„Ma ei talu enam mitte kedagi”: mida see psühholoogia järgi sinu kohta näitab? Viimastel aastatel on paljud inimesed ...
„Ma ei talu enam mitte kedagi”: mida see psühholoogia järgi sinu kohta näitab?
Viimastel aastatel on paljud inimesed tundnud, et nad ei jaksa enam teistega suhelda nii nagu varem. Mõni ütleb: „Mul ei ole enam kannatust.” Teine tunnistab: „Inimesed väsitavad mind.” Kolmas tunneb lihtsalt: „Ma ei talu enam kedagi välja.”
Kristi
Kodused lood autor
.png)
|
| foto : Canva |
Esmapilgul võib see kõlada nagu halb tuju, kergesti ärrituv iseloom või soov kõigist eemale hoida. Tegelikult ei tähenda see alati, et inimene vihkaks teisi või oleks muutunud külmaks. Sageli näitab see hoopis seda, et tema närvisüsteem ja meel on üle koormatud.
Pärast koroonaaega on paljudel inimestel suurenenud ärevus, väsimus ja sisemine pinge. Uudised on tihti masendavad, telefon on kogu aeg käeulatuses, sõnumeid tuleb igast kanalist ja töö- ning pereelu nõuavad pidevalt tähelepanu. Sellises seisus võib isegi väike asi — kolleegi hääl avatud kontoris, järjekordne sõnum grupivestluses või lähedase palve — tunduda talumatult koormav.
See ei tähenda alati, et sa ei talu inimesi
Psühholoogia järgi ei tähenda tunne „ma ei kannata enam kedagi välja” enamasti seda, et inimene oleks muutunud teiste vastu vaenulikuks. Palju sagedamini viitab see emotsionaalsele ülekoormusele ja suhetega seotud väsimusele.
Kui argipäev koosneb pidevatest väikestest nõudmistest — töö, pere, rahamured, konfliktid, kohustused, sõnumid ja suhtlemine — võib aju hakata töötama nagu peaaegu tühjaks saanud aku. Ta saab endiselt uusi märguandeid, aga energiat nendele vastamiseks enam ei jätku.
Nii kaua kui sisemisi varusid veel on, suudab inimene kohaneda. Ta naeratab, vastab, aitab, selgitab ja peab vastu. Aga kui varud saavad otsa, võib isegi heatahtlik küsimus või süütu palve tekitada ärritust, viha või tugevat soovi üksi jääda.
Teisisõnu: alati ei ole asi selles, et teised inimesed oleksid muutunud väljakannatamatuks. Mõnikord on lihtsalt sinu enda võime nendega toime tulla ajutiselt otsa saanud.
Kui sisemisi piire on liiga kaua eiratud
Selline tunne võib tekkida ka siis, kui inimene on liiga kaua oma piire eiranud. Ta on öelnud liiga sageli „jah”, kuigi oleks tahtnud öelda „ei”. Ta on võtnud enda peale liiga palju kohustusi, kuulanud teiste muresid, aidanud, vastanud, selgitanud ja hoidnud kõike koos.
Ühel hetkel hakkab keha ja meel märku andma: enam ei jaksa.
Siis võib inimene ärrituda asjade peale, mis varem teda ei häirinud. Ta võib vältida sõnumeid, mitte tahta telefonile vastata, lükata kohtumisi edasi või tunda kergendust, kui mõni plaan ära jääb.
See ei pruugi tähendada, et ta ei hooli enam oma lähedastest. Pigem võib see näidata, et tal pole olnud piisavalt aega iseenda jaoks.
Kes võivad seda eriti tugevalt tunda?
Mõned inimesed on sellise sotsiaalse ja emotsionaalse väsimuse suhtes eriti tundlikud.
Eriti sageli võib see puudutada inimesi, kes on läbipõlemise äärel või juba läbipõlenud. Kui inimene on emotsionaalselt ja vaimselt kurnatud, väheneb tema võime teistega suhelda, kuulata ja kannatlikuks jääda.
Samuti võivad seda kogeda omastehooldajad, kes annavad suure osa oma energiast kellegi teise eest hoolitsemisele. Nad võivad olla pidevalt valves, pidevalt valmis aitama ja samal ajal ise puhkuse ning emotsionaalse toe puuduses.
Väga kurnav võib see olla ka neile, kes töötavad palju inimestega: klienditeenindajad, õpetajad, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad ja kõik, kelle päevad koosnevad pidevatest suhtlustest. Kui kogu tööpäev kulub teiste vajadustele vastamisele, võib õhtuks olla tunne, et enam ei jaksa mitte kellegi häält kuulda.
Ärevad inimesed võivad samuti kiiresti väsida, sest nad kipuvad suhtlusi üle analüüsima. Nad mõtlevad, mida teine mõtles, kas nad ütlesid midagi valesti, mida vastata ja kuidas olukorda tõlgendada. See kõik võtab palju vaimset energiat.
Ka väga empaatilised inimesed võivad teiste emotsioone tugevalt endasse võtta. Nad ei kuula ainult sõnu, vaid tunnevad kaasa, muretsevad ja kannavad teiste valu endas edasi. Pikapeale võib see muutuda emotsionaalselt väga väsitavaks.
Lisaks mõjutab paljusid pidev ühenduses olemine. Kui telefon toob kogu aeg uusi sõnumeid, uudiseid, teateid ja nõudmisi, ei teki meelel võimalust päriselt välja lülituda. Nii tekib nähtamatu sotsiaalne väsimus.
Kas üksiolemise soov on probleem?
Üksiolemise vajadus ei ole iseenesest halb ega haiglane. Paljud inimesed vajavadki rahu, vaikust ja oma ruumi, et end taastada. Eriti introvertsemate inimeste jaoks on üksiolek loomulik viis jõudu koguda.
Pärast pingelist aega võib soov maailmast korraks eemalduda olla enese kaitsmise viis. Mõnikord on täiesti tervislik öelda: „Ma ei jaksa täna suhelda.” või „Mul on vaja vaikust.”
Probleemiks võib see muutuda siis, kui ärrituvus kestab pikalt, rõõm suhtlemisest kaob täielikult ja inimene hakkab järjepidevalt kõiki suhteid vältima. Kui sellele lisanduvad unehäired, pidev väsimus, ärevus, tühjusetunne või tunne, et miski ei paku enam rõõmu, tasub seda võtta tõsisemalt.
Sellisel juhul ei pruugi tegemist olla ainult vajadusega puhata. See võib viidata depressioonile, ärevushäirele, läbipõlemisele või pikalt kogunenud stressile.
Millal võiks abi otsida?
Kui tunne „ma ei talu enam kedagi” kestab mõne päeva või tekib pärast väga pingelist perioodi, võib abi olla puhkusest, piiride seadmisest ja teadlikust rahunemisest.
Aga kui see tunne kestab mitu nädalat, süveneb, hakkab segama tööd, suhteid või igapäevaelu, oleks mõistlik rääkida spetsialistiga. Alustada võib perearstist, psühholoogist või psühhiaatrist.
Eriti oluline on abi otsida siis, kui lisanduvad väga tumedad mõtted, lootusetus, soov end täielikult kõigist eraldada või tunne, et elu on liiga raske.
Abi otsimine ei tähenda nõrkust. Vastupidi — see võib olla märk sellest, et inimene võtab oma enesetunnet lõpuks tõsiselt.
Mida saad ise teha, kui inimesed sind väsitavad?
Kõigepealt tasub endale ausalt tunnistada, et oled väsinud. Mitte halb, mitte ebaviisakas, mitte külm — lihtsalt väsinud.
Vaata üle, kus sinu piirid on liiga sageli ületatud. Kas vastad sõnumitele kohe, kuigi tahaksid puhata? Kas võtad vastu kohtumisi, kuigi sul pole jaksu? Kas kuulad kogu aeg teiste muresid, aga ei räägi kunagi enda omadest?
Mõnikord aitab juba see, kui vähendad mõneks ajaks suhtluskoormust. Näiteks paned telefoniteavitused vaikseks, vastad sõnumitele kindlatel aegadel, ütled mõnele kutsele viisakalt ei või võtad ühe õhtu täielikult iseendale.
Samuti aitab keha rahustamine: uni, jalutamine, värske õhk, soe dušš, rahulik muusika, hingamine ja ekraanidest eemaldumine. Need ei lahenda kõiki probleeme, kuid aitavad närvisüsteemil tasapisi rahuneda.
Kokkuvõte
Kui tunned, et ei talu enam kedagi, ei tähenda see tingimata, et oled halb inimene või et sinu suhted on läbi. Sageli näitab see hoopis seda, et oled emotsionaalselt üle koormatud, väsinud ja liiga kaua ilma piisava taastumiseta hakkama saanud.
Mõnikord ei ole probleem teistes inimestes, vaid selles, et sinu sisemised varud on otsakorral.
Selline tunne on märk, mida tasub kuulata. Vahel piisab puhkusest, piiride seadmisest ja oma aja tagasi võtmisest. Kui aga väsimus, ärrituvus ja eemaldumine kestavad pikalt, tasub abi küsida.
Sa ei pea kõiki kogu aeg taluma. Aga sa ei pea ka oma väsimust üksi kandma.
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole