5 vanemate käitumisviisi, mis võivad lapsele rohkem haiget teha, kui me arvame Vanematena mõjutame oma lapsi iga...
5 vanemate käitumisviisi, mis võivad lapsele rohkem haiget teha, kui me arvame
Vanematena mõjutame oma lapsi iga päev — vahel toetavalt, vahel aga tahtmatult haiget tehes. Mõned käitumisviisid võivad lapse enesehinnangule ja emotsionaalsele heaolule mõjuda sügavamalt, kui me ise arvame.
Kristi
Kodused lood autor
.png)
|
| foto : Canva |
„Paljud vanemad tunnevad suurt häbi, kui lapsed räägivad hiljem valusatest mälestustest ja lausetest, mida neile on öeldud frustratsioonihetkedel. Lapsevanemaks olemine on natuke nagu kummiga voodilina voltimine: ükskõik kui palju sa ka ei pingutaks, täiuslikult ei õnnestu see kunagi. Kõige tähtsam on leppida kortsudega ning keskenduda armastusele ja pingutusele, mida sa oma lapsesse paned,” selgitab psühholoog Jeffrey Bernstein väljaandes Psychology Today.
Ükski vanem ei ole täiuslik. Isegi siis, kui sa väga jälgid, mida sa lapsele ütled ja kuidas sa seda teed, ei ole võimalik kõike ette näha. Lapsevanemaks olemine on täis olukordi, kus väsimus, mure või stress võivad sõnad üle huulte tuua kiiremini, kui hiljem sooviksid.
Psühholoogi sõnul võivad sellised laused tunduda hetkel kahjutud või isegi õigustatud. Ometi võivad need lapse enesehinnangut ja emotsionaalset heaolu tugevalt mõjutada. Täiuslik ei pea olema, kuid mõningaid haiget tegevaid käitumismustreid tasub teadlikult vältida.
1. Õdede-vendade omavaheline võrdlemine
Õdede-vendade võrdlemine ei ole lapsele hea. Selline käitumine võib viia lauseteni, mis teevad lapsele haiget ja kahjustavad tema enesehinnangut.
Kui ühele lapsele öeldakse, et tema vend või õde on tublim, rahulikum, targem või kohusetundlikum, võib lapses tekkida tunne, et ta ei ole piisavalt hea. Sellised võrdlused võivad tekitada vimma, ebatervet konkurentsi ning pingeid õdede-vendade vahel.
Laps ei vaja tunnet, et ta peab kellegagi peres võistlema. Ta vajab tunnet, et teda märgatakse ja hinnatakse tema enda olemuse pärast.
2. Absoluutsete väljendite kasutamine
Laused nagu „sa alati teed nii”, „sa ei kuula kunagi”, „sinust ei saa kunagi asja” või „sa oledki selline” võivad lapsele väga halvasti mõjuda.
Sellised absoluutsed väited võivad panna lapse uskuma, et ta ei saagi muutuda. Kui laps kuuleb korduvalt, et ta on laisk, hoolimatu, halb või lootusetu, võib ta hakata seda enda kohta tõeks pidama.
Elu on aga pidev kasvamine ja muutumine. Laps alles õpib ennast juhtima, oma tundeid mõistma ja paremini käituma. Ebaõiglane on panna ta ühte kindlasse kasti, millest tal on hiljem raske välja tulla.
3. Pettumuse väljendamine ilma toetuseta
On loomulik, et vanematel on oma lapse suhtes ootused. Probleem tekib siis, kui laps kuuleb ainult vanema pettumust, kuid ei saa samal ajal tuge ega juhendamist.
Kui laps teeb midagi valesti ja vanem reageerib ainult pettumuse, kriitika või külma suhtumisega, võib laps tunda, et ta on üksi ja ei ole piisavalt hea. Ta võib hakata kartma vigu, läbikukkumist ja seda, et vanema armastus sõltub tema tulemustest.
Lapsed eksivad, teevad asju mõnikord valesti ja õpivad. Just nendel hetkedel vajavad nad eriti tunnet, et vanem on nende kõrval. Pettumust võib väljendada, kuid sellele peaks järgnema ka toetus: „Vaatame koos, kuidas järgmine kord paremini teha.”
4. Lapse tunnete eiramine
Kui lapse tundeid pisendatakse või tühistatakse, võib see takistada tal õppida oma emotsioone väljendama ja mõistma.
Laused nagu „ära nuta”, „see pole mingi põhjus kurvastamiseks”, „sa reageerid üle” või „ära tee sellest väiksest asjast nii suurt numbrit” võivad tunduda vanemale lihtsa rahustamisena, kuid lapse jaoks võivad need tähendada, et tema tunded ei ole olulised.
Laps vajab tunnet, et teda võetakse vastu sellisena, nagu ta on — ka siis, kui ta on vihane, kurb, pettunud või hirmul. Kui laps tunneb, et tema emotsioonidele on ruumi, õpib ta neid paremini mõistma ja nendega toime tulema.
Tunnete eiramine võib aga õpetada last oma emotsioone alla suruma. Aja jooksul võib see mõjutada tema enesehinnangut, suhtlemist ja võimet hiljem oma vajadusi väljendada.
Lapsele ei jää meelde ainult sõnad, vaid ka tunne
Vanem ei pea olema täiuslik. Oluline on märgata, kuidas teatud sõnad ja käitumisviisid lapsele mõjuvad. Laps vajab piire, juhendamist ja ausust, kuid ta vajab samal ajal ka hellust, tuge ja tunnet, et teda armastatakse ka siis, kui ta eksib.
Mõnikord piisab juba sellest, kui vanem julgeb pärast keerulist hetke öelda: „Ma oleksin võinud seda paremini öelda.” Selline lause võib lapse jaoks tähendada väga palju.
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole