„Kas ma pean töölt otse kalmistule minema?” – 61-aastane Mare ei kujuta ette, et peaks veel aastaid rasket tööd tegema 61-aastane Mare on...

 

„Kas ma pean töölt otse kalmistule minema?” – 61-aastane Mare ei kujuta ette, et peaks veel aastaid rasket tööd tegema

61-aastane Mare on töötanud suurema osa elust jalgadel.

 

foto : Canva

 

Ta on olnud müüja, laotöötaja ja viimased seitseteist aastat koolis koristaja. Tema tööpäev algab vara ning lõpeb sageli siis, kui selg valutab ja põlved on turses.

Kui Mare kuuleb arutelusid pensioniea tõstmisest, tekib tal üks küsimus:

„Kas need inimesed, kes selliseid otsuseid teevad, on ise kunagi kaheksa tundi järjest põrandaid pesnud või raskeid kaste tõstnud?”

Ta mõistab, et inimesed elavad kauem ja pensionisüsteem vajab raha. Kuid tema sõnul ei tähenda pikem eluiga automaatselt seda, et inimene suudab ka kauem täiskoormusega töötada.

„Võib-olla kontoris laua taga saab 70-aastaselt veel tööd teha,” ütleb Mare. „Aga minu põlved ei küsi, mida riigi arvutused näitavad.”

 

 

Pensioniea tõstmine ei ole enam ainult kauge tuleviku küsimus

Euroopas tõuseb pensioniiga mitmel pool järk-järgult.

Taanis sõltub riiklik pensioniiga inimese sünniaastast. Ametliku süsteemi järgi jõuab see 1971. aastal või hiljem sündinute jaoks 70 eluaastani.

Eestis on vanaduspensioniiga 2026. aastal 65 aastat. Alates 2027. aastast seotakse see 65-aastaste inimeste eeldatava eluea muutusega. 2027. aastal on pensioniiga 65 aastat ja üks kuu ning 2028. aastal 65 aastat ja kolm kuud. Pensioniiga võib ühe aasta kohta tõusta kõige rohkem kolme kuu võrra.

Seega pole päris täpne öelda, et Eestis jääb pensioniiga lihtsalt 65 aasta peale.

65 on pigem lähtekoht, millele võivad tulevikus lisanduda eluea muutumisest sõltuvad kuud.

Numbrite taga on aga päris inimesed, kelle töövõime, tervis ja ametid võivad olla väga erinevad.

 

 

„Pikem eluiga ei tähenda alati pikemat tervena elatud elu”

Mare ei vaidle vastu sellele, et paljud inimesed elavad tänapäeval vanemaks.

Ta vaatab aga oma töökaaslasi.

Ühel on õlg opereeritud. Teisel valutab selg. Kolmas võtab enne tööpäeva valuvaigistit, et üldse liikuma saada.

„Me oleme elus, jah,” ütleb Mare. „Aga see ei tähenda, et oleme terved ja tugevad nagu neljakümneselt.”

Tema arvates räägitakse pensioniea tõstmisel liiga palju keskmisest elueast ja liiga vähe sellest, millises seisus inimene pensioniikka jõuab.

On suur erinevus, kas inimene on töötanud aastakümneid:

• kontoris;
• ehitusel;
• haiglas;
• laos;
• koristajana;
• hooldajana;
• tehases;
• õpetajana;
• autojuhina;
• põllumajanduses.

Kõiki ei saa hinnata ühe numbri järgi.

 

Mõni inimene tahab töötada kauem

Kõik vanemaealised ei soovi pensionile jääda kohe, kui selleks tekib võimalus.

Mare tunneb 68-aastast meest, kes töötab endiselt osalise koormusega raamatupidajana.

„Tema ütleb, et töö hoiab mõistuse värske ja annab põhjuse hommikul üles tõusta,” räägib Mare.

Paljudele inimestele võib töö anda:

• sissetuleku;
• suhtlemise;
• päevakava;
• eneseväärtuse;
• kuuluvustunde;
• võimaluse oma kogemusi edasi anda.

Probleem ei ole selles, kui inimene tahab kauem töötada.

Probleem tekib siis, kui ta peab seda tegema ka siis, kui tervis enam ei võimalda.

Töötamine 67- või 70-aastaselt võib olla ühe inimese jaoks meeldiv valik ja teise jaoks peaaegu võimatu kohustus.

 

Kas pensioniiga peaks sõltuma ametist?

Mare arvates oleks õiglasem, kui pensionile jäämisel arvestataks rohkem inimese töö iseloomu.

„Inimene, kes on nelikümmend aastat rasket füüsilist tööd teinud, ei ole samas seisus inimesega, kes on töötanud soojas kontoris,” ütleb ta.

Selline mõte tundub paljudele õiglane, kuid tekitab kohe uusi küsimusi.

Kes otsustab, milline töö on piisavalt raske?

Kas arvesse tuleks võtta:

• raskuste tõstmist;
• öötööd;
• sundasendeid;
• vahetustega tööd;
• vaimset pinget;
• kokkupuudet ohtlike ainetega;
• aastate jooksul tekkinud tervisekahjustusi?

Ka vaimselt raske töö võib inimese enne pensioniiga läbi põletada.

Õpetaja, hooldaja või kiirabitöötaja ei pruugi tõsta iga päev raskeid esemeid, kuid vastutus ja pidev stress võivad olla tohutud.

 

„Kes mind üldse 64-aastaselt tööle tahab?”

Pensioniea tõstmisel eeldatakse, et inimesed saavad kauem töötada.

See ei tähenda aga automaatselt, et neile leidub sobivat tööd.

Mare sõbranna kaotas 59-aastaselt töö, kui tema ettevõte tegevuse lõpetas. Ta saatis kümneid avaldusi, kuid sai harva isegi vestlusele.

„Kõik räägivad, et töötage kauem,” ütleb Mare. „Aga kes võtab 63-aastase inimese tööle, kui valida on nooremate vahel?”

Vanemaealine töötaja võib kuulda, et tal on palju kogemusi, kuid samal ajal kaheldakse:

• kas ta õpib uusi programme;
• kas ta peab kiirele tempole vastu;
• kas tal tuleb rohkem tervisepäevi;
• kas ta sobib nooremasse kollektiivi;
• kas ta kavatseb peagi pensionile jääda.

Nii võib inimene olla riigi silmis veel tööealine, kuid tööandja silmis juba liiga vana.

 

Pensioniea tõstmine võib suurendada ebavõrdsust

Kõrgema sissetuleku ja parema tervisega inimene võib töötada kauem, koguda rohkem sääste ning valida ise, millal töö lõpetada.

Väikese palga ja kehvema tervisega inimene ei pruugi seda teha saada.

Tal võivad puududa:

• säästud;
• korralik tööandjapension;
• võimalus osalise koormusega töötada;
• tervis ümberõppeks;
• raha varem pensionile jäämiseks;
• sobivad töökohad kodukoha lähedal.

Nii võib ühine kõrgem pensioniiga mõjuda inimestele väga erinevalt.

Üks töötab edasi, sest talle meeldib.

Teine töötab edasi, sest tal pole muud võimalust.

 

Varasem pension tähendab tavaliselt väiksemat sissetulekut

Eestis võimaldab paindlik pension teatud tingimustel minna pensionile enne üldist pensioniiga või lükata pensionile jäämist edasi.

Varem pensionile minnes jääb pension aga väiksemaks ja vähendus ei kao hiljem pensioniikka jõudes ära. Näiteks 2026. aasta keskmiste määrade järgi vähendaks viis aastat varem pensionile jäämine pensioni umbes 30,67 protsenti ning kaks aastat varem umbes 13,78 protsenti.

Mare arvates ei ole see väikese palgaga inimese jaoks alati päris valik.

„Kui su pension tuleb niigi väike, siis kuidas sa lähed veel varem ja võtad kolmandiku vähem?” küsib ta.

Paberil on võimalus olemas.

Päriselus võib inimene olla sunnitud töötama tervise hinnaga, sest vähendatud pensionist ei jätkuks elamiseks.

 

Kas tööpäeva võiks vanusega lühendada?

Üks võimalik lahendus oleks see, et inimene ei läheks täiskoormuselt otse täielikult pensionile.

Näiteks võiks vanemas eas olla lihtsam:

• vähendada töötunde;
• teha neljapäevast töönädalat;
• loobuda öövahetustest;
• jagada ametikohta teise töötajaga;
• võtta osa pensionist ja jätkata osalise koormusega;
• liikuda füüsiliselt kergemale ametikohale;
• töötada hooajaliselt või projektipõhiselt.

Mare ütleks hea meelega mõnest tööpäevast loobuma.

„Viie päeva asemel kolm päeva oleks hoopis teine asi,” ütleb ta. „Siis jõuaks keha taastuda.”

Praegu pole tema töökohas osaline koormus lihtne, sest ka vähendatud tööajaga peab kõik ruumid ikka puhtaks saama.

„Tööaeg tehakse väiksemaks, aga töömaht jääb vahel samaks.”

 

Tööandjad peavad samuti muutuma

Kui riik ootab, et inimesed töötaksid kauem, ei saa kogu vastutust panna ainult töötajale.

Ka töökohad peavad vanemaealistele sobima.

See võib tähendada:

• paremat ergonoomikat;
• rohkem pause;
• väiksemat füüsilist koormust;
• paindlikku tööaega;
• ümberõpet;
• võimalust vahetada ametit ettevõtte sees;
• rahulikumat töötempot;
• vanuselise diskrimineerimise vähendamist.

Mare koolis on küll mõned uued koristusmasinad, kuid suur osa tööst tuleb ikkagi käsitsi teha.

„Masin aitab koridori peal, aga trepid ja tualetid ei pese ennast ise.”

Tema sõnul ei piisa loosungist, et inimesed elavad kauem.

Töö peab samuti muutuma selliseks, et seda oleks võimalik kauem teha.

 

Tehnoloogia võib aidata, aga võib ka töökohti ära võtta

Automatiseerimisest räägitakse sageli kui lahendusest.

Masinad võivad võtta üle kõige raskemad ja korduvad ülesanded. See võiks vähendada töötajate füüsilist koormust ning võimaldada vanematel inimestel kauem ametis püsida.

Samas võib tehnoloogia tähendada ka seda, et osa lihtsamaid töökohti kaob.

Inimene, kes on teinud kolmkümmend aastat ühte tööd, võib äkki kuulda, et tal tuleb õppida täiesti uut ametit.

„Öeldakse, et mine ümberõppesse,” räägib Mare. „Aga 62-aastaselt ei ole nii lihtne hakata nullist uut elu alustama.”

Ta ei arva, et vanemad inimesed ei suuda õppida.

Kuid õppimiseks on vaja aega, tuge ja päriselt olemasolevaid töökohti.

 

Kas pension peab olema väljateenitud puhkus või lihtsalt järgmine eluetapp?

Mare põlvkond kasvas üles teadmisega, et pärast aastakümneid töötamist saabub pension.

See pidi olema aeg, mil saab:

• rohkem perega olla;
• aias tegutseda;
• puhata;
• reisida, kui raha lubab;
• hoolitseda lastelaste eest;
• teha asju, milleks töö kõrvalt aega polnud.

Nüüd kardab ta, et pensionipõlv lükkub aina kaugemale.

„Minu ema jäi pensionile nooremalt kui mina praegu olen,” ütleb ta. „Mina vaatan, kas jõuan üldse tervena sinnani.”

Mõne inimese jaoks pole pension ainult raha saamise algus.

See on lubadus, et pärast pikka tööelu tuleb lõpuks aeg, mis kuulub talle endale.

 

Pikem eluiga ei jagune kõigi vahel võrdselt

Keskmine eluiga võib tõusta, kuid kõik inimesed ei ela ühepalju ega sama tervena.

Elu pikkust ja tervist mõjutavad muu hulgas:

• sissetulek;
• töötingimused;
• haridus;
• elukoht;
• ligipääs tervishoiule;
• pikaajaline stress;
• eluviis;
• varasemad haigused.

Inimene, kes on kogu elu töötanud väikese palga ja suure füüsilise koormusega, võib jõuda pensioniikka palju kehvema tervisega kui paremates tingimustes töötanud inimene.

Seetõttu võib pensioniea ühtlane tõstmine tunduda küll matemaatiliselt lihtne, kuid inimlikult ebaõiglane.

 

Nooremad inimesed kardavad, et nende pensioniiga nihkub veel kaugemale

Ka Mare 34-aastane tütar mõtleb pensionile, kuigi selleni on veel aastakümneid.

„Tema ütleb naljaga, et nende põlvkond läheb pensionile 75-aastaselt,” räägib Mare.

Noored näevad, et:

• pensionäride arv kasvab;
• sündimus on madal;
• tööealisi inimesi jääb vähemaks;
• pensioniiga on seotud elueaga;
• oma säästude tähtsus suureneb.

See võib tekitada tunde, et riiklikule pensionile ei saa enam täielikult loota.

Samas on ka noortel keeruline säästa, kui neil on eluasemelaen, lapsed ja kõrged igapäevakulud.

„Kõigile öeldakse, et koguge ise,” ütleb Mare. „Aga kust väikese palgaga inimene kogub?”

 

Kas pensioniea asemel tuleks rääkida töötatud aastatest?

Mõni inimene alustab täiskohaga tööd juba 18-aastaselt.

Teine õpib pikemalt ja jõuab püsivalt tööturule alles 25- või 30-aastaselt.

Kui mõlemad lähevad pensionile samas vanuses, võib nende tööelu pikkus erineda rohkem kui kümme aastat.

Seetõttu küsitakse vahel, kas pensionile jäämisel peaks arvestama rohkem töötatud aastate kui ainult sünnipäevaga.

Mare alustas tööd 19-aastaselt.

„Kui ma 65 saan, on mul selja taga peaaegu 46 aastat tööd,” ütleb ta. „Kas sellest tõesti ei piisa?”

Ka sellisel süsteemil oleksid omad probleemid.

Laste kasvatamine, lähedaste hooldamine, töötus või tervisemured võivad inimese ametlikku tööstaaži vähendada, kuigi ta pole neil aastatel sugugi tegevusetu olnud.

 

Vanemaealiste kogemust ei tohiks raisku lasta

Pikema tööelu pooldajad rõhutavad õigustatult, et vanematel töötajatel on palju kogemusi.

Nad oskavad sageli:

• probleeme rahulikumalt lahendada;
• nooremaid juhendada;
• klientidega suhelda;
• ohtu ette näha;
• keerulistes olukordades tasakaalu säilitada;
• hinnata, millised töövõtted tegelikult toimivad.

Mare ütleb, et tema märkab juba ukselt, milline põrand vajab teistsugust puhastusvahendit ja kus võib laps märjal pinnal libiseda.

„Seda ei õpi ainult juhendist.”

Kuid kogemuste väärtustamine ei tohiks tähendada seda, et inimene peab oma keha lõpuni ära kulutama.

Vanem töötaja võiks olla ka juhendaja, mentor või väiksema koormusega spetsialist.

 

„Ma ei taha töö tegemist lõpetada, tahan ainult jõukohast elu”

Mare ei unista sellest, et võiks päevad läbi midagi tegemata istuda.

Ta tahaks pensionile jõudes endiselt liikuda, inimestega suhelda ja mõnikord väikese tööotsa teha.

Kuid ta tahaks ise valida, kui palju ja millal.

„Ma võiksin paar päeva nädalas töötada,” ütleb ta. „Aga mitte nii, et pean iga päev valuvaigisti abil tööle minema, sest muidu pole millestki elada.”

Tema jaoks ongi peamine erinevus valiku ja sunduse vahel.

Kauem töötamine võib olla hea, kui:

• tervis lubab;
• töö on sobiv;
• koormust saab vähendada;
• inimene ise tahab;
• töötamine parandab tema elukvaliteeti.

See ei ole hea, kui inimene peab töötama seni, kuni keha enam vastu ei pea.

 

Kas pensioniiga 70 oleks õiglane?

Ühele inimesele võib 70 tunduda täiesti mõistlik.

Ta on terve, töötab talle meeldival ametikohal ning ei kujuta end ilma tööta ettegi.

Teisele tundub see peaaegu karistusena.

Ta on alustanud noorelt, teinud aastakümneid rasket tööd ning ootab pensioni mitte laiskusest, vaid sellepärast, et keha vajab puhkust.

Seetõttu ei pruugi küsimusele „milline peab olema õige pensioniiga?” olla ühte vastust.

Võib-olla vajame ühe jäiga numbri asemel rohkem erinevaid teid:

• võimalust minna varem pensionile pika tööstaaži või raske töö tõttu;
• paindlikku osalist pensioni;
• suuremat toetust ümberõppel;
• paremaid töötingimusi vanemas eas;
• terviseseisundit arvestavaid lahendusi;
• võimalust töötada pärast pensioniiga neile, kes seda soovivad.

 

Lõpetuseks

Pensionisüsteem peab olema rahaliselt jätkusuutlik.

Kuid jätkusuutlikkus ei saa tähendada ainult seda, et inimesed töötavad aina kauem.

Sama tähtis on küsida:

• kas neil on tervist;
• kas neile leidub tööd;
• kas töökoht arvestab vanusega;
• kas varasem pension on majanduslikult võimalik;
• kas rasket tööd teinud inimene jõuab pensionipõlve üldse nautida.

Mare ei oota luksust.

Ta tahab lihtsalt jõuda aega, mil ei pea igal hommikul valutavate põlvedega tööle minema.

„Ma olen terve elu tööd teinud,” ütleb ta. „Tahaks enne elu lõppu natuke elada ka.”

Pensioniiga ei ole ainult number tabelis.

See määrab, mitu tervemat aastat jääb inimesele pärast tööelu iseenda, pere ja kõige selle jaoks, mille ta on aastakümneid edasi lükanud.

Mida arvad sina: kas pensioniiga peaks kõigile olema ühesugune või tuleks arvestada ka töö raskust, tervist ja töötatud aastate arvu?