatlikum.

Seetõttu tundub mõnele vanemale lastevaba hotell isegi eriti ahvatlev. Seal ei meenuta iga nuttev laps talle kohustusi, millest ta korraks puhata soovis.

 

 

Kas probleem on lastes või vanemate käitumises?

Selles arutelus öeldakse sageli, et probleem ei ole lastes, vaid vanemates, kes neile piire ei sea.

Lapsed võivad olla lärmakad, uudishimulikud ja liikuvad. See on nende loomulik osa. Väike laps ei suuda alati kaua vaikselt istuda ega oma emotsioone kontrollida.

Täiskasvanu ülesanne on aga jälgida, et tema laps teisi võimalikult vähe häiriks.

Probleem tekib siis, kui laps:

• jookseb restoranis laudade vahel;
• karjub pikalt;
• loobib toitu;
• koputab naaberlaua esemeid;
• hüppab hotelli koridoris;
• pritsib basseinis võõraid;
• lööb jalaga lennuki eesistme seljatuge;
• vaatab videot täisheliga;
• puudutab teiste inimeste asju.

Kui vanem ei sekku, tekib teistes tunne, et neilt oodatakse lihtsalt kõige talumist.

Vanem võib mõelda, et „lapsed ongi lapsed”. Teine külastaja aga tunneb, et tema õigus rahule ei maksa midagi.

 

 

Laps ei saa alati oma käitumist kontrollida

Samas ei tohiks unustada, et iga olukorda ei saa vanema süüks panna.

Väike laps võib nutta, sest:

• tal on kõrvavalu;
• lennuki õhurõhk teeb haiget;
• ta on väsinud;
• tal on palav või külm;
• ta kardab;
• ta ei mõista, miks peab paigal istuma;
• tal on arenguline eripära;
• ta ei oska oma tunnetega toime tulla.

Ka kõige hoolivam ja vastutustundlikum vanem ei suuda alati last hetkega rahustada.

Seetõttu võib olla ebaõiglane vaadata iga nutvat last ja mõelda, et vanem ei tee piisavalt.

Lapse nutt lennukis ei pruugi olla kellegi halb kasvatustöö. Mõnikord on see lihtsalt olukord, mida pole võimalik täielikult kontrollida.

 

 

Kas lastevabad lennud oleksid võimalikud?

Lastevabade lendude mõte tekitab eriti teravat vastukaja.

Lennukis ei ole võimalik teise ruumi minna. Kui laps nutab või lööb istet, peab lähedal istuv inimene seda taluma kogu lennu vältel.

Seetõttu sooviksid mõned reisijad:

• täiesti lastevabu lende;
• ainult täiskasvanutele mõeldud lennukiosa;
• vaikset tsooni;
• eraldi istekohti lastega peredele;
• võimalust maksta rahulikuma ala eest rohkem.

Eraldi tsoonid võiksid tunduda kompromissina. Samas ei peata õhuke kardin müra ning väiksemates lennukites ei pruugi eraldi ala luua olla võimalik.

Täielikult lastevaba lend võiks olla äriline valik, kuid tõenäoliselt ei sobiks see kõikidele liinidele. Peredel peab samuti olema võimalus reisida.

Kõige realistlikum võiks olla see, et mõned konkreetsed lennud või reisipaketid on mõeldud ainult täiskasvanutele, samal ajal kui enamik lende jääb kõigile avatuks.

 

 

Kas restoranil võiks õhtuti olla vanusepiir?

Mõni restoran lubab lapsi päeval, kuid kehtestab õhtuti vanusepiiri.

Näiteks võib pere lõunatada koos, kuid hilisem õhtusöök on mõeldud ainult täiskasvanutele.

Sellisel lahendusel on oma loogika.

Õhtul võivad inimesed oodata:

• rahulikumat õhkkonda;
• romantilist söömaaega;
• aeglast teenindust;
• vaikset muusikat;
• alkoholi sisaldavat menüüd;
• täiskasvanutele suunatud keskkonda.

Lastega perede jaoks võib vanusepiir tunduda ebaõiglane. Samas on neil võimalik valida teine aeg või teine restoran.

Küsimus on selles, kas iga restoran peab teenindama kõiki või võib ettevõtja ise otsustada, millist õhkkonda ta pakub.

 

 

Lastevabad hotellid võivad olla täiesti õigustatud valik

Hotell ei ole vältimatu avalik teenus. See on majutusettevõte, mis võib keskenduda konkreetsele kliendirühmale.

On olemas:

• perehotellid;
• spaahotellid;
• paaridele mõeldud hotellid;
• peohotellid;
• vaiksed looduspuhkused;
• täiskasvanutele mõeldud kuurordid.

Kui hotell märgib selgelt, et tegemist on ainult täiskasvanutele mõeldud kohaga, saab klient teha teadliku valiku.

Pere ei pea sinna broneerima. Samuti ei pea vaikust otsiv inimene valima hotelli, kus on veeliumäed, lasteklubi ja õhtune minidisko.

Valikuvabadus võib vähendada konflikte.

Probleem tekib pigem siis, kui hotell lubab rahulikku puhkust, kuid tegelikkuses meenutab bassein terve päeva mänguväljakut.

 

 

Kas lastevaba koht diskrimineerib peresid?

Kõige tugevam vastuväide on see, et lastevabad kohad jätavad lastega pered kõrvale.

Vanemad võivad tunda, et ühiskond ootab neilt pidevalt vabandamist laste olemasolu pärast.

Nad kuulevad:

• laps nutab liiga valjusti;
• vanker võtab liiga palju ruumi;
• laps liigub liiga palju;
• pere peaks kodus olema;
• lastega ei sobi restorani minna;
• lennukis ei taheta nende kõrval istuda.

See võib tekitada tunde, et pered ei ole kusagil päriselt teretulnud.

Lapsed on ühiskonna osa ning nad õpivad avalikus ruumis käituma ainult siis, kui neil lubatakse seal viibida.

Kui kõik rahulikud ja kvaliteetsed kohad muutuksid lastevabaks, jääksid peredele vaid lärmakad kiirtoidukohad ja mänguhotellid. See poleks samuti õiglane.

Seetõttu on oluline, et lastevabad kohad oleksid üks valik paljude seas, mitte uus üldine norm.

 

 

Ka lastetud inimesed tunnevad vahel, et nende soove ei arvestata

Teisalt võivad lastetud inimesed tunda, et neile öeldakse alati:

„Lapsed on lapsed, kannata ära.”

Nad võivad maksta sama palju hotelli, lennu või restorani eest, kuid nende soov rahu järele tundub teisejärguline.

Mõni inimene ei saa või ei soovi lapsi. Mõni on oma lapsed juba suureks kasvatanud. Mõni töötab kogu nädala mürarikkas keskkonnas.

Kõigil neil võib olla täiesti õigustatud soov valida koht, kus pole lapsi.

See soov ei tähenda tingimata sallimatust.

Täiskasvanute vajadused ei muutu vähem oluliseks ainult sellepärast, et neil pole lapsi kaasas.

 

 

Kas igas avalikus kohas peab lapsi sallima?

Lapsed peavad saama käia poes, ühistranspordis, arsti juures, lennukis ja paljudes teistes ühiskonna igapäevastes kohtades.

Kuid kas sama peab kehtima iga luksushotelli, romantilise restorani, spaa või vaikse puhkekeskuse kohta?

Kõik avalikkusele avatud ettevõtted ei täida sama eesmärki.

Pood ja haigla on vältimatud. Täiskasvanutele mõeldud spaa või õhtune restoran ei ole.

Seetõttu võib olla mõistlik teha vahet kohtadel, mida inimesed vajavad, ja kohtadel, mida nad valivad meelelahutuseks või puhkuseks.

Lastega pere peab saama ühiskonnas osaleda. Samal ajal ei pea iga puhkusekoht tingimata olema lastele kohandatud.

 

 

Mõnikord käituvad täiskasvanud halvemini kui lapsed

Lastevabade kohtade pooldajad seostavad lapsi sageli lärmi ja häirimisega. Ent ka täiskasvanud võivad rahu täielikult rikkuda.

Täiskasvanud võivad:

• rääkida väga valjusti;
• juua liiga palju;
• kuulata telefonist muusikat;
• pidutseda öösel;
• suitsetada teiste lähedal;
• tülitseda;
• jätta prügi maha;
• käituda teenindajatega halvasti.

Lastevaba hotell ei ole automaatselt vaikne hotell.

Mõnikord võib rahulik pere olla palju meeldivam kui lärmakas täiskasvanute seltskond.

Seetõttu peaksid hotellid ja restoranid kehtestama käitumisreeglid kõigile, mitte eeldama, et vanusepiir lahendab kõik probleemid.

 

 

Vaiksed tsoonid võiksid olla hea kompromiss

Kõik kohad ei pea olema täiesti lastevabad.

Suuremas hotellis või restoranis võiks olla:

• eraldi vaikne ala;
• täiskasvanutele mõeldud bassein;
• kindlad rahulikud kellaajad;
• peredele mõeldud eraldi osa;
• täiskasvanutele mõeldud spaapiirkond;
• õhtune vanusepiir;
• helivaba tsoon.

Nii saaksid pered puhata ja teised külastajad valida rahulikuma keskkonna.

Selline lahendus nõuab muidugi piisavalt ruumi ja selgeid reegleid. Väikeses hotellis või lennukis pole eraldamine alati võimalik.

 

 

Reeglid peavad olema enne broneerimist selged

Kõige rohkem pettumust tekitab olukord, kus inimene saab piirangust teada alles kohale jõudes.

Hotell, restoran või reisikorraldaja peaks selgelt teatama:

• milline on vanusepiir;
• kas piirang kehtib kogu alal või ainult osaliselt;
• kas lapsed on lubatud kindlatel kellaaegadel;
• kas olemas on peredele mõeldud ala;
• kas tegemist on vaikse või peohotelliga;
• milliseid käitumisreegleid oodatakse.

Selge teave aitab kõigil sobiva valiku teha.

Lastega pere ei tunne end ukse peal alandatuna ning vaikust otsiv inimene ei avasta kohapeal, et hotell on täis lasteüritusi.

 

 

Kas vaikus on õigus või lisateenus?

See on kogu vaidluse keskne küsimus.

Kas hotelli, lennu või restorani eest maksnud inimesel on õigus oodata vaikust?

Või ostab ta ainult teenuse, mitte õigust kontrollida teiste külastajate käitumist?

Täielikku vaikust ei saa avalikus kohas kunagi garanteerida. Inimesed räägivad, liigutavad, köhivad ja elavad oma elu.

Samas ei tähenda avalikus kohas viibimine, et igaüks peab taluma piiritut lärmi.

Võib-olla ei ole vaikus absoluutne õigus, kuid ettevõte võib seda müüa konkreetse teenusena. Kui hotell lubab „ainult täiskasvanutele mõeldud rahulikku puhkust”, peab ta looma keskkonna, mis sellele lubadusele vastab.

 

 

Kõige mõistlikum lahendus on valikuvabadus

Lastevabad kohad ei pea asendama peresõbralikke hotelle, restorane ega lende.

Mõlemal võiks olla oma koht.

Pered vajavad kohti, kus lapsed on oodatud ja kus nende loomulikku käitumist mõistetakse. Täiskasvanud vajavad samuti võimalust valida keskkond, kus puhkust saadab rohkem vaikust.

Kõige õiglasem oleks olukord, kus:

• peredele on piisavalt häid valikuid;
• täiskasvanutele on olemas rahulikud valikud;
• tingimused on ette teada;
• lapsi ei kujutata probleemina;
• teisi külastajaid ei sunnita kõike taluma;
• vastutus oma käitumise eest kehtib kõigile.

Valikuvabadus ei pea kedagi alandama.

 

 

Kokkuvõtteks

Lapsed on ühiskonna loomulik osa ning lastega pered peavad saama reisida, väljas süüa ja puhata. Samas ei tähenda see, et iga hotell, restoran, spaa või puhkeala peab olema tingimata lastele mõeldud.

Lastevaba koht ei ole automaatselt laste vastu. See võib olla lihtsalt konkreetne teenus täiskasvanutele, kes soovivad vaikust, romantilist puhkust või mõneks ajaks täielikku rahu.

Kõige olulisem on tasakaal.

Peresid ei tohiks ühiskonnast kõrvale tõrjuda, kuid ka vaikust otsiv inimene ei peaks tundma süüd selle pärast, et ta ei soovi oma puhkuse ajal laste kisa ja sagimist.

Kõik kohad ei pea sobima kõigile. Mõnikord on kõige parem lahendus just see, et igaüks saab valida endale sobiva keskkonna.

Mida arvad sina: kas lastevabad hotellid, restoranid ja lennud on täiesti õigustatud valik või diskrimineerivad need lastega peresid?