„Oma aias ei saa enam isegi grillida!” – 46-aastase Raivo suveõhtutest sai naabrinaise jaoks talumatu probleem 46-aastane Raivo ootab suv...
„Oma aias ei saa enam isegi grillida!” – 46-aastase Raivo suveõhtutest sai naabrinaise jaoks talumatu probleem
46-aastane Raivo ootab suve terve pika talve.
.png) |
| foto : Canva |
Tema jaoks tähendab soe aeg võimalust rohkem õues olla, sõpradega veedetud õhtuid ja grillil aeglaselt küpsevat liha. Kui ilm vähegi lubab, süütab ta aias söed, paneb muusika vaikselt mängima ning kutsub mõnikord paar head tuttavat külla.
„Mis suvi see ilma grillita on?” küsib Raivo. „Talvel istud niigi toas. Kui lõpuks on ilus ilm, tahad ju oma aias olla, süüa teha ja inimestega suhelda.”
Kõrvalmajas elava 67-aastase Anne arvates pole olukord aga sugugi nii süütu.
Tema sõnul tungib grillisuits korduvalt magamistoa ja köögi aknast sisse, jääb kardinate ning mööbli külge ja sunnib teda ilusa ilmaga aknaid sulgema.
„Miks pean mina oma kodus suitsu sees istuma sellepärast, et naabril tuleb jälle grillimise tuju?” küsib Anne. „Tema naudib, mina tuulutan järgmisel hommikul tuba.”
Pealtnäha tavalisest suvisest aiatööst on saanud kuude pikkune naabritüli, kus mõlemad pooled tunnevad, et just nende õigusi rikutakse.
Raivo jaoks on grillimine suve loomulik osa
Raivo on grillinud enda sõnul kogu elu.
Juba lapsepõlves tehti perega lõket, küpsetati fooliumi sees kartuleid ja pandi vardasse vorste. Hiljem õppis ta isalt erinevaid marinaade ning nüüd valmistab liha enamasti ise ette.
„Mul on üks küüslaugu ja ürtidega marinaad, mida sõbrad alati kiidavad,” räägib ta. „Vahel teen kana, vahel sealiha. Kala olen ka proovinud.”
Raivo jaoks pole grillimine ainult söögi valmistamine.
See tähendab:
- perega koos olemist;
- sõpradega suhtlemist;
- värskes õhus viibimist;
- argimuredest puhkamist;
- suvist traditsiooni;
- võimalust oma kodu ja aeda nautida.
„Ma ei tee mingit ööklubi,” ütleb ta. „Me ei karju ega pane muusikat põhja. Küpsetame liha, sööme ja räägime. Kas seegi on nüüd keelatud?”
Anne ütleb, et probleem pole ühes harvas grilliõhtus
Anne rõhutab, et tema ei ole grillimise vastu põhimõtteliselt.
„Kui inimene teeb paar korda suve jooksul grilli, siis loomulikult tuleb sellega arvestada,” ütleb ta. „Aga siin pole küsimus paaris korras.”
Tema sõnul võib Raivo grillida ilusa ilma korral mitu korda nädalas.
Vahel alustatakse pärastlõunal. Teinekord kogunetakse õhtul ning grill töötab mitu tundi.
Anne maja asub Raivo aiast üsna lähedal. Tema köögi- ja magamistoaaknad jäävad just sellele küljele, kuhu tuul suitsu sageli kannab.
„Kõige ilusamate ilmadega tahaks aknad lahti teha,” ütleb Anne. „Aga siis tuleb suits otse tuppa. Panen akna kinni, ootan tunni ja teen uuesti lahti. Siis tuleb uus pilv.”
Naise sõnul jääb suitsulõhn mõnikord tuppa ka järgmiseks päevaks.
„Ma ei taha, et mu magamistuba lõhnaks nagu lõkkeplats.”
Õues kuivav pesu on saanud uueks tüliõunaks
Eriti pahaseks teeb Annet see, kui grillisuits liigub tema õues kuivava pesu poole.
„Pesed linad puhtaks, paned päikese kätte kuivama ja siis tuleb suits peale. Mis mõte sellel pesemisel üldse oli?”
Ta on paaril korral läinud Raivole ütlema, et pesu on väljas ning palunud grillimisega oodata.
Raivo sõnul pole sellist palvet alati võimalik täita.
„Kuidas mina pean teadma, millal tema pesu välja paneb?” küsib ta. „Ühel päeval on linad, teisel päeval käterätid. Kas ma pean enne grillimist üle aia vaatama?”
Raivo tunneb, et naabrinaine ootab temalt sisuliselt luba iga kord, kui ta tahab oma aias süüa teha.
„Kui ma ostsin maja, ei olnud lepingus kirjas, et pean naabri pesugraafiku järgi elama.”
„Oma aed” ei tähenda, et kõik jääb aia piiridesse
Anne vastus on lihtne: suits ei jää Raivo kinnistule.
„Ta ütleb kogu aeg, et tema aed ja tema õigus. Aga suits tuleb minu aeda ja minu tuppa. Kui kõik jääks tema poolele, poleks mul midagi öelda.”
Naabruskonnas elades mõjutavad inimesed paratamatult üksteist.
Ühe aiast võib teise juurde kanduda:
- grillisuits;
- lõkkesuits;
- vali muusika;
- lehepuhuri või muruniiduki müra;
- grillitud toidu lõhn;
- tubakasuits;
- aiapritsimise lõhn;
- peoseltskonna jutuvada.
See, mis ühe jaoks on meeldiv suvelõhn, võib teise jaoks olla tugev ja ebameeldiv häiring.
Raivo ei mõista siiski, kuidas saab grillitud liha lõhn kedagi nii palju häirida.
„Minu meelest tuleb selle lõhna peale isu,” naerab ta. „Tema räägib, nagu põletaksin plastikut.”
Kõik inimesed ei talu suitsu ühtemoodi
Anne sõnul ei ole küsimus ainult ebameeldivas lõhnas.
Tal on tundlikud hingamisteed ning tugev suits võib põhjustada köha ja silmade kipitust.
„Ma ei väida, et ta tahab mulle halba,” ütleb Anne. „Aga see, et temal pole suitsust midagi, ei tähenda, et ka minul pole.”
Mõne inimese jaoks võib grillisuits olla lihtsalt suvine lõhn. Teise jaoks võib see tekitada:
- köha;
- peavalu;
- silmade ärritust;
- hingamisraskust;
- iiveldust;
- ebamugavust kinnises ruumis.
Raivo kuulis Anne tervisemurest enda sõnul alles hiljem.
„Alguses rääkis ta ainult pesust ja akendest. Kui oleks kohe rahulikult öelnud, et tervis ei kannata, oleksin võib-olla teisiti suhtunud.”
Anne aga kinnitab, et ta proovis juba alguses viisakalt rääkida.
„Ma ütlesin rahulikult. Tema naeris ja ütles, et grillisuits pole kedagi ära tapnud.”
Üks ebameeldiv vestlus muutis kogu suhte
Varem said Raivo ja Anne tavaliselt hästi läbi.
Nad tervitasid tänaval, vahetasid mõnikord mõne sõna ning Raivo aitas ühel talvel Anne värava eest lund lükata.
Esimene tõsisem tüli tekkis möödunud suvel.
Anne läks üle aia paluma, et Raivo nihutaks grilli teise kohta, sest suits kandus tema magamistuppa.
Raivo vastas, et grill oli juba kuum ja liha peal.
„Ma ütlesin, et teen selle korra lõpuni ja järgmisel korral vaatan teise koha,” meenutab ta.
Anne sõnul grill järgmisel korral ikkagi samas kohas.
„Siis sain aru, et minu juttu ei võeta tõsiselt.”
Raivo ütleb, et proovis grilli tõsta, kuid teises aiaosas oli ebamugav.
Seal polnud katusealust, laud jäi kaugele ning tuul kandis suitsu hoopis teise naabri poole.
„Ma ei saa grilli ju keset teed panna.”
Kas grillimiseks peaks naabrilt luba küsima?
Anne ei oota enda sõnul, et Raivo igal korral ukse taha luba küsima tuleks.
Ta sooviks lihtsalt ette teada, kui plaanitakse pikemat grilliõhtut.
„Siis saan pesu varem ära võtta või aknad kinni panna,” selgitab ta.
Raivo peab seda liigseks.
„Spontaanne grill ongi see, et vaatad õhtul: ilus ilm, paneme grilli käima. Ma ei hakka tervele tänavale teadet saatma.”
Samas tunnistab ta, et suurema seltskonna korral võiks naabrile ette öelda.
„Kui tuleb kümme inimest ja õhtu venib pikemaks, siis saan aru. Aga kui teen naisega kahele inimesele süüa, miks pean sellest aru andma?”
Siin lähevadki piirid häguseks.
Kas naabrile teatamine on:
- elementaarne viisakus;
- liigne eneseõiguse piiramine;
- hea võimalus tüli vältida;
- või märk sellest, et üks naaber kontrollib teise elu?
Söegrill tekitab rohkem suitsu kui gaasigrill
Anne on soovitanud Raivol osta gaasi- või elektrigrill.
Tema arvates tekiks nii vähem suitsu.
Raivo ei taha oma söegrillist loobuda.
„Gaasigrill pole päris sama,” ütleb ta. „Söel tuleb õige maitse. Muidu võin sama hästi köögis panniga teha.”
Anne ei saa sellest argumendist aru.
„Kas tema liha eriline maitse on tähtsam kui minu õigus oma kodus akent lahti hoida?”
Raivo peab uue grilli ostmist ka tarbetuks kuluks.
„Mul on täiesti korralik grill olemas. Ma ei hakka mitusada eurot välja käima sellepärast, et naabrile suits ei meeldi.”
Võimalik kompromiss võiks olla:
- kasutada kvaliteetsemaid ja vähem suitsevaid süsi;
- vältida märgade puude või sobimatu materjali põletamist;
- süüdata grill viisil, mis tekitab vähem suitsu;
- hoida grill majadest ja akendest kaugemal;
- kasutada tuule suunda arvestavat kohta;
- panna grillile kaas peale.
Raivo ütleb, et on mõnda neist proovinud, kuid täielikult suitsuvabaks ei saa söegrilli muuta.
Ka grillitav toit mõjutab suitsu hulka
Grillisuits ei teki ainult sütest.
Kui rasv tilgub kuumadele sütele, võib õhku tõusta tihe suitsupilv.
Eriti palju võib suitsu tekkida siis, kui grillitakse:
- rasvast liha;
- tugevalt marineeritud tooteid;
- vorste;
- toitu väga kõrgel kuumusel;
- suurt kogust korraga.
Raivo tunnistab, et mõnikord läheb grill suitsuseks.
„Kui marinaad või rasv sütele tilgub, siis korraks tõuseb rohkem. Aga see ei kesta terve õhtu.”
Anne jaoks piisab ka sellest korrast.
„Just siis tulebki must pilv otse aknast sisse.”
Ta on Raivole soovitanud kasutada grillalust või küpsetada liha kaudsel kuumusel.
Raivo vastab, et naabrinaine ei pea hakkama talle õpetama, kuidas liha grillitakse.
Kas Anne võiks lihtsalt akna kinni panna?
Raivo sõbrad leiavad, et naabrinaine teeb väikese asja liiga suureks.
„Üks ütles, et kui suits tuleb, pane tunniks aken kinni. Mis selles nii keerulist on?” räägib Raivo.
Anne arvates pole see õiglane lahendus.
„Suvel võib õhtul toas väga palav olla. Miks pean mina oma aknad kinni hoidma, et tema saaks mitu tundi grillida?”
Naine küsib ka, miks peab alati kohanema just häiritud pool.
„Tema võiks muuta grilli asukohta või kasutada teist grilli. Aga lahendus on alati see, et mina panen akna kinni.”
Raivo vastab, et ka tema on teinud järeleandmisi.
„Ma ei grilli enam päris aia ääres. Olen grilli kaugemale viinud. Aga tema tahab vist, et ma üldse ei teeks.”
Kas grillilõhn on sama mis tubakasuits?
Anne võrdleb olukorda mõnikord suitsetamisega.
„Kui naaber seisaks iga õhtu aia ääres ja puhuks tubakasuitsu minu aknasse, saaksid kõik aru, miks see häirib.”
Raivo peab võrdlust ebaõiglaseks.
„Grillimine ja suitsetamine pole sama asi. Üks on söögi tegemine, teine suitsetamine.”
Anne arvates on tema jaoks põhimõte sama: ühe inimese tegevuse suits jõuab teise inimese koju.
Raivo ütleb vastu, et sellise loogika järgi ei tohiks keegi ka lõket teha, sauna kütta ega ahju kasutada.
Kus lõpeb tavaline elutegevus ja algab teise inimese põhjendamatu häirimine?
Ühest vastust pole.
Ka liha lõhn võib mõnele inimesele ebameeldiv olla
Raivo arvates peaks grillilõhn pigem meeldiv olema.
Anne sööb ise vähe liha ja ütleb, et tugev rasvase liha lõhn võib tal söögiisu ära võtta.
„Mulle ei pea kõik lõhnad meeldima ainult sellepärast, et teistele meeldivad.”
Samuti võivad grillilõhnad häirida inimest, kes:
- ei söö liha;
- paastub;
- on rase ja tundlik lõhnade suhtes;
- kannatab iivelduse käes;
- eelistab täiesti suitsuvaba keskkonda.
Samas ei saa naabruskonnas nõuda, et ükski toidulõhn teise aeda ei liiguks.
Inimesed valmistavad süüa, küpsetavad, suitsetavad kala, keedavad moosi ja kütavad sauna.
Teiste inimeste elu lõhnad kuuluvad mingil määral lähestikku elamise juurde.
Sõpradega grilliõhtu tähendab vahel ka rohkem müra
Anne ütleb, et suits pole alati ainus probleem.
Kui Raivol on külalised, muutub seltskond õhtu edenedes valjemaks.
„Alguses räägivad normaalselt. Kui paar jooki on võetud, kostab naer ja jutt üle terve tänava.”
Raivo arvates on seltskond täiesti mõistlik.
„Me ei lõuga. Inimesed naeravad. Kas aias peab sosistama?”
Ta tunnistab, et mõni õhtu on veninud südaööni, kuid kinnitab, et muusika on alati olnud vaikne.
Anne jaoks kuhjuvad aga mitu häiringut:
- suits;
- grillilõhn;
- inimeste jutt;
- naer;
- autode saabumine;
- hiline ärasõit;
- väravate ja uste sulgemine.
„Üks asi eraldi poleks võib-olla probleem,” ütleb ta. „Aga kõik kokku muutub väsitavaks.”
Raivo tunneb, et tema kodust tahetakse teha vaikne muuseum
Raivo ütleb, et pärast naabri korduvaid kaebusi tunneb ta end oma aias ebamugavalt.
Iga kord grilli süüdates vaatab ta esmalt Anne maja poole.
„Ma mõtlen juba ette, millal ta aknale ilmub või üle aia midagi ütleb.”
See on Raivo arvates rikkunud kogu grilliõhtu rõõmu.
„Oma kodu peaks olema koht, kus saad vabalt olla. Nüüd tunnen, nagu oleks mul kogu aeg kontroll peal.”
Ta ei taha naabrinaisega tülitseda, kuid ei soovi ka loobuda tegevusest, mida peab täiesti tavaliseks.
„Kui ma hakkaksin igal õhtul lõket tegema, saaksin aru. Aga grillimine on suvel normaalne.”
Anne tunneb, et tema kodurahu ei maksa midagi
Anne kogeb sama olukorda vastupidiselt.
Ta tunneb, et Raivo naudib oma aeda tema arvelt.
„Tema kodu on tema kindlus. Aga kas minu kodu siis ei ole?”
Naine on hakanud ilmateadet vaadates mõtlema mitte sellele, kas saab aias istuda, vaid sellele, kas Raivo hakkab jälle grillima.
„Ilus ilm peaks rõõmu tegema. Mina mõtlen, et jälle ei saa aknaid lahti hoida.”
Ta on kaalunud ametliku kaebuse tegemist, kuid pole seni seda teinud.
„Ma ei taha olla see kuri naabrinaine, kes iga asja pärast kaebab. Aga kui rääkida ei saa, mis mul muud üle jääb?”
Teised naabrid ei näe suurt probleemi
Raivo on küsinud arvamust ka teistelt ümbruskonna elanikelt.
Enamik neist pole tema sõnul grillimise üle kurtnud.
Üks naaber on isegi öelnud, et Raivo grillilõhn tekitab alati hea isu.
Anne arvates ei tõesta see midagi.
„Teiste majad on kaugemal ja nende aknad jäävad teisele poole. Loomulikult ei häiri see neid samamoodi.”
See, et üheksa inimest midagi ei märka, ei tähenda, et kümnenda inimese kogemus pole päris.
Samas võib ühe inimese eriline tundlikkus seada kogu naabruskonnale ebamõistlikult ranged ootused.
Kus asub õiglane piir?
Kas pidevalt kaebav naaber võib ise muutuda probleemiks?
Raivo ütleb, et Anne ei piirdu enam ainult grillimisega.
Viimasel ajal on ta kommenteerinud ka:
- muruniitmise kellaaega;
- külaliste autode parkimist;
- koera haukumist;
- sauna kütmist;
- aias kõlava muusika tugevust.
„Mul on tunne, et probleem pole enam suitsus. Talle lihtsalt ei meeldi, et meie siin elame.”
Anne eitab seda.
„Kui inimesed käituvad arvestavalt, pole mul midagi öelda. Aga iga asi hakkab segama siis, kui seda tehakse pidevalt ja teistest hoolimata.”
Naabritülides juhtub sageli, et üks esialgne probleem hakkab mõjutama kõike muud.
Kui suhted on juba halvad, tundub ka väike heli, lõhn või pilk tahtliku provokatsioonina.
Raivo tegi kiusu pärast veel ühe grilliõhtu
Ühel eriti kuumal õhtul läks tüli teravaks.
Anne tuli jälle paluma, et Raivo grilli teise kohta viiks. Mees vastas ärritunult, et tema oma aias käske ei kuula.
Hiljem kutsus ta enda sõnul vihaga veel kaks sõpra külla.
„Mõtlesin, et kui niikuinii olen halb inimene, siis vähemalt naudin õhtut.”
Järgmisel hommikul leidis Raivo postkastist kirja, milles Anne kirjeldas suitsu, müra ja korduvaid palveid.
Raivo naine ütles talle, et olukord on läinud liiga kaugele.
„Tema ütles, et me mõlemad käitume juba nagu lapsed,” tunnistab Raivo.
See pani teda mõtlema.
„Ega kiusu pärast tegemine polnud õige. Aga inimene läheb närvi, kui talle kogu aeg öeldakse, mida ta oma kodus teha tohib.”
Kiusust tehtud tegu võib muuta väikese tüli suureks
Naabrite vahel võib trots tekkida kiiresti.
Üks mõtleb:
„Kui tema ei arvesta minuga, ei arvesta mina ka temaga.”
Seejärel hakkab teine tegema sama.
Grill lükatakse meelega aia äärde. Aken tehakse demonstratiivselt lahti. Muusika pannakse veidi valjemaks. Kaebus esitatakse ka kõige väiksema heli pärast.
Algne probleem – suits – jääb tagaplaanile.
Olulisemaks muutub küsimus, kes kellele alla annab.
Sellises olukorras ei võida lõpuks keegi.
Mõlemad elavad edasi oma kodus, kuid iga kohtumine tekitab pingeid.
Kas naabrile võiks lihtsalt taldriku viia?
Mõni ütleb naljaga, et parim viis grillisuitsu üle kaebav naaber rahustada on viia talle taldrikutäis liha.
Raivo proovis seda korra.
Ta viis Annele grillitud kana ja salatit.
Anne tänas, kuid ütles, et probleem pole toidu puudumises.
„Ta mõtles ilmselt hästi,” ütleb naine. „Aga kui mu tuba on suitsu täis, ei lahenda lihatükk seda.”
Raivo tundis ennast pärast seda tõrjutuna.
„Mõtlesin, et vähemalt näitan head tahet. Aga tema leidis ikka põhjuse nuriseda.”
Hea žest ei asenda tegeliku probleemi lahendamist.
Samas võib see olla esimene samm normaalse suhtlemise taastamise poole.
Milline võiks olla mõistlik kompromiss?
Pärast naisega arutamist pakkus Raivo välja mitu lahendust.
Ta oleks valmis:
- nihutama grilli võimalikult kaugele Anne akendest;
- arvestama tuule suunaga;
- mitte grillima väga hilja õhtul;
- hoidma söegrilli kaane all;
- teatama suurematest koosviibimistest ette;
- proovima mõnel korral elektrigrilli;
- vältima järjest mitut pikka grilliõhtut.
Anne omalt poolt võiks:
- öelda ette, kui tal on pesu väljas või tervis eriti halb;
- mitte nõuda täielikku grillikeeldu;
- arvestada, et mõningane toidulõhn kuulub suvise elu juurde;
- rääkida otse ja rahulikult, mitte jätta süüdistavaid kirju;
- teha vahet üksikul häiringul ja pideval probleemil.
Kompromiss tähendab tavaliselt seda, et kumbki pool ei saa täpselt kõike, mida tahab.
Raivo ei saa grillida alati ja igal pool, arvestamata tuult.
Anne ei saa eeldada, et naabruskonnas ei teki kunagi suitsu ega toidulõhna.
Kas kõik, mis on lubatud, on ka viisakas?
Isegi juhul, kui grillimine pole keelatud, ei lahenda see kogu küsimust.
Naabrite vahel pole probleem ainult selles, kellel on õigus.
Oluline on ka see:
- kui sageli midagi tehakse;
- kui kaua häiring kestab;
- kui lähedal asuvad majad;
- kuhu tuul suitsu kannab;
- kas naabri muret on püütud arvestada;
- kas tegevust saaks väikese vaevaga muuta.
Seadus ei saa ette kirjutada iga grilli asukohta ega lahendada iga üle aia kanduvat suitsupilve.
Paljud konfliktid sõltuvad lõpuks tavalisest tähelepanelikkusest.
Kas Anne nõuab liiga palju?
Raivo sõprade arvates küll.
Nende sõnul ei saa eramurajoonis elades oodata täielikku vaikust ja lõhnatut õhku.
Naabrid grillivad, niidavad muru, kütavad sauna ja kutsuvad külalisi.
Kui iga häiringut võtta isikliku rünnakuna, muutub koos elamine võimatuks.
Anne sõbranna arvates on Raivo see, kes ei arvesta.
„Kui inimene ütleb korduvalt, et suits läheb talle tuppa, siis võiks normaalne naaber vähemalt lahendust otsida.”
Mõlemal poolel on oma tõde.
Raivo tahab kasutada enda aeda tavalisel viisil.
Anne tahab enda kodus hingata puhast õhku ja hoida suvel aknaid lahti.
„Oma aias teen, mida tahan” pole alati hea lähtekoht
Raivo tunnistab nüüd, et ütles vihaga asju, mida poleks pidanud ütlema.
„See „minu aed ja teen, mida tahan” kõlas võib-olla ülbe.”
Ta saab aru, et naaber peab elama grillisuitsu kõrval ka siis, kui ta ise peost osa ei võta.
Samas loodab ta, et Anne mõistab ka tema poolt.
„Ma ei tee seda tema kiusamiseks. See on minu viis suve nautida.”
Anne ütleb, et ta ei taha grillimist täielikult keelata.
„Tahaksin lihtsalt, et mind ka märgataks.”
Võib-olla ongi nende tüli keskmes vähem grill ja rohkem tunne, et teine pool ei pea sinu vajadusi oluliseks.
Kokkuvõtteks
Grillimine oma aias on paljude jaoks suve loomulik osa. Samas ei jää grillisuits alati kinnistu piiridesse ning võib kanduda naabri aknast tuppa, õues kuivavale pesule või terrassile.
Raivol on õigus oma kodu ja aeda nautida.
Annel on õigus oodata, et naabri tegevus ei muudaks tema kodus olemist pidevalt ebamugavaks.
Küsimus pole ilmselt selles, kas grillimine peaks olema täielikult lubatud või täielikult keelatud.
Küsimus on sageduses, kellaajas, grilli asukohas, tuule suunas ja valmisolekus teise inimesega arvestada.
Üks juhuslik suitsupilv kuulub tõenäoliselt suvise naabruskonna juurde.
Mitu korda nädalas tundide kaupa aknast sisse tungiv suits võib aga muutuda päris probleemiks.
Kõige halvem lahendus on kius, trots ja suhtumine:
„Mina teen, mida tahan.”
Hea naaber ei pea loobuma enda elust.
Kuid ta võiks aeg-ajalt vaadata, kuhu tema grillisuits liigub.
Mida arvad sina: kas inimene võib oma aias grillida nii tihti, kui soovib, või peaks ta grilli süütades arvestama ka naabri avatud akende, pesu ja tervisega?
Kommentaare ei ole