Kuus passiiv-agressiivset lauset, mida sa võid ise märkamata kasutada „Tore on siis” või „Vahet pole” või...
Kuus passiiv-agressiivset lauset, mida sa võid ise märkamata kasutada
„Tore on siis” või „Vahet pole” võivad esmapilgul tunduda täiesti süütute lausetena. Tegelikult peidavad need sageli endas viha, kadedust, pettumust või solvumist.
Kristi
Kodused lood autor
|
| foto : Canva |
Sa ei taha tüli alustada, kuid miski häirib sind siiski. Selle asemel, et otse välja öelda, mis sulle haiget teeb või pahameelt tekitab, peidad oma tunded näiliselt sõbraliku või neutraalse lause taha. Just seda nimetatakse passiiv-agressiivseks suhtlemiseks.
Psühholoogide sõnul tähendab see seda, et inimene väljendab negatiivseid tundeid, näiteks viha või vaenulikkust, kaudsel viisil.
Lühiajaliselt võib selline käitumine aidata ebameeldivat vastasseisu vältida. Sa annad märku, et oled pahane, kuid ei pea ennast haavatavana näitama ega oma tegelikke tundeid otse sõnastama.
Teise inimese jaoks võib selline suhtlemine olla aga segadust tekitav ning aja jooksul suhet kahjustada. Järgmised kuus lauset on selle tüüpilised näited.
„Pole midagi” või „Kõik on korras”
Tegelikult ei ole kõik korras.
Võib-olla loodad, et teine inimene märkab ise, kui halvasti sa ennast tunned, hakkab küsimusi esitama või muudab oma käitumist ilma, et peaksid seda paluma.
Suhteekspert ja seksuoloog Jessica O’Reilly selgitab, et sellisel juhul loodad sa küll teise inimese toetusele, kuid keeldud ise seda otse küsimast.
Palju parem on öelda selgelt, mida sa tunned. Kas oled pettunud, ülekoormatud, armukade või tunned, et sind ei võeta tõsiselt?
Näiteks võiksid öelda:
„Ma ütlen, et kõik on korras, aga tegelikult olen ma pettunud ja tahaksin sellest rääkida.”
„Mul on kahju, et sina seda nii võtad”
See kõlab vabandusena, kuid tegelikult ei ole seda.
Sa ei võta vastutust oma sõnade ega käitumise eest, vaid jätad mulje, nagu oleks probleem teise inimese reaktsioonis ja tunnetes.
Psühholoog soovitab hoopis tunnistada, millist mõju sinu sõnad teisele inimesele avaldasid.
Ütle parem:
„Mul on kahju, et ma sulle haiget tegin.”
See näitab, et võtad vastutuse enda öeldu või tehtu eest ega lükka süüd teise inimese tundlikkuse peale.
„Tore on siis”
See lause võib mõnikord olla täiesti siiras. Sageli kõlab selles aga kadedust, kibestumist või solvumist.
Näiteks võib nii juhtuda siis, kui kolleeg saab ametikõrgenduse, kuigi tunned, et oled temaga sama palju vaeva näinud.
Psühholoogide sõnul on täiesti võimalik olla teise inimese üle rõõmus ja samal ajal enda olukorra pärast pettumust tunda.
Terava märkuse asemel võiksid teist inimest õnnitleda ja seejärel ausalt öelda:
„Mul on sinu üle hea meel. Tahaksin ise ka kunagi selleni jõuda. Kas räägid mulle, kuidas sa seda saavutasid?”
Nii väljendad oma tundeid ausalt, kuid ei vähenda teise inimese saavutust.
Kuidas rääkida oma tunnetest otsekohesemalt?
Passiiv-agressiivsed märkused tulevad sageli üle huulte kiiresti, eriti siis, kui tahame tüli vältida. Järgmised võtted aitavad sul oma mõtteid selgemalt väljendada:
- peatu enne vastamist ja hinga sügavalt sisse;
- nimeta probleem otse: „Mul on raske sellega, et…”;
- räägi oma tunnetest: „Ma olen pettunud, sest…”;
- ütle välja oma hirm: „Ma kardan, et…”;
- kui sa ei oska kohe midagi öelda, tunnista seda: „Ma ei tea praegu täpselt, kuidas seda sõnastada, aga…”;
- ära sunni teist inimest sinu tuju ja mõtteid ära arvama.
„Vahet pole”
Psühholoogide sõnul kasutatakse seda lauset sageli siis, kui inimene on oma seisukohta juba mitu korda selgitanud, kuid tunneb, et teda ei kuulata ega mõisteta.
Lõpuks annab ta alla ja lõpetab vestluse ärritunud lausega: „Vahet pole.”
Probleem ei kao aga kuhugi. Vestlus lõpeb, kuid pettumus ja pahameel jäävad alles.
Selle asemel võiksid proovida veel kord rahulikult öelda:
„Mulle tundub, et me ei kuula praegu teineteist päriselt. Räägime sellest rahulikumalt ja proovime leida kompromissi.”
„Kui sina nii ütled…”
Selle lausega annad mõista, et sa ei võta teise inimese arvamust tõsiselt.
Samal ajal lõpetad sa vestluse ega jäta teisele võimalust oma mõtteid põhjalikumalt selgitada.
Psühholoog soovitab teise seisukoha vähendamise asemel küsimusi esitada.
Näiteks võiksid öelda:
„Ma ei ole kindel, kas sain sinust õigesti aru. Kas sa saad täpsemalt selgitada, mida sa mõtled?”
Pärast seda saad rahulikult ka oma arvamuse välja öelda.
„Sa oled liiga tundlik”
Selle lausega võtad teiselt inimeselt justkui õiguse haiget saada.
Lisaks lükkad vastutuse enda teolt või sõnadelt tema reaktsiooni peale. Selle asemel, et tunnistada, et võisid teisele haiget teha, annad mõista, et probleem on tema liigses tundlikkuses.
Psühholoogide sõnul kõlab see sisuliselt nii, nagu ütleksid: miks sa oled liiga nõrk, et taluda valu, mida mina sulle põhjustasin?
Palju kasulikum oleks öelda:
„Ma näen, et tegin sulle haiget. Mul on kahju. Kas sa saad mulle selgitada, mis sind kõige rohkem puudutas?”
Selline vastus aitab teisel inimesel tunda, et tema tundeid võetakse tõsiselt, ning annab võimaluse olukord rahulikult läbi rääkida.
Aus suhtlemine aitab vältida kogunevat pahameelt
Passiiv-agressiivne suhtlemine võib tunduda lihtsam kui otse rääkimine, sest nii ei pea me oma haavatavust näitama. Tegelikult jäävad probleemid aga lahendamata ning pinge koguneb.
Aus olemine ei tähenda, et peaksid rääkima karmilt või tüli otsima. Oma tunnetest saab rääkida rahulikult, selgelt ja teist inimest süüdistamata.
Mida täpsemalt sa ütled, mida tunned ja vajad, seda väiksem on võimalus, et teine inimene peab sinu pahameelt lihtsalt ära arvama.
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
.png)
Kommentaare ei ole