Üks lause, mida öelda negatiivsele inimesele: see lõpetab hädaldamise ilma tüli tekitamata

  Lause, mida öelda negatiivsele inimesele: see peatab hädaldamise ilma teist rünnakule ajamata   ...

 

Lause, mida öelda negatiivsele inimesele: see peatab hädaldamise ilma teist rünnakule ajamata

 

foto : Canva

Teiste inimeste negatiivsus ei ole midagi, millega peab lihtsalt leppima. Kui sa ei taha enam pidevalt kellegi rahulolematust enda kanda võtta, tasub õppida vastama nii, et vestlus muutuks konstruktiivsemaks. Psühholoogid selgitavad, kuidas seda teha.

Olgu tegemist paarisuhte, sõpruse või töökeskkonnaga — pidevalt negatiivse inimesega suhtlemine võib olla emotsionaalselt väga väsitav. Kui inimene näeb igas olukorras vaid halba külge, võib iga vestlus muutuda kannatuse proovilepanekuks.

„Inimene, kes on kogu aeg negatiivne, võib olla oma lähedastele väga koormav ja see väsitab,“ selgitavad psühholoogid. Igapäevane suhtlus võib muutuda keeruliseks, sest lõpuks tekib tunne, et ükski ettepanek, mõte ega lahendus ei sobi.

 

Negatiivsus ei tule alati soovist halba teha

Pidev negatiivsus ei tähenda tingimata, et inimene tahab teiste tuju rikkuda. Sageli võivad sellised mõttemustrid alguse saada juba lapsepõlvest.

Psühholoogi sõnul võib negatiivsus kinnistuda iseloomujoonena siis, kui inimene on kasvanud üles negatiivsete vanematega. Samuti võib lapsepõlves kogetud tähelepanupuudus panna inimest hiljem rohkem kurtma, sest see võib olla viis, kuidas ennast kuuldavaks teha.

Hiljem võib sama muster süveneda, kui inimene viibib keskkonnas, kus ka teised on pidevalt rahulolematud. Nii muutub maailmapilt ajapikku kallutatuks. Inimene harjub nägema asju ainult ühel viisil ning lõpuks tundub, et ta pole kunagi millegagi rahul.

Selle taga võib peituda ka sügavam sisemine raskus. Pidev negatiivne hoiak võib mõnikord olla seotud ärevuse, depressiooni või mõne muu vaimse tervise probleemiga.

 

 

 

Ära võta kogu vastutust enda peale

Kui oled silmitsi inimesega, kes pidevalt kaebab, on esimene samm lõpetada tunne, nagu sina peaksid iga olukorra „ära parandama“.

Selle asemel, et end lõputult seletamise ja põhjendamisega kurnata, soovitab psühholoog anda vastutuse tagasi inimesele endale.

Näiteks kui pakud välja jalutuskäigu, aga teine hakkab kohe kurtma, et on liiga palav, rahvast on liiga palju või metsas on ebamugav, võib vastata rahulikult:

„Sa ei taha metsa jalutama minna, sest sul on liiga palav. Mis me siis teeme? Mida sina tahaksid?“

Selline vastus aitab vestluse suunda muuta. Sa ei hakka vaidlema ega ennast kaitsma, vaid palud teisel inimesel ise lahendust pakkuda. Nii ei saa ta jääda ainult passiivseks kriitikuks, vaid peab mõtlema, mida ta tegelikult soovib.

 

Kui otsene vastus tundub liiga järsk

Kui selline lähenemine tundub liiga otsekohene, võib oma tunnetest rääkida pehmemalt, ilma teist süüdistamata.

Näiteks võib öelda:

„Mul on vahel keeruline, sest mulle tundub, et väga paljud asjad ei tee sulle rõõmu. Mõnikord on mul tunne, et ükski minu ettepanek ei sobi. See paneb mind tundma, nagu ma oleksin saamatu või ei oskaks midagi õigesti teha.“

Selline lause ei ründa teist inimest, vaid kirjeldab sinu enda enesetunnet. See aitab teisel paremini mõista, kuidas tema pidev rahulolematus sind mõjutab.

 

 

 

Lause, mis võib olukorda muuta

Kõige olulisem on selgitada oma kavatsust. Psühholoog soovitab kasutada lauset, mis aitab vältida seda, et teine inimene hakkaks end kohe kaitsma:

„Ma ei ütle seda sinu vastu, vaid selleks, et meie suhet hoida. Ma tahan, et asjad läheksid meie vahel paremaks.“

See on tugev, aga rahulik lause. Sa ei süüdista ega alanda teist inimest, vaid näitad, et sinu eesmärk ei ole tüli tekitada. Vastupidi — sa tahad suhet parandada.

Kui räägid iseenda tunnetest ja vajadustest, annad teisele inimesele võimaluse märgata, milline mõju tema sõnadel ja hoiakutel on.

 

 

 

Negatiivsest mõttemustrist saab välja tulla

Selleks, et pidevast negatiivsusest välja tulla, peab inimene õppima mingil määral lahti laskma. See tähendab oskust võtta olukordi vastu sellisena, nagu need tulevad, selle asemel et keskenduda ainult ebamugavustele ja takistustele.

Isegi kui mõnes olukorras on midagi häirivat, tasub püüda näha ka võimalusi. Kõik ei pruugi minna täpselt nii, nagu inimene ette kujutas, kuid see ei tähenda, et kõik oleks halb.

Oluline on õppida mõtlema:
„Võib-olla see pole ideaalne variant, aga see võib siiski toimida.“

Just selline väike mõtteviisi muutus võib aidata vähendada pidevat rahulolematust ja muuta suhtlemise nii enda kui ka teiste jaoks kergemaks.