Kõik me oleme pingelises olukorras öelnud midagi, mida hiljem kahetseme. Vahel tahame end lihtsalt kaitsta, vestluse lõpetada ...
Kõik me oleme pingelises olukorras öelnud midagi, mida hiljem kahetseme. Vahel tahame end lihtsalt kaitsta, vestluse lõpetada või teise inimese juttu mitte enam kuulata. Ometi võivad mõned laused mõjuda palju valusamalt, kui me ise arvame.
Psühholoog Cortney S. Warreni sõnul reedavad teatud väljendid sageli seda, et inimene ei oska teise tundeid märgata ega oma emotsioonide eest vastutust võtta. Need laused keeravad tähelepanu ainult ütleja enda peale ja jätavad teise inimese tunded kõrvale.
Emotsionaalne intelligentsus ei tähenda, et inimene ei vihasta kunagi või on alati rahulik. See tähendab oskust oma tundeid mõista, neid väljendada ja samal ajal arvestada ka sellega, mida teine inimene kogeb. Just see oskus aitab hoida suhteid tervemana ja vestlusi rahulikumana.
Kristi
Kodused lood autor
.png)
|
| foto : Canva |
„Ma olengi selline”: psühholoogi sõnul reedavad need 7 lauset tugevat enesekesksust
Mõnikord ütleme mõne lause täiesti mõtlemata, aga just see võib vestluse hetkega lukku panna. Psühholoog Cortney S. Warreni sõnul on olemas seitse levinud väljendit, mis võivad viidata vähesele emotsionaalsele intelligentsusele ja tugevale enesekesksusele.
Kes meist poleks mõnes pingelises vestluses öelnud: „Ma olengi selline”? Sel hetkel võib see tunduda süütu lause, millega lihtsalt arutelu lõpetada. Tegelikult võib selline väljend aga anda märku sellest, et inimene ei taha end kõrvalt vaadata, muutuda ega teise tundeid arvesse võtta.
Ameerika psühholoog Cortney S. Warren selgitab, et sellised väikesed ja korduvalt kasutatavad laused võivad aja jooksul suhteid kahjustada. Sageli ei märka inimene ise, et ta sulgeb nendega dialoogi ja jätab teise poole tunded tähelepanuta.
Mis on emotsionaalne intelligentsus?
Kui IQ mõõdab rohkem loogilist mõtlemist ja vaimseid võimeid, siis emotsionaalne intelligentsus tähendab oskust märgata, mõista ja juhtida nii enda kui ka teiste emotsioone.
See aitab luua stabiilsemaid, tervemaid ja rahulikumaid suhteid. Kui emotsionaalset intelligentsust napib, võivad inimese reaktsioonid muutuda väga enesekeskseks. Ta ei pruugi tajuda, mida teine tunneb, võib emotsioonidega üle reageerida ja tal võib olla raske olukorraga kohaneda.
Hea uudis on see, et emotsionaalne intelligentsus ei ole midagi kivisse raiutut. Seda saab arendada. Esimene samm on märgata lauseid ja reaktsioone, mis näitavad, et inimene kaitseb ainult iseennast ega kuula tegelikult teist poolt.
Kui „mina” võtab vestluses kogu ruumi
Psühholoog Daniel Goleman, kes on kirjutanud raamatu „Emotional Intelligence”, on toonud välja viis olulist alust: eneseteadlikkus, enesevalitsus, sisemine motivatsioon, empaatia ja sotsiaalsed oskused.
Kui need küljed on nõrgemad, võib teine inimene kiiresti muutuda mitte partneriks, vaid takistuseks. Vestlus ei ole siis enam ühine lahenduse otsimine, vaid pigem oma õiguse kaitsmine.
Sotsiaalselt ja emotsionaalselt intelligentne inimene ei reageeri ainult selle põhjal, mida ta parasjagu tunneb. Ta märkab oma emotsioone, kuid ei lase neil kogu olukorda juhtida. Ta võib olla vihane, solvunud või haavunud, kuid ta püüab enne reageerimist aru saada, mis tegelikult toimub.
Vihastada oskab igaüks. Palju keerulisem on vihastada õigel põhjusel, õigel hetkel ja nii, et see ei lõhuks suhet rohkem kui vaja.
7 lauset, mis võivad viidata tugevale enesekesksusele
Cortney S. Warren on välja toonud seitse levinud lauset, mis võivad olla märgiks vähesest emotsionaalsest intelligentsusest:
- „Ma ei muutu. Ma olengi selline.”
- „Mind ei huvita, mida sina tunned.”
- „See on sinu süü, et ma end nii tunnen.”
- „Sa eksid täielikult.”
- „Sa käitud nagu hull.”
- „Ma ei suuda sulle andestada.”
- „Sinu tunded ei ole loogilised.”
Neil lausetel on üks ühine joon: need asetavad kogu tähelepanu rääkijale endale ja tühistavad teise inimese tunded.
Kui inimene ütleb, et ta ei muutu, sulgeb ta ukse arutelule ja arengule. Kui ta süüdistab teist selles, mida ise tunneb, väldib ta oma vastutust. Kui ta nimetab teise reaktsiooni hulluks või ütleb, et tema tunded ei tähenda midagi, ei lahenda see konflikti, vaid paneb teise inimese vaikima.
Sellised laused võivad mõjuda väga haavavalt, isegi siis, kui ütleja ei kavatsenud haiget teha. Need annavad teisele märku, et tema kogemust ei võeta tõsiselt.
Kuidas rääkida emotsionaalselt küpsemalt?
Sellistest automaatsetest reaktsioonidest loobumine ei tähenda, et inimene peaks kõigega nõustuma või ennast ära unustama. Pigem tähendab see seda, et sama mõtet saab väljendada viisil, mis ei ründa ega alanda teist inimest.
Selle asemel et öelda: „Ma ei muutu. Ma olengi selline,” võiks öelda: „Ma saan aru, et see omadus võib sulle raske olla. Ma püüan selle kallal tööd teha.”
Selle asemel et öelda: „See on sinu süü, et ma end nii tunnen,” võiks öelda: „See olukord tegi mulle haiget ja ma tahaksin sellest rääkida.”
Nii saab oma tunnet väljendada ilma teist süüdistamata.
Kõigepealt tunne, siis piirid
Üks hea suhtlemisviis on kõigepealt tunnustada teise inimese tunnet ja alles seejärel rääkida oma piiridest.
Näiteks lause „Sa käitud nagu hull” asemel võiks öelda: „Ma näen, et sa oled väga vihane. Räägime sellest siis, kui oleme mõlemad rahulikumad.”
Ka andestamise puhul saab väljenduda pehmemalt. Selle asemel et öelda: „Ma ei suuda sulle andestada,” võiks öelda: „Mul on vaja aega, et seda läbi mõelda, aga ma tahaksin, et leiaksime mingi lahenduse.”
Selline lähenemine ei tee inimest nõrgaks. Vastupidi — see näitab, et ta oskab ennast väljendada ilma teist purustamata.
Väike paus võib muuta kogu vestlust
Sageli piisab juba sellest, kui inimene teeb enne vastamist mõne sekundi pikkuse pausi. Selle aja jooksul saab endalt küsida: mida teine inimene praegu tunneb? Mida mina tegelikult tunnen? Kas see, mida ma kohe öelda tahan, aitab olukorda lahendada või teeb selle hullemaks?
Selline väike harjumus aitab tasapisi arendada empaatiat ja vähendada enesekeskseid reaktsioone.
Emotsionaalne intelligentsus ei tähenda, et inimene oleks alati rahulik või kunagi ei vihastaks. See tähendab pigem oskust oma tundeid märgata, neid sõnadesse panna ja teise inimese tundeid mitte maha teha.
Kokkuvõte
Laused nagu „Ma olengi selline”, „Mind ei huvita, mida sa tunned” või „See on sinu süü, et ma end nii tunnen” võivad tunduda hetkelise enesekaitsena, kuid tegelikult võivad need suhteid palju kahjustada.
Need sulgevad dialoogi, tühistavad teise inimese tunded ja jätavad mulje, et oluline on ainult ühe poole kogemus.
Emotsionaalselt intelligentsem suhtlemine algab väikestest muutustest: kuulamisest, pausi tegemisest, oma tunnete eest vastutuse võtmisest ja teise inimese kogemuse tunnustamisest.
Mõnikord ei ole vaja öelda midagi keerulist. Piisab sellest, kui öelda: „Ma saan aru, et see tegi sulle haiget. Räägime sellest rahulikult.”
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole