Valed, seks, raha… keskmiselt hoiab iga inimene endas 13 saladust – ja need võivad meid lausa vaevata ...
Valed, seks, raha… keskmiselt hoiab iga inimene endas 13 saladust – ja need võivad meid lausa vaevata
.png)
|
| foto : Canva |
Ühes Ameerika ülikoolis uuriti midagi väga isiklikku: saladusi, mida inimesed enda teada hoiavad. Teadlased püüdsid mõista, kuidas need võivad inimest sisemiselt painata ning miks nende jagamine või rahulikult läbi mõtlemine võib aidata kergendust leida.
Näib, et teadlaste huvil pole piire – isegi inimeste kõige varjatumad mõtted pakuvad neile huvi. Üks värske uuring, mis pole veel lõplikult avaldatud, uurib, kuidas saladuste enda sees hoidmine võib mõjutada meie vaimset heaolu.
New Yorgis asuva Columbia ülikooli teadlased on juba mitu aastat uurinud seda, mida inimesed enda teada hoiavad. Kõigepealt püüti hinnata, kui palju saladusi inimestel üldse on. See pole sugugi lihtne, sest oma olemuselt on saladused ju varjatud.
Psühholoog Michael Slepiani juhitud uurimisrühm kogus andmeid tuhandetelt inimestelt, kes olid valmis oma kogemusi jagama. Nii selgus, et keskmiselt hoiab inimene endas umbes 13 saladust.
Neist üheksa peetakse üsna oluliseks ning umbes viis on sellised, mida ei jagata mitte kellegagi – isegi mitte partneri ega parima sõbraga.
Valed ja varjatud soovid
2019. aastal ilmus uus uuring, milles osales ligi 800 inimest. Selle käigus koguti üle 10 000 saladuse, mida teadlased püüdsid rühmadesse jagada.
Nad moodustasid 38 kategooriat, mis hõlmasid enam kui 92 protsenti kõigist mainitud saladustest.
Kõige sagedamini hoitakse saladuses näiteks seda, et inimene on kellelegi valetanud ega taha, et see kunagi välja tuleks. Väga levinud on ka armastusega seotud saladused – näiteks tunded kellegi vastu, kes ei ole partner.
Samuti hoitakse sageli enda teada rahaasju ja seksiga seotud teemasid.
Kui saladused võivad haiget teha ka neile, kes neist ilma jäetakse, siis teadlased avastasid kiiresti, et need võivad koormata ka seda, kes neid endas hoiab.
Põhjus on lihtne: saladused kipuvad peas ringi käima.
Kui mingi asi teeb sulle muret või puudutab sind sügavalt, ei ole tavaliselt hea mõte seda täiesti enda teada hoida. Üksi olles on raske leida kõige tervislikumat viisi selliste mõtetega toime tulla. Nii kipuvad need mõtted ikka ja jälle tagasi tulema ning inimene ei pruugi teada, kuidas nendega rahu teha.
Kui mõtted pöörduvad ikka sama saladuse juurde
Et paremini mõista, kuidas saladused meie mõtteid mõjutavad, tegid Columbia ülikooli teadlased koos Austraalia kolleegidega uusi katseid.
Ühes uuringus paluti 240 inimesel pidada kahe nädala jooksul päevikut. Nad pidid kirja panema kõik mõtted, mis olid seotud nende saladustega, ning märkima, kas need mõtted tekkisid teadlikult või tulid pähe täiesti ootamatult.
Selgus midagi huvitavat. Kui mõtted saladuste kohta tulid pähe spontaanselt – ilma et inimene neid teadlikult meenutaks –, tundsid osalejad tugevamaid negatiivseid emotsioone nii sel hetkel kui ka paar tundi hiljem.
Teadlaste sõnul on just selline juhuslik mõtete rändamine saladuste juurde üks peamisi põhjuseid, miks saladused võivad inimese heaolu mõjutada.
Kuigi uuring pole veel läbinud teaduslikku hindamist, viitavad tulemused sellele, et saladused võivad meie mõtteid koormata rohkem, kui me arvata oskame. Samas pakuvad need ka vihjeid, kuidas nende mõju vähendada.
Mõnikord piisab sellest, kui võtad aega mõtlemiseks
Kui saladuse jagamine tundub võimatu, võib abi olla sellest, kui võtad teadlikult aega selle üle mõtlemiseks.
Uuringud näitavad, et rahulik eneseanalüüs võib aidata tuua esile positiivsemaid tundeid või vähemalt anda selgust, et leida võimalik lahendus.
Just sellepärast rõhutavad paljud psühhoterapeudid, kui oluline on oma mõtteid ja tundeid läbi töötada – olgu siis kellegagi rääkides või iseendaga ausalt mõeldes.
Kommentaare ei ole