Iga keerulise lapse käitumise taga on tunne, mis ei oska end sõnades väljendada Keerulise lapse käitumise taga peitub sageli ...
Iga keerulise lapse käitumise taga on tunne, mis ei oska end sõnades väljendada
Keerulise lapse käitumise taga peitub sageli emotsionaalne segadus. See võib väljenduda vihahoogudes, vastuhakus, trotsis või sõnakuulmatuses. Vanematel ja õpetajatel ei ole seda alati lihtne mõista ega rahulikult vastu võtta.
Kristi
Kodused lood autor
.png)
|
| foto : Canva |
Mõnikord tundub karistamine kõige lihtsam lahendus, kuid sageli teeb see olukorra hoopis keerulisemaks. Karistus võib süvendada lapse negatiivseid tundeid, kasvatada pettumust ja vähendada veelgi tema niigi haprat enesehinnangut.
Keerulise käitumise puhul ei peaks esimene küsimus olema: „Mis selle lapsega valesti on?“ Palju olulisem on mõista, et sellisel lapsel võib olla rohkem vajadusi, rohkem sisemist rahutust ja suurem vajadus tähelepanu ning turvatunde järele.
Keeruline laps on sageli laps, kes vajab rohkem tähelepanu
Keeruline laps ei kuula alati, ei allu kohe korraldustele ja võib teatud olukordades reageerida palju tugevamalt, kui täiskasvanu ootaks. Sellest võib tekkida nõiaring, kus laps kannatab, vanem väsib ja omavaheline side täitub pingete, ärevuse ja pisaratega.
Paljud vanemad hakkavad end sellises olukorras süüdistama. Nad küsivad endalt: kas ma olen halb lapsevanem? Kas ma olen midagi valesti teinud?
Tegelikult ei ole asi alati kasvatuses või vanema eksimustes. Mõned lapsed on lihtsalt tundlikumad, nõudlikumad ja vajavad rohkem tuge.
Mõned lapsed vajavad rohkem turvatunnet
On lapsi, kes nutavad teistest rohkem, magavad vähem ja lähevad naerust pisarateni vaid mõne hetkega. Selliseid lapsi võib nimetada suurema tähelepanuvajadusega lasteks.
Nad vajavad rohkem kinnitust, rohkem julgustavaid sõnu, rohkem lähedust ja rohkem turvatunnet. Selle asemel et end süüdistada ja mõelda, et oled midagi valesti teinud, tasub mõista, et lapse keeruline käitumine ei pruugi olla otseselt sinu kasvatuse tulemus.
Küll aga on täiskasvanu ülesanne sellele lapsele sobival viisil vastata. See nõuab kannatlikkust, järjekindlust, pingutust ja väga palju hellust.
Keerulise lapse tundemaailm
Keeruline laps tahab tunda, et teda märgatakse ja tunnustatakse. Tihti on ta sisimas ebakindel. Kui ta ei saa piisavalt tähelepanu, võib ta tunda end tõrjutuna, pettununa ja valesti mõistetuna.
Madal enesehinnang võib temas tekitada armukadedust, hirmu, üksildust ja vajadust täiskasvanu tähelepanu iga hinna eest endale tõmmata. Mida suuremaks laps kasvab, seda rohkem võib sisemine ebakindlus väljenduda vihas ja ülereageerimises.
Väliselt võib tunduda, et laps on lihtsalt jonnakas või halvasti käituv. Tegelikult võib selle kõige taga olla hirm, kurbus, ärevus või tunne, et teda ei mõisteta.
Just seetõttu on oluline aidata lapsel oma tundeid suunata. Laps peab õppima, et ta ei pea end hästi tundmiseks kogu aeg väljastpoolt kinnitust otsima. Ta saab täiskasvanu abiga tasapisi õppida oma emotsioone mõistma ja nendega toime tulema.
Kuidas keerulist last aidata?
Positiivse kinnituse jõud
Kui laps on teinud midagi sobimatut, tasub temaga kõigepealt rahulikult rääkida. Oluline on minna lapsele lähemale ja küsida, miks ta nii tegi. Mitte süüdistavalt, vaid sooviga mõista.
Seejärel saab talle selgitada, miks selline käitumine ei olnud õige ja kuidas oleks saanud teisiti tegutseda. Laps vajab selgust, mitte ainult keeldu.
Vestluse lõpus on tähtis kasutada positiivset kinnitust. Näiteks võib öelda: „Ma usun sinusse“, „Ma tean, et sa suudad paremini“, „Ma olen sinu kõrval“, „Ma armastan sind ja tean, et sa oskad järgmisel korral paremini teha.“
Sellised sõnad ei tähenda, et lapse käitumist õigustatakse. Need tähendavad, et laps saab aru: tema tegu oli vale, aga tema ise ei ole halb.
Usaldus, võimalused ja piirid
Laps peab juba varakult mõistma, et igal inimesel on piirid. Selleks, et meil oleks õigused, peame arvestama ka kohustustega. See kehtib nii laste kui täiskasvanute kohta.
Lapsele on väga tähtis rutiin. Ta peab teadma, mida temalt oodatakse ja millised reeglid kehtivad. Eriti suurema tähelepanuvajadusega lapsed vajavad struktureeritud keskkonda, sest selgus annab neile turvatunde.
Kui laps kasvab keskkonnas, kus on kindlad piirid, aga ka palju positiivset kinnitust, muutub ta tasapisi rahulikumaks. Ta tunneb, et maailm ei ole kaootiline ja et täiskasvanud tema ümber teavad, mida nad teevad.
Anna lapsele usaldust. Tuleta talle meelde, et ta on võimeline paljudeks asjadeks. Julgusta teda võtma väikseid vastutusi, sest just nende kaudu saab ta kasvatada oma enesehinnangut.
Emotsionaalse intelligentsuse tähtsus
Emotsionaalne intelligentsus peaks olema iga lapse kasvatuse osa. Laps peab õppima oma tundeid ära tundma ja neid sõnades väljendama.
Juba väikesest peale tasub lapsega rääkida sellest, mida ta tunneb. Küsimus „Mida sa praegu tunned?“ aitab lapsel tasapisi mõista, kas temas on kurbus, viha, hirm, pettumus või midagi muud.
Kui laps oskab oma tunnetele nime anda, ei pea ta neid enam ainult käitumise kaudu välja elama. Ta õpib, et viha võib sõnastada, kurbust võib jagada ja hirmust võib rääkida.
Selleks peab laps tundma, et täiskasvanu on tema jaoks turvaline isik. Ära mõista teda hukka selle eest, mida ta sulle räägib. Ära naera tema tunnete üle ega tee neid väiksemaks. Ole kohal, kuula ja julgusta teda rääkima.
Keeruline laps ei vaja täiuslikku vanemat. Ta vajab täiskasvanut, kes püüab tema käitumise taha vaadata ja mõista, milline tunne seal peidus on.
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole