Ülemõtlejaid on 5 tüüpi: milline neist oled sina? Liigne mõtlemine võib olla harjumus, aga vahel ka tõeline koorem. ...
Ülemõtlejaid on 5 tüüpi: milline neist oled sina?
Liigne mõtlemine võib olla harjumus, aga vahel ka tõeline koorem. Ülemõtlejaid on mitut tüüpi ning igal neist on oma tugevused ja nõrgad küljed.
Kristi
Kodused lood autor
.png)
|
| foto : Canva |
Mõned inimesed paistavad silma sellega, et mõtlevad kõike liiga palju läbi. Neid kutsutakse sageli ülemõtlejateks. Selline mõttemuster võib olla üsna raske, sest pidev muretsemine tuleviku pärast või võimetus tähtsal hetkel keskenduda võib tekitada tunde, et ümbritsevas maailmas on keeruline hakkama saada.
Inimesed on aga keerulised ja ka ülemõtlemist on mitut liiki. Endine psühholoog ja kirjanik Alice Boyes on välja toonud mitu ülemõtleja tüüpi, mis aitavad seda käitumist paremini mõista. See nimekiri ei ole lõplik, kuid võib aidata näha, millise mustriga on tegemist. Samuti on täiesti võimalik tunda end ära mitmes tüübis korraga.
Maksimeerija
Seda tüüpi inimene on tugevalt motiveeritud saavutustest ja tulemustest. Ta tahab teha asju võimalikult hästi ning otsib pidevalt parimat viisi, kuidas oma ideid ellu viia.
Pealtnäha võib see näida ambitsiooni ja loovusena. Probleem tekib siis, kui soov teha kõike täiuslikult hakkab takistama tegutsemist. Inimene jääb liiga kauaks planeerima, kaaluma ja parandama, kuni esimene samm jääbki tegemata.
Sellisel ülemõtlejal tuleb õppida märkama hetki, mil täiuslikkuse tagaajamine ei vii enam edasi, vaid hoiab paigal. Samuti tasub paremini aru saada, kuhu tasub päriselt oma energiat suunata ja kus piisab täiesti heast, mitte ideaalsest lahendusest.
Muretseja
Muretseja soovib samuti parimat tulemust, kuid tema peamine eesmärk on vältida halba. Ta mõtleb palju sellele, mis kõik võib valesti minna, ja püüab juba ette võimalikke probleeme ära hoida.
Sellises mõtlemises on ka tugev külg. Oskus riske märgata võib olla väga kasulik. Ent kui inimene keskendub liiga palju sellele, mis võib halvasti lõppeda, võib ta hakata vältima ka häid võimalusi. Ta ei julge riskida, isegi kui just väike risk võiks viia parema tulemuseni.
Muretsejale võib aidata vastupidine mõtlemine: mitte ainult küsida, mis juhtub siis, kui ma tegutsen, vaid ka seda, mis juhtub siis, kui ma ei tegutse. Nii on võimalik riske tasakaalukamalt hinnata ja mitte jääda hirmu tõttu paigale.
Hajevil ülemõtleja
Selle tüübi puhul segavad inimest pidevalt uued mõtted just siis, kui ta püüab midagi teha. Näiteks alustab ta kodus mõnda praktilist tööd, läheb tööriista otsima ja avastab end juba mõne teise ülesande juurest.
Selline ideederohkus võib olla ka positiivne. See võib anda loovust ja aidata näha seoseid, mida teised ei märka. Samas teeb hajuv tähelepanu keskendumise raskeks.
Kui inimene ei suuda püsida olulise juures, võib see tekitada stressi ja panna ülesanded üksteise otsa kuhjuma. Sellisel juhul võib aidata see, kui planeerida tegemisi lühikeste keskendumisperioodidena — näiteks 5–10 minuti kaupa. Nii on lihtsam alustada ja püsida vähemalt mõnda aega ühe asja juures.
Mõtete ketraja
Nagu nimi ütleb, kipub see inimene samu mõtteid ikka ja jälle peas kordama. Eriti sageli mõtleb ta oma vigadele, puudustele ja sellele, miks ta ei ole piisavalt hea või miks ta ei ole oma eesmärke saavutanud.
Sellises eneseanalüüsis võib olla ka tugevus. Paljud inimesed ei peatu kunagi küsimuse juures „miks?”. Nad lihtsalt liiguvad läbi elu ega mõtle sügavamalt, mis neid takistab või mis vajaks muutmist. Mõtete ketraja aga püüab aru saada ja võib tänu sellele leida ka lahendusi.
Probleem tekib siis, kui eneseanalüüs muutub häbitundeks. Inimene ei otsi enam lahendust, vaid hakkab end süüdistama.
Selle tüübi puhul võivad aidata tegevused, mis rahustavad närvisüsteemi, näiteks jooga, hingamisharjutused või rahulik liikumine. Samuti tasub õppida oma häbitunnet ümber mõtestama ja nägema oma lugu mitte läbi süü, vaid läbi kasvamise.
Kõiges negatiivset nägev ülemõtleja
See inimene tunneb end sageli lootusetu ja jõuetuna. Ta mõtleb palju ühiskonna, maailma või planeedi tuleviku peale ning võib keskenduda sellele, miks teised inimesed või olud on tema õnnetuse põhjuseks.
Selline mõtlemisviis on kõige tihedamalt seotud masenduse ja depressiivse meeleoluga. Seetõttu tasub olla ettevaatlik, kui inimene tunneb pikemat aega, et tal puudub vabadus, mõju või võimalus midagi muuta.
Sellisel juhul võivad aidata mõtteviisi muutmise tööriistad, mis aitavad taastada tunde, et midagi on siiski võimalik teha. Kui aga lootusetuse tunne püsib või hakkab igapäevaelu segama, võib olla vajalik pöörduda vaimse tervise spetsialisti poole.
Ülemõtlemine ei tähenda alati ainult nõrkust. Sageli peitub selle taga tundlikkus, tähelepanelikkus, vastutustunne või tugev soov teha asju hästi. Küsimus on selles, kas mõtlemine aitab edasi liikuda või hoiab hoopis paigal. Kui õpid oma ülemõtlemise tüüpi paremini tundma, on lihtsam ka sellest mustrist välja astuda.
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole