Mis on karma ja kas sellesse peab uskuma, et õnnelik olla? Karma on mõiste, millest räägitakse sageli üsna lihtsalt: kui teed...
Mis on karma ja kas sellesse peab uskuma, et õnnelik olla?
Karma on mõiste, millest räägitakse sageli üsna lihtsalt: kui teed head, tuleb hea tagasi; kui teed halba, jõuab see ühel päeval sinuni tagasi. Aga kas karma toimib tõesti nii sirgjooneliselt?
Kristi
Kodused lood autor
.png)
|
| foto : Canva |
Paljude vaimsete õpetuste järgi ei tähenda karma ainult tasu või karistust. See on pigem mõte sellest, et meie teod, sõnad, mõtted ja kavatsused loovad tagajärgi. Kõik, mida me endast välja saadame, mõjutab mingil moel nii meid endid kui ka inimesi meie ümber.
Karmasse uskumine ei ole õnnelikuks olemise eeltingimus. Küll aga võib karma mõte aidata elada teadlikumalt: olla hoolivam oma sõnades, ettevaatlikum oma tegudes ja ausam iseenda kavatsuste suhtes.
Mida karma tegelikult tähendab?
Sõna „karma” pärineb sanskriti keelest ja tähendab tegu või tegevust. Budistlikes ja hinduistlikes õpetustes ei piirdu karma ainult sellega, mida inimene teeb. Olulised on ka tema mõtted, sõnad ja sisemised kavatsused.
See tähendab, et karma ei sünni üksnes suurtest otsustest või nähtavatest tegudest. Ka see, kuidas me mõtleme, mida me teistele ütleme ja millise hoiakuga me elus liigume, jätab jälje.
Lihtsamalt öeldes tuletab karma meelde, et inimene ei ole oma elus täiesti passiivne. Ta ei saa alati kontrollida kõike, mis temaga juhtub, kuid ta saab valida, kuidas ta reageerib, mida ta kasvatab ja millist energiat ta maailma juurde loob.
Kas on olemas hea ja halb karma?
Tavaliselt räägitakse heast ja halvast karmast. Hea karma seostub heade tegude, siiraste kavatsuste, hoolivuse ja aususega. Halb karma seostub aga tegudega, mis sünnivad egoismist, kadedusest, vihast või soovist teisele haiget teha.
Samas ei tasu karmat näha ainult karistusena. Paljudes õpetustes on karma pigem õppetund. Kui inimene kordab samu vigu, satub sarnastesse olukordadesse või tunneb, et mõni muster tuleb tema ellu ikka ja jälle tagasi, võib see olla märk sellest, et midagi vajab teadvustamist ja muutmist.
Karma mõte ei ole inimest hirmutada. Pigem kutsub see küsima: mida ma oma tegudega loon? Kas ma liigun rahu, aususe ja headuse poole või kordan mustreid, mis teevad haiget nii mulle kui ka teistele?
Kolm karmaliiki
Traditsiooniliselt räägitakse kolmest karmaliigist, mis on seotud mineviku, oleviku ja tulevikuga.
Saṃcita-karma tähendab justkui kogunenud karmavaru. Seda seostatakse varasemate kogemuste või eelnevate eludega. Selle õpetuse järgi võib see mõjutada inimese iseloomu, kalduvusi, tugevusi ja soove. Minevikku ei saa muuta, kuid saab muuta seda, kuidas inimene oma praeguses elus tegutseb.
Prārabdha-karma on praeguse elu karma. Seda peetakse karmaks, millega inimene selles elus kokku puutub ja mille kaudu ta õpib. See võib väljenduda teatud olukordades, suhetes või õppetundides, mis tunduvad inimese eluteel korduvat.
Āgāmin-karma on tuleviku karma. See kujuneb sellest, mida inimene teeb praegu. Just seda peetakse kõige rohkem mõjutatavaks karmaks, sest iga tänane valik, sõna ja tegu võib kujundada homset.
Selle mõtte järgi ei ole inimene mineviku vang. Isegi kui kõike ei saa kohe muuta, saab alati alustada sellest, kuidas ta täna mõtleb, räägib ja tegutseb.
Kuidas aru saada, kas miski on karma?
Kui elus korduvad sarnased olukorrad, võivad mõned inimesed öelda: „See on karma.” Näiteks kui inimene satub ikka ja jälle samasugustesse suhetesse, kogeb samu pettumusi või seisab silmitsi sarnaste õppetundidega, võib ta hakata mõtlema, kas nende taga on mingi sügavam muster.
Vaimsetes ja esoteerilistes õpetustes püütakse karmat mõnikord mõista ka numeroloogia kaudu. Arvatakse, et inimese nime ja sünnikuupäeva põhjal saab leida tema karmalise numbri, mis näitab teatud eluõppetunde.
Selline lähenemine ei ole teaduslik, vaid kuulub vaimsete uskumuste maailma. Ometi võib see mõnele inimesele pakkuda võimalust end paremini analüüsida ja mõelda, milliseid mustreid ta oma elus kordab.
Mis on halb karma?
Halvast karmast räägitakse sageli siis, kui inimesel tundub olevat raske raskuste ringist välja saada. Üks probleem järgneb teisele, suhted on pingelised, elu ei liigu edasi ja tekib tunne, et kõik läheb justkui vales suunas.
Vaimses mõttes võib halb karma viidata sellele, et inimene tegutseb liiga palju ego, viha, hirmu või pahameele kaudu. Ta võib teha valikuid, mis ei ole kooskõlas tema tegeliku südamega, või korrata mustreid, mis toovad talle ja teistele valu.
Aga halb karma ei tähenda, et inimene oleks lootusetult määratud kannatama. Pigem võib seda näha märgina, et on aeg midagi muuta — oma suhtumist, käitumist, mõtteviisi või seda, kuidas ta teistega ümber käib.
Kas oma karmat saab parandada?
Paljude õpetuste järgi saab inimene oma karmat muuta just praeguste valikute kaudu. See ei pea algama suure elumuutusega. Sageli algab kõik väga väikestest asjadest.
Räägi ausamalt. Ära tee meelega haiget. Püüa mõista enne, kui hukka mõistad. Tee head ka siis, kui keegi ei näe. Õpi oma emotsioone märkama, enne kui nende ajel tegutsed.
Meditatsioon, jooga, teadlik hingamine, tänulikkus ja head teod võivad aidata inimesel oma sisemist seisundit rahustada. Aga kõige olulisem on kavatsus: kas ma tegutsen hirmust ja egost või soovist luua rohkem rahu?
Karma ei pea olema hirmutav mõiste. Seda võib võtta lihtsa meeldetuletusena, et meie igapäevased valikud loevad. Iga sõna, tegu ja mõte kannab mingit energiat.
Kui külvame rohkem ausust, headust ja hoolivust, ei tähenda see, et elu muutub kohe täiuslikuks. Aga see võib muuta meie sisemaailma rahulikumaks ja suhte maailmaga pehmemaks.
Lõppude lõpuks ei pea karmasse uskuma selleks, et olla õnnelik. Kuid mõte, et meie teod loovad tagajärgi, võib aidata elada teadlikumalt, südamlikumalt ja iseendaga suuremas rahus.
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole