Negatiivsed inimesed võivad mõjutada sinu tuju rohkem, kui sa ise arvad

  Miks mõjutavad negatiivsed inimesed meie tuju nii tugevalt? Mõne inimesega rääkimine mõjub kergendavalt, teisega suhtlemine a...

 

Miks mõjutavad negatiivsed inimesed meie tuju nii tugevalt?

Mõne inimesega rääkimine mõjub kergendavalt, teisega suhtlemine aga jätab tunde, nagu oleks kogu energia korraga kadunud. Pidev kurtmine, kriitika ja negatiivne õhkkond võivad hakata märkamatult mõjutama meie tuju, stressitaset ja isegi keha. Miks negatiivsus nii kergesti külge hakkab ja kuidas end selle eest paremini hoida?

Autor: Kristi · Kodused lood

 

foto : Canva

Pessimistlikud lähedased, sõbrad, kes dramatiseerivad iga väikest asja, kolleegid, kes virisevad hommikust õhtuni – väikestes kogustes kuulub negatiivsus inimestevaheliste suhete juurde. Meil kõigil on halbu päevi ja hetki, mil tahame end tühjaks rääkida.

Aga kui negatiivsus muutub igapäevaseks, võib see hakata tõsiselt mõjutama meie enesetunnet, stressitaset ja isegi tervist.

Miks on nii, et mõne inimesega suhtlemine võtab meilt energia peaaegu hetkega ära?

Piisab vahel vaid paarikümneminutilisest vestlusest inimesega, kes näeb kõiges ainult halba, kui tunnedki end tühjaks pigistatuna. Peas on raskus, õlad pinges, tuju langenud ja vahel tekib isegi füüsiline väsimus. Justkui oleks teise inimese raske meeleolu üle toa liikunud ja sinu sisse elama asunud.

Pikka aega peeti selliseid reaktsioone lihtsalt isiklikuks tundlikkuseks või muljeks. Tänapäeval uurivad neid aga üha rohkem psühholoogid ja neuroteadlased, sest inimsuhted mõjutavad otseselt meie vaimset, emotsionaalset ja füüsilist seisundit.

Maailma Terviseorganisatsiooni järgi ei tähenda vaimne tervis ainult psüühikahäire puudumist. Seda mõjutavad ka sotsiaalne keskkond, suhted teiste inimestega ja kroonilise stressi tase.

Aga kas pidev kokkupuude negatiivsete inimestega võib tõesti meie tervisele halvasti mõjuda? Ja miks suudavad mõned inimesed meie meeleolu nii tugevalt mõjutada?

 

 

Negatiivsus võib olla tõeline stressiallikas

See, kui inimene on vahel negatiivne, ei tee temast veel „toksilist” inimest. Kõik elavad läbi keerulisi perioode. Igaühel on hetki, mil ta kurdab, kardab või näeb olukorda mustades toonides.

Probleem tekib siis, kui negatiivsus muutub püsivaks ja hakkab korduma päevast päeva.

Näiteks siis, kui inimest iseloomustab:

• pidev kurtmine,
• lakkamatu kritiseerimine,
• kalduvus kõike üle dramatiseerida,
• passiiv-agressiivne suhtumine,
• vajadus oma pingeid kogu aeg teiste peale välja valada.

Meie aju on teiste inimeste tunnete suhtes väga tundlik. Psühholoogid räägivad emotsionaalsest nakkusest. See tähendab, et me võime alateadlikult üle võtta nende inimeste meeleolu, kellega palju kokku puutume.

Kui oled pikalt äreva, pessimistliku või vihase inimese kõrval, võib see hakata tasapisi mõjutama ka sinu enda sisemist seisundit. Sa ei pruugi seda kohe märgata, kuid ühel hetkel avastad, et oled ise pinges, väsinud või kergesti ärrituv.

 

 

Kui keha jääb pidevasse häireseisundisse

Stressi korral hakkab keha tootma muu hulgas kortisooli ja adrenaliini. Lühiajaliselt on neist abi, sest need aitavad kiiresti reageerida ja end mobiliseerida.

Kui stress kestab aga nädalaid või kuid, hakkab keha selle eest hinda maksma.

Krooniline stress võib soodustada:

• unehäireid,
• keskendumisraskusi,
• püsivat väsimust,
• lihaspingeid,
• ärrituvust,
• suuremat ärevuse või depressiooni riski.

Pidevalt raske ja kurnav suhtluskeskkond võibki muutuda pikaajaliseks stressiallikaks. Selleks ei pea isegi olema otsest tüli või suurt konflikti. Mõnikord piisab sellest, et õhkkond on kogu aeg pingeline, kriitiline või väsitav.

Sellisel juhul räägitakse sageli ka emotsionaalsest koormusest. See tähendab, et inimene kannab, maandab või neelab pidevalt teiste emotsioone. Ta kuulab, rahustab, talub, püüab mõista – kuni ühel hetkel ei jää tal endal enam jõudu üle.

 

Suhted mõjutavad tervist rohkem, kui arvame

Inimsuhted ei mõjuta ainult tuju. Neil võib olla päris mõju ka tervisele.

Uuringud on näidanud, et tugevad ja toetavad sotsiaalsed sidemed mõjuvad inimesele kaitsvana. Inimesed, kellel on head suhted ja tugi olemas, tulevad stressiga sageli paremini toime kui need, kes tunnevad end üksi või pidevalt pingelistes suhetes olevat.

Ka meie keha reageerib suhetele väga otseselt. Rahustav inimene võib aidata pinget vähendada. Turvaline lähedus võib muuta hirmu väiksemaks. Samal ajal võivad pidevad konfliktid, kriitika ja negatiivsus hoida keha justkui pidevas valmisolekus.

Kui elad või töötad keskkonnas, kus keegi kogu aeg kurdab, süüdistab, dramatiseerib või näeb kõiges halba, võib see pikapeale muutuda emotsionaalselt väga väsitavaks.

 

 

 

Miks mõned inimesed mõjuvad meile tugevamalt kui teised?

Kõik inimesed ei ole teiste meeleolu suhtes sama vastuvõtlikud. Mõni suudab negatiivsust üsna kergesti endast eemale hoida, teine aga võtab selle kiiresti sisse.

Eriti tundlikud võivad olla inimesed, kes on:

• väga empaatilised,
• ärevusele kalduvad,
• harjunud teiste meeleolu jälgima,
• konfliktide suhtes tundlikud,
• hoolitseva või abistava loomusega.

Samuti võivad teiste pinged rohkem mõjutada neid, kes töötavad inimestega – näiteks õpetajad, hooldajad, meditsiinitöötajad, nõustajad või kõik need, kelle töö nõuab pidevat kuulamist ja toetamist.

Oluline on ka see, kui tihti ja kui lähedalt sellise inimesega kokku puututakse. Üks halb kommentaar ei tee veel suurt kahju. Aga kui negatiivsus on igapäevane, korduv ja paratamatu, hakkab see tahes-tahtmata mõjuma.

Kõige tugevamalt puudutavad meid tavaliselt perekond ja töökoht, sest nendest suhetest ei saa alati lihtsalt eemalduda.

Mõnikord ei olegi asi ainult ühes inimeses. Mõju tekib kuhjumisest. Natuke pingeline kolleeg, väga kriitiline pereliige, halbade uudistega täidetud postkast, pidev kiirustamine ja vähene puhkus – eraldi võttes ei pruugi ükski neist tunduda väga tõsine. Koos võivad need aga luua raske ja kurnava õhkkonna.

 

Kas negatiivsete inimestega peaks suhted katkestama?

Mitte alati. Oluline on mitte muutuda liiga mustvalgeks. Inimene, kellel on raske, ei ole kohe „toksiline”. Igaüks võib sattuda leina, depressiooni, läbipõlemise või keerulise eluperioodi keskele.

Sellisel inimesel on sageli vaja tuge, mitte hukkamõistu.

Probleem tekib siis, kui suhe muutub pika aja jooksul ühepoolseks. Kui sina oled alati kuulaja, lohutaja ja toetaja, aga sinu vajadustele ei jää kunagi ruumi. Kui iga vestlus lõpeb sellega, et tunned end tühjana. Kui teise inimese negatiivsus hakkab sinu rahu, und ja enesetunnet ära sööma.

Eesmärk ei ole kogu negatiivsust oma elust välja lõigata. See poleks võimalik ega ka inimlik. Küll aga on oluline kaitsta end kroonilise emotsionaalse kurnatuse eest.

Selleks võivad aidata lihtsad piirid:

• vähenda suhtlust, mis sind järjepidevalt kurnab;
• ära võta kõiki teiste tundeid enda kanda;
• jäta endale aega taastumiseks;
• hoia alles suhted, mis sind toetavad ja tasakaalustavad;
• õpi ütlema „ei” ilma süütundeta.

 

Oma rahu kaitsmine ei ole isekus

Negatiivsete inimestega suhtlemine ei tähenda alati, et pead nende juurest ära minema. Mõnikord piisab sellest, kui õpid hoidma oma sisemist piiri.

Sa võid kedagi kuulata, ilma et kannaksid tema valu enda omana.
Sa võid olla toetav, ilma et muutuksid päästjaks.
Sa võid hoolida, ilma et lubaksid end tühjaks tõmmata.

Oma vaimse tervise kaitsmine ei ole isekus. See on vajalik selleks, et sul oleks üldse jõudu olla olemas nii enda kui ka teiste jaoks.

Kristi

Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.