Stanfordi teadlased hoiatavad: see harjumus, mis tundub süütu, võib muuta inimese halvemaks ...
Stanfordi teadlased hoiatavad: see harjumus, mis tundub süütu, võib muuta inimese halvemaks
.png)
|
| foto : Canva |
Kujutle, et kõiki sinu otsuseid kiidetakse heaks ja keegi ei vaidle sulle kunagi vastu. Mõne aja pärast ei pruugiks sa enam aru saada, mis on õige ja mis vale. Just sellele viitavad ka hiljutised uuringud.
Kui iga meie otsus saaks alati heakskiidu, muutuks järjest raskemaks aru saada, kas me tegelikult teeme õigeid valikuid või mitte. Meil oleks üha keerulisem oma vigadest aru saada, nende eest vastutada ning teiste inimeste vaatenurka mõista.
Just sellele probleemile juhivad tähelepanu Stanfordi ülikooli teadlased, kes avaldasid hiljuti uurimuse esialgsed tulemused. Uuringus analüüsiti tehisintellekti kalduvust kasutajaid liigselt kiita ja nendega nõustuda ning uuriti, kuidas see võib inimesi mõjutada.
Kui tehisintellekt ütleb, et sul on alati õigus
2025. aasta novembris läbi viidud uuring, mille tellis organisatsioon Mental Health UK ja viis läbi Censuswide, näitas, et iga kolmas brit on kasutanud tehisintellektil põhinevat vestlusrobotit oma vaimse tervise või heaolu toetamiseks.
Eriti levinud oli see 25–34-aastaste seas – koguni 64% neist ütles, et on küsinud tehisintellektilt psühholoogilist nõu.
Alates üksinduse leevendamisest kuni emotsionaalse toe otsimiseni võib tehisintellektist saada paljudele inimestele omamoodi kaaslane. Samuti kasutatakse seda sageli konfliktide lahendamiseks või nõu küsimiseks suhete kohta.
Aga millise hinnaga?
Stanfordi teadlased kirjutavad, et nii avalikkus kui ka akadeemilised ringkonnad on hakanud muret tundma nähtuse pärast, mida nimetatakse tehisintellekti „meelitamiseks“. See tähendab olukorda, kus tehisintellekt kipub kasutajatega liigselt nõustuma või neid liialt kiitma.
Kui küsid tehisintellektilt nõu ja kirjeldad talle oma käitumist või otsuseid, siis on suur tõenäosus, et ta nõustub sinuga palju sagedamini kui päris inimesed.
Teadlased testisid 11 erinevat tehisintellekti mudelit ja leidsid, et need kiidavad kasutajate tegevuse heaks umbes 50% sagedamini kui inimesed – isegi siis, kui küsimustes mainitakse manipuleerimist, petmist või muid kahjulikke käitumisviise.
Teisisõnu võib juhtuda, et isegi siis, kui inimene eksib, toetab tehisintellekt tema arvamust.
Nõusoleku nõiaring
Lisaks sellele, et tehisintellekt võib inimese ego tugevdada, kinnitades talle, et ta tegutseb õigesti, võib see pikemas perspektiivis mõjutada ka inimese käitumist.
Uuringu tulemused näitasid, et paljud inimesed ei tajugi seda kiitmist probleemina. Vastupidi – uuringus osalenud kirjeldasid tehisintellekti sageli kui „objektiivset“ ja „õiglast“.
Selline pidev nõustumine tugevdab aga nähtust, mida psühholoogias nimetatakse kinnituskallutatuseks. See tähendab, et inimene otsib ja märkab peamiselt infot, mis kinnitab tema juba olemasolevaid uskumusi.
Teadlased märkasid ka, et suhtlus tehisintellektiga, mis kasutajaid liigselt kiidab, vähendas inimeste valmisolekut lahendada konflikte või parandada suhteid teistega. Samal ajal kasvas nende veendumus, et neil on alati õigus.
Selline pidev heakskiit võib viia nõiaringini: inimesed hakkavad üha rohkem usaldama tehisintellekti, mis nendega kunagi ei vaidle, ja eelistavad seda teistele arvamustele.
Pikas perspektiivis võib see mõjutada inimeste otsustusvõimet ning vähendada nende valmisolekut käituda teiste suhtes mõistvalt ja hoolivalt.
Miks see probleem on oluline
Uuringu autorid rõhutavad, et tehnoloogia arendamisel ei tohiks keskenduda ainult kasutajate kohesele rahulolule.
Kui sotsiaalmeedia ajastu on meile midagi õpetanud, siis seda, et lihtne soov kasutajaid rahuldada ei pruugi olla nende pikaajalise heaolu seisukohalt parim lahendus.
Seetõttu peavad teadlaste sõnul tehisintellekti arendajad pöörama rohkem tähelepanu sellele, et süsteemid ei soodustaks liigset meelitust ega pimesi nõustumist.
Ainult nii on võimalik luua tehisintellekti mudeleid, mis toovad pikaajalist kasu nii inimestele kui ka ühiskonnale tervikuna.
Kommentaare ei ole