Need 4 hoiakut paljastavad passiiv-agressiivse inimese tegeliku palge Sõprus ei tähenda seda, et kõik oleks alati täi...
Need 4 hoiakut paljastavad passiiv-agressiivse inimese tegeliku palge
Sõprus ei tähenda seda, et kõik oleks alati täiuslik. Isegi lähedastes ja muidu tervetes suhetes võib ette tulla arusaamatusi, valesti öeldud sõnu või hetki, kus keegi käitub teise suhtes ebaõiglaselt.
Kristi
Kodused lood autor
.png)
|
| foto : Canva |
Aga on üks suhtlemisviis, mis võib sõprust vaikselt ja järjekindlalt lõhkuda: passiiv-agressiivne käitumine.
Mõnes sõpruses on palju nalja, tögamist ja väikest omavahelist nokkimist. See võib olla täiesti loomulik, kui mõlemad tunnevad end turvaliselt ja saavad aru, et tegu on heatahtliku huumoriga. Kuid vahel läheb piir nalja ja varjatud vaenulikkuse vahel väga õhukeseks.
Kui pärast sõbraga kohtumist jääb sisse ebamugav tunne, süütunne, segadus või tunne, et midagi oli valesti, tasub seda märgata. Passiiv-agressiivne käitumine ei ole alati lärmakas ega otsene. Sageli peitub see naeratuse, nalja, vaikimise või väikese torke taga.
Mis on passiiv-agressiivne käitumine?
Hea suhtlemine on iga suhte alus. Passiiv-agressiivne käitumine näitab aga seda, et inimene ei väljenda oma tundeid ja vajadusi otse.
Ta võib öelda üht, aga mõelda või tunda hoopis midagi muud. Väliselt võib ta justkui nõustuda, naeratada või väita, et kõik on korras, kuid tema käitumine annab mõista vastupidist.
Passiiv-agressiivne inimene ei pruugi tahtagi otse konflikti minna. Sageli soovib ta vältida tüli või hoida olukorra üle kontrolli. Selle asemel et ausalt öelda, mis teda häirib, väljendab ta oma pahameelt kaudselt: sarkasmi, vaikimise, hilinemise, venitamistaktika, mürgiste naljade või kehakeele kaudu.
Probleem on selles, et selline suhtlus tekitab teises inimeses segadust. Sa tunned, et midagi on valesti, aga täpselt ei saa aru, mida sulle ette heidetakse. Just see teeb passiiv-agressiivse käitumise nii väsitavaks.
Pikapeale võib see tekitada tunde, et pead kogu aeg kikivarvul kõndima. Sa ei tea, milline lause, otsus või soov järgmise torke esile kutsub. Selline pinge võib lõpuks sõpruse väga ära kurnata.
Kuidas passiiv-agressiivset käitumist sõpruses ära tunda?
Passiiv-agressiivne käitumine jääb otsese agressiivsuse ja vaikse allasurumise vahele. Just seetõttu ei pruugi seda alati lihtne märgata olla.
Esimene märk võibki olla sinu enda enesetunne. Kui pärast teatud inimesega suhtlemist tunned end sageli ärritunult, süüdlasena, segaduses või emotsionaalselt väsinuna, tasub sellele tähelepanu pöörata.
Võid tajuda, et midagi on valesti, aga samal ajal ei ole justkui midagi “suurt” juhtunud. Keegi ei karjunud, keegi ei solvanud otseselt, aga ometi jäi sisse halb tunne. Just sellistes olukordades võibki mängus olla passiiv-agressiivne suhtlus.
Siin on neli hoiakut, mille puhul tasub olla tähelepanelik.
1. Teod ei lähe sõnadega kokku
Passiiv-agressiivne inimene võib öelda, et on kõigega nõus, kuid hiljem käituda nii, nagu oleks ta sellele tegelikult algusest peale vastu olnud.
Näiteks sõber ütleb: „Jah, muidugi, teeme nii,” kuid siis hakkab venitama, unustab kokkuleppeid, muudab plaane või teeb kõike vastumeelselt. Ta ei ütle otse, et talle see ei sobi, aga tema käitumine annab sellest väga selgelt märku.
Selline olukord võib olla väga kurnav, sest sa ei tea enam, mida uskuda. Sõnad ütlevad üht, teod teist.
Terves suhtes võiks inimene öelda ausalt: „Ma ei ole selles päris kindel” või „Mulle see plaan tegelikult ei sobi.” Passiiv-agressiivne inimene aga väldib otsest ütlemist ja paneb teise inimese ise tema tegelikku tuju ära arvama.
2. Ta nõustub ainult selleks, et tüli vältida
Mõni inimene ütleb jah mitte sellepärast, et ta päriselt nõus oleks, vaid selleks, et vältida ebamugavat vestlust. Hiljem tuleb tema tegelik pahameel välja hoopis muul viisil.
Ta võib olla tusane, teha teravaid märkusi, vastata lühidalt, hilineda, venitada või visata sarkastilisi kommentaare. Ta annab igal võimalikul moel mõista, et ta pole tegelikult rahul, kuid ei võta vastutust selle eest, et oma tundeid selgelt väljendada.
Näiteks võib ta öelda: „Ei-ei, kõik on hästi,” aga toon ja näoilme räägivad hoopis midagi muud. Või lisab ta mõne aja pärast: „Eks muidugi, sinu plaanid on alati tähtsamad.”
Selline käitumine paneb teise inimese end süüdi tundma, isegi kui ta ei tea täpselt, mille pärast. Tulemuseks on segadus, pinge ja tunne, et iga otsus võib kellegi varjatud pahameele esile kutsuda.
3. „Naljad”, mis teevad haiget
Passiiv-agressiivse inimese üks lemmikviise oma pahameelt väljendada on teha sellist nalja, mis tegelikult ei ole naljakas.
Need on märkused, mis teevad haiget, kuid kui sa midagi ütled, öeldakse sulle: „Ma tegin ju ainult nalja” või „Sa oled liiga tundlik.” Nii lükatakse vastutus sinu peale, mitte inimesele, kes haiget tegi.
Sellised naljad võivad puudutada sinu välimust, valikuid, suhet, tööd, raha, iseloomu või nõrkusi. Neis on sageli tera sees. Pealtnäha on see huumor, tegelikult aga varjatud kriitika või kogunenud pahameel.
Heatahtlik tögamine ei jäta inimest alandatuna tundma. Kui nali teeb korduvalt haiget ja paneb sind end kaitsma, ei ole see enam süütu huumor.
Tõeline sõber oskab nalja teha nii, et suhe jääb soojaks. Passiiv-agressiivne inimene kasutab nalja sageli selleks, et öelda midagi valusat ilma selle eest vastutust võtmata.
4. Kehakeel ütleb selle, mida suu ei ütle
Passiiv-agressiivne suhtlus ei käi alati sõnade kaudu. Vahel on see pilgus, ohkes, teeseldud naeratuses või silmade pööritamises.
Inimene võib väita, et kõik on korras, kuid samal ajal ohata demonstratiivselt, naeratada võltsilt, vaadata sind süüdistavalt, tõsta kulmu või pöörata silmi taeva poole. Ta tahab anda sulle mõista, et miski häirib teda, aga ta ei ütle seda otse välja.
See on väsitav, sest sa pead kogu aeg tema tujusid lugema. Sa hakkad mõtlema: „Kas ma tegin midagi valesti?” või „Miks ta nii käitus?” Selle asemel, et probleemist ausalt rääkida, jääb õhku pingeline ja ebamäärane tunne.
Kehakeel võib muidugi vahel reeta inimese väsimust või halba tuju. Aga kui selline käitumine kordub ning seda kasutatakse pidevalt varjatud etteheidete tegemiseks, on see märk passiiv-agressiivsest suhtlusest.
Mida teha, kui sõber käitub passiiv-agressiivselt?
Kõigepealt tasub oma tunnet tõsiselt võtta. Kui pärast kellegagi suhtlemist jääb sind pidevalt saatma segadus, süütunne või ebamugavus, ei pruugi see olla juhus.
Proovi olukorda rahulikult sõnastada. Näiteks: „Sa ütled, et kõik on korras, aga mulle tundub, et miski siiski häirib sind. Kas sa tahad sellest otse rääkida?”
Selline lause annab teisele inimesele võimaluse end ausamalt väljendada. Kui ta seda ei kasuta ja jätkab torkeid, vaikimist või sarkasmi, on sul õigus piire seada.
Võid öelda: „Ma olen valmis rääkima, aga ma ei taha suhelda läbi vihjete ja torkivate naljade.”
Terve sõprus vajab ausust. See ei tähenda, et kõik peab alati olema täiesti otsekohene ja karm, kuid tunded ei peaks tulema välja mürgiste märkuste, varjatud vihjete ja emotsionaalse survena.
Kokkuvõte
Passiiv-agressiivne käitumine võib sõprust vaikselt kulutada. See ei pruugi avalduda karjumise ega otsese solvanguna, vaid hoopis vastuoluna sõnade ja tegude vahel, pealtnäha nõustumise, kuid hilisema pahameele, haiget tegevate “naljade” või kehakeele kaudu.
Kui tunned, et pead kellegi ümber kogu aeg ettevaatlik olema, võib see olla märk sellest, et suhtes puudub aus ja turvaline suhtlemine.
Tõeline sõprus ei tähenda, et kunagi ei tekiks pingeid. Küll aga peaks sõber suutma oma tundeid väljendada nii, et teine inimene ei peaks neid pidevalt ära arvama.
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole