Salakaval harjumus, mis võib rikkuda ka kõige ilusama sõpruse Täiskasvanuna tugevate sõprussuhete hoidmine ei ole alati lihtne. T...
Salakaval harjumus, mis võib rikkuda ka kõige ilusama sõpruse
Täiskasvanuna tugevate sõprussuhete hoidmine ei ole alati lihtne. Töö, pere, igapäevased kohustused ja kiire elutempo võtavad oma osa ning vahel võib tunduda, et sõprade jaoks lihtsalt ei jää piisavalt aega. Ometi ei tähenda see, et sõprused peaksid hääbuma. Terve ja tugev sõprussuhe vajab aga üht väga olulist asja: vastastikust panustamist.
Kristi
Kodused lood autor
.png)
|
| foto : Canva |
Heas sõpruses ei pea kõik olema kogu aeg täpselt pooleks. Elus tuleb ikka ette perioode, kus üks sõber vajab rohkem tuge ja teine annab seda rohkem. Mõnikord on üks väsinum, teine tugevam. Mõnikord on ühel rohkem aega ja teisel vähem. See on loomulik.
Probleem tekib siis, kui pingutab alati ainult üks pool.
Kui sama inimene on alati see, kes kirjutab esimesena, küsib, kuidas teisel läheb, tuleb appi, kuulab, toetab ja püüab suhet elus hoida, siis hakkab sõprusesse tekkima tasakaalutus. Psühholoog Mark Traversi sõnul võib selline olukord muuta suhte aja jooksul isegi kahjustavaks.
Tema sõnul on vastastikkuse puudumine salakaval harjumus, mis võib hävitada ka ilusa sõpruse, kui sellel lastakse süveneda.
Kui sõprus muutub ühepoolseks
Halb sõber ei ole ainult see, kes kunagi ühendust ei võta. Sageli on probleem palju peenem. Ta võib küll suhelda, aga ainult siis, kui tal endal on midagi vaja. Ta võib rääkida pikalt oma probleemidest, kuid ei tunne päriselt huvi selle vastu, kuidas sinul läheb. Ta võib oodata tuge, kuid ei oska või ei taha seda ise pakkuda.
Sellises suhtes hakkab üks inimene tasapisi tundma, et tema roll on alati olemas olla, kuulata, mõista ja kohaneda. Tema enda vajadused jäävad aga tagaplaanile.
Psühholoog Mark Travers rõhutab, et sõpruses on vastastikkus üks olulisemaid sotsiaalse toe näitajaid. Sõpruse tugevust ei määra ainult see, kui tihti te suhtlete või kui palju sul sõpru on. Palju olulisem on see, milline on teievahelise sideme kvaliteet.
Kas see inimene on sinu jaoks olemas siis, kui teda päriselt vajad? Kas ta kuulab sind sama palju, kui sina teda kuulad? Kas ta märkab ka sinu tundeid, mitte ainult enda omi?
Keha ja meel annavad märku
Ühepoolne sõprus võib hakata mõjutama nii meeleolu kui ka enesetunnet. Sa võid pärast temaga rääkimist tunda end tühjaks pigistatuna. Vestlused ei anna sulle midagi juurde, vaid võtavad energiat ära. Võid märgata, et tunned tema vastu järjest rohkem pahameelt, kuigi ei oska alguses täpselt seletada, miks.
Selline tunne ei teki tühjast kohast. Kui inimene elab pidevalt kellegi teise vaikivate reeglite järgi, nii et tema enda vajadusi ei arvestata, hakkab ta paratamatult end tagaplaanile jätma.
Kui sa tunned, et pead alati kohanema teise inimese tujude, soovide ja vajadustega, aga sinu enda tundeid ei kuulata ega võeta arvesse, on see märk, mida ei tasu eirata.
Ära pane ennast sõpruses viimasele kohale
Tõeline sõprus ei tähenda seda, et pead kogu aeg endast üle astuma. Sa ei pea olema alati kättesaadav, alati mõistev, alati tugev ja alati valmis teise inimese jaoks olemas olema, kui tema sinu jaoks sama ei tee.
Kui märkad, et sõprus väsitab sind rohkem, kui toetab, tasub endalt ausalt küsida: kas see suhe on vastastikune või hoian seda üleval ainult mina?
Vahel ei ole vaja suurt tüli ega dramaatilist lõppu. Mõnikord piisab sellest, kui lõpetad suhte üksi toitmise. Sa ei kirjuta enam alati esimesena, ei paku kogu aeg abi, ei püüa iga hinna eest sidet elus hoida. Siis selgub üsna kiiresti, kas teine inimene tahab selles sõpruses päriselt kohal olla.
Kui tasakaal kaob, hakkab sõprus murenema
Mark Traversi sõnul on suhte purunemise taga sageli just asümmeetria ehk ebavõrdsus. Üks annab, teine võtab. Üks pingutab, teine harjub sellega. Üks kuulab, teine räägib. Üks on olemas, teine ilmub välja ainult siis, kui tal endal midagi vaja on.
Selline muster võib aja jooksul hävitada ka väga ilusa sõpruse.
Terve sõprus ei tähenda täiuslikkust. See tähendab, et mõlemad pooled hoolivad, märkavad ja pingutavad omal viisil. Mõlemad võivad vahel vajada rohkem tuge, aga kumbki ei peaks jääma püsivalt ainult andja rolli.
Kui sõprus paneb sind end pidevalt kurnatuna, nähtamatuna või teisejärgulisena tundma, võib olla aeg samm tagasi astuda. Mitte külmusest, vaid enesehoidmisest.
Sest sõprus peaks olema koht, kus mõlemal on ruumi olemas olla.
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole