Alkohol ja masendus: kas juuakse halva tuju pärast või teeb alkohol tuju halvemaks?

  Kas alkohol viib masendusse või juuakse masenduse pärast? Uuring annab vastuse Kas klaas veini aitab halba tuju leevend...

 

Kas alkohol viib masendusse või juuakse masenduse pärast? Uuring annab vastuse

Kas klaas veini aitab halba tuju leevendada või muudab alkohol meeleolu hoopis halvemaks? Euroopa uuring, milles osales 816 täiskasvanut, heidab valgust depressiivse meeleolu ja alkoholi seosele.

foto : Canva

Kas klaas veini või õlut pärast rasket päeva aitab tõesti pinget maandada või võib see hoopis süvendada sisemist rahutust? Teadlased on juba aastaid märganud, et alkoholitarbimine ja halb vaimne enesetunne käivad sageli koos. Seni on aga olnud keeruline öelda, kumb mõjutab kumba rohkem: kas inimene joob sellepärast, et tal on raske, või hakkab tal alkoholi tõttu veel raskem?

Uus Euroopa uuring, milles jälgiti 816 täiskasvanut terve aasta jooksul, annab sellele küsimusele üsna huvitava vastuse.

 

Uuring heidab valgust alkoholi ja vaimse tervise seosele

Henriette Markwart ja tema meeskond University Medicine Greifswaldis jälgisid 816 täiskasvanut vanuses 18–64 aastat. Kõik uuringus osalejad olid viimase aasta jooksul alkoholi tarvitanud.

Uuringu käigus küsiti inimestelt neljal korral — uuringu alguses, kolme kuu, kuue kuu ja kaheteistkümne kuu möödudes — kui sageli nad viimase 30 päeva jooksul alkoholi jõid ning mitu klaasi nad keskmiselt tarbisid. Selle põhjal arvutati välja nende kuine alkoholikogus.

Lisaks hindasid osalejad oma emotsionaalset seisundit lühikese küsimustiku abil. Skaala ulatus nullist sajani: madalam tulemus viitas kehvemale enesetundele, kõrgem aga paremale vaimsele heaolule.

 

 

 

Mis tuli välja?

Teadlased leidsid üsna selge seose: parema vaimse heaoluga inimesed ei suurendanud oma alkoholitarbimist samal määral kui need, kes tundsid end emotsionaalselt kehvemini.

Teisisõnu, hea vaimne tasakaal näis toimivat kaitsva tegurina. Kui inimene tundis end sisemiselt paremini, ei tekkinud tal nii kergesti vajadust juua rohkem. Halvem enesetunne seevastu võis soodustada alkoholikoguste suurenemist.

Huvitav on aga see, et uuringus ei ilmnenud vastupidist seost: tarvitatud alkoholikogus ei ennustanud selgelt seda, milline oli inimese hilisem emotsionaalne seisund.

Lihtsamalt öeldes: selle uuringu järgi paistis just vaimne enesetunne mõjutavat joomisharjumusi, mitte mõõdukas alkoholitarbimine inimese tulevast tuju.

 

Halb enesetunne võib avada tee lisaklaasidele

Aasta jooksul kasvas uuringus osalenud inimeste keskmine alkoholitarbimine veidi. Ent nende puhul, kelle vaimse heaolu näitajad olid paremad, jäi see kasv tunduvalt väiksemaks.

See tähendab, et inimene, kes tunneb end üldiselt rahulikuma ja tasakaalukamana, võib loomulikult vähem alkoholi juurde haarata. Seevastu pikalt kestnud stress, ärevus, kurbus või sisemine pinge võivad muuta alkoholi kergemini harjumuseks.

Just seepärast on oluline märgata mitte ainult seda, kui palju inimene joob, vaid ka seda, miks ta joob.

 

 

 

Kõik ei ole siiski nii lihtne

Uuringu autorid rõhutavad, et tulemused puudutavad eelkõige üldist elanikkonda ja inimesi, kelle alkoholitarbimine ei olnud väga kõrge.

Alkoholisõltuvuse puhul võivad seosed olla hoopis teistsugused. Varasemad uuringud on näidanud, et tugev ja pikaajaline alkoholitarbimine võib depressiivseid sümptomeid süvendada ning vaimset tervist tõsiselt kahjustada.

Ka selle uuringu puhul tuleb arvestada piirangutega: andmed põhinesid inimeste enda vastustel, osalejatele ei pandud psühhiaatrilisi diagnoose ning osa algsetest andmetest tuli teadlastel statistiliselt taastada.

Sellest hoolimata annab uuring olulise mõtte: kui inimene joob üha sagedamini, ei pruugi küsimus olla ainult alkoholis. Sageli tasub vaadata sügavamale — stressi, une, ärevuse, üksinduse või kurbuse poole.

 

 

 

Vaimse tervise toetamine võib aidata ka alkoholitarbimist vähendada

Uuringu sõnum on üsna praktiline: kui soovitakse vähendada alkoholitarbimist, ei piisa alati ainult soovitusest „joo vähem“.

Palju olulisem võib olla küsida:
Kuidas inimene tegelikult end tunneb?
Kas ta magab piisavalt?
Kas ta elus on liiga palju pinget?
Kas ta joob lõõgastumiseks, lohutuseks või harjumusest?

Kui stressi, ärevuse või kurbusega tegeleda varakult, võib see kaudselt aidata vähendada ka alkoholikoguseid. Mõnikord ei vaja inimene järjekordset keeldu ega manitsust, vaid päriselt tuge, puhkust ja võimalust oma enesetunnet parandada.

 

Kokkuvõte

Alkohol ja halb enesetunne võivad olla omavahel tihedalt seotud, kuid selle uuringu põhjal paistab, et mõõdukate tarbijate puhul mõjutab joomisharjumusi eelkõige vaimne seisund.

Hea enesetunne võib aidata hoida alkoholitarbimist kontrolli all. Püsiv kurbus, ärevus või sisemine pinge võivad aga muuta lisaklaasi liiga lihtsaks lahenduseks.

Seega tasub endalt vahel ausalt küsida:
kas ma tahan seda klaasi nautimiseks või püüan ma millegi eest põgeneda?