8 nippi, kuidas peatada viisakalt inimene, kellele meeldib liiga palju lobiseda Kolleeg, kes jääb sinu kabinetti pika...
8 nippi, kuidas peatada viisakalt inimene, kellele meeldib liiga palju lobiseda
Kolleeg, kes jääb sinu kabinetti pikalt oma puhkusest rääkima. Sõbranna, kes kurdab lõputult. Vanaema, kes hakkab jälle kogu suguvõsa ajalugu algusest lõpuni ümber jutustama. Pikka jutuajamist ei ole alati lihtne lõpetada, sest me kardame teist inimest solvata.
Kristi
Kodused lood autor
.png)
|
| foto : Canva |
Ometi on olukordi, kus tuleb piir ette tõmmata. Siin on mõned nipid, kuidas anda viisakalt märku inimesele, kellele meeldib liiga palju lobiseda, et nüüd oleks aeg jutt kokku võtta.
Lõputu jutuvool, mille puhul inimene ei mõtle eriti sellele, kas teisel on aega või huvi kuulata, on sageli alateadlik käitumismuster.
Psühholoogid selgitavad selgitab, et pidev lobisemine võib olla seotud vajadusega olla nähtud ja kuulatud. See võib olla omamoodi tähelepanu ja läheduse otsimine, mis aitab inimesel leevendada sisemist ärevust. Ta vajab teiste tuge ja tähelepanu, et end paremini tunda, ning rääkimine pakub talle kergendust.
Mõned inimesed naudivad lihtsalt rääkimist. Teised teevad seda aga selleks, et end rahustada, sest vaikus võib neile tunduda ebamugav, hirmutav või isegi tõrjumisena.
Kuulaja jaoks võib selline olukord aga muutuda väga väsitavaks. Lõputu telefonikõne, mis tuleb alati kõige ebasobivamal hetkel, või pikk vestlus siis, kui peaksid tööle keskenduma, võib ajapikku tõsiselt ärritada. Teise inimese pidev lobisemine võib mõjutada nii tööelu, pereelu kui ka enesetunnet.
Kuidas siis seada piire nii, et teine inimene ei solvuks? Siin on 8 võimalust.
1. Kasuta kehakeelt
Vaata kella, suuna pilk hetkeks mujale, tõuse püsti, liigu veidi eemale või astu paar sammu ukse poole. Selline kehakeel annab üsna selgelt märku, et vestlus võiks hakata lõppema.
Kui teine inimene sellest aru ei saa, võid olukorda veel selgemaks muuta. Ava uks, kõneta mööduvat kolleegi või pereliiget ja lõpeta vestlus sõbralikult:
„Anna andeks, ma pean korraks temaga rääkima. Räägime sellest hiljem edasi.”
2. Ära lase monoloogil hoogu sisse saada
Viisakusest laseme sageli inimesel oma loo lõpuni rääkida ja proovime alles siis vahele öelda. Tegelikult võib see asja raskemaks teha. Kui inimene on juba hoo sisse saanud, on teda palju keerulisem peatada.
Kui sul ei ole parajasti aega või sobivat hetke, ütle seda kohe vestluse alguses:
„Vabandust, praegu ei ole mul kahjuks hea aeg. Mul on üsna kiire. Ma helistan sulle hiljem tagasi.”
Või:
„Ma tulen sinu juurde pärastlõunal ja räägime siis rahulikult.”
Oluline on öelda seda sõbralikult, aga selgelt. Mida varem sa piiri sead, seda lihtsam on vestlust kontrolli all hoida.
3. Sea vestlusele ajaline piir
Kui tead, et inimesel on kalduvus pikalt rääkida, määra endale kohe alguses kindel ajapiir. Näiteks 10 või 15 minutit.
Veel parem on see ka välja öelda:
„Tule sisse, aga mul on praegu ainult 15 minutit aega.”
Nii teab ka teine inimene, et vestlusel on piir. Kui aeg hakkab läbi saama, võta tema jutt lühidalt kokku:
„Kui ma õigesti aru saan, siis olukord on praegu selline…”
Seejärel lõpeta vestlus rahulikult:
„Nagu ma ütlesin, mul on nüüd aeg edasi minna. Räägid mulle järgmine kord edasi.”
Või lihtsalt:
„Oi, kell on juba nii palju. Ma pean nüüd minema. Räägime hiljem.”
4. Sea tööl reeglid paika
Avatud kontoris on lihtne sattuda olukorda, kus keegi segab sind kogu aeg jutuga. Kui tead, et mõni kolleeg kipub liiga sageli lobisema, tasub piirid juba varakult paika panna.
Selgita talle rahulikult, et asi ei ole tema tõrjumises. Sul on lihtsalt vaja keskendumiseks vaikust ja rahu, eriti neil kellaaegadel, mil oled kõige produktiivsem.
Võid öelda näiteks:
„Mul on hommikuti kõige parem keskenduda. Kui mul on kõrvaklapid peas või olen süvenenud, siis palun ära võta seda isiklikult, kui ma kohe rääkida ei saa.”
Soovi korral võid kasutada ka väikest silti või sõnumit:
„Tule 30 minuti pärast tagasi, siis on mul 5 minutit aega.”
5. Suuna vestlus tagasi teema juurde
Kui inimene hakkab rääkima kõigest muust peale selle, mille pärast ta alguses sinu juurde tuli, too ta õrnalt tagasi põhiteema juurde.
Võid öelda:
„Ma saan aru, et sul on selle kohta palju mõtteid, aga mul ei ole praegu kahjuks väga palju aega. Kas sa saad mulle täpselt sellele küsimusele vastata?”
Kui töövestlus kaldub liiga isiklikuks või vastupidi, võid öelda:
„Ma loodan siiralt, et see olukord laheneb sinu jaoks hästi. Aga kas me saaksime nüüd selle tööasja juurde tagasi tulla? Mul on vaja just sellele küsimusele vastust, et edasi liikuda.”
Nii paned piiri, aga teed seda viisakalt.
6. Esita konkreetseid küsimusi
Kui vestlus kipub liiga pikaks venima, aitavad konkreetsed küsimused jutu jälle õigele rajale tuua.
Selle asemel et lasta inimesel lõputult kõrvalepõikeid teha, küsi otse:
„Mis on sinu peamine mõte selles olukorras?”
„Mida sa täpselt soovitad?”
„Mis oleks sinu meelest järgmine samm?”
Võid lisada ka veidi huumorit:
„Sul on täna tõesti palju mulle rääkida, aga ütle mulle nüüd kõige tähtsam asi ära.”
Nii annad märku, et kuulad, aga samal ajal suunad teda lühemalt ja selgemalt väljenduma.
7. Tunnusta teda, aga võta vestluse juhtimine enda kätte
Mõnikord aitab see, kui annad inimesele märku, et oled teda kuulnud. Nooguta, ütle mõni kinnitav lause ja võta tema mõte lühidalt kokku.
Seejärel vii vestlus viisakalt enda seisukohani:
„Sinu arvamus on mulle oluline, sest ma tean, et sul on selles valdkonnas kogemust. Samas arvan ma ise, et seekord võiksime proovida midagi veidi teistsugust.”
Selline lähenemine aitab teisel inimesel tunda, et teda ei tõrjuta. Samal ajal saad sina vestluse suunda muuta ja oma mõtted välja öelda.
8. Ole pehmem, kui inimene on sulle kallis
Kõige keerulisem on katkestada inimest, kellest sa hoolid. Üksik sugulane, vanaisa, kes armastab vanu aegu meenutada, sõbranna, keda sa pole ammu näinud, või kolleeg, kellel on raske aeg — sellistel hetkedel ei taha me teist inimest järsult peatada.
Kui vestlus toimub telefoni teel, võid panna kõne valjuhääldi peale ja samal ajal rahulikult midagi teha: koostada poenimekirja, panna asju korda või vaadata mõnda vajalikku infot.
Aeg-ajalt piisab sellest, kui ütled:
„Mhmh.”
„Ma saan aru.”
„Jah, muidugi.”
Inimene, kellele meeldib palju rääkida, ei ootagi alati lahendust või vastust. Mõnikord piisab talle lihtsalt teadmisest, et keegi on olemas ja kuulab.
Piiride seadmine ei tähenda ebaviisakust. Vastupidi — see aitab hoida nii sinu aega, rahu kui ka suhteid. Oluline on olla sõbralik, aga selge. Nii ei pea sa lõputult kuulama, aga teine inimene ei tunne end ka kõrvale lükatuna.
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole