Kuidas taluda egoistlikke inimesi? Psühholoogi nõuanded ...
Kuidas taluda egoistlikke inimesi? Psühholoogi nõuanded
.png)
|
| foto : Canva |
Egoistlik inimene võib olla väga kurnav. Ta mõtleb ennekõike iseendale ja alles siis teistele – kui üldse. Sageli ei tule talle isegi pähe, et ka teistel inimestel võivad olla oma vajadused ja soovid.
Psühholoog selgitab, et sellise käitumise põhjused võivad peituda lapsepõlves.
Kui inimene on kasvanud üles peres, kus vanemad tegid tema eest kõike ja täitsid kõik soovid, võib tal kujuneda arusaam, et tema vajadused on teistest tähtsamad.
Teine võimalus on vastupidine: kui inimese vajadusi lapsepõlves ei märgatud või ta pidi kõigega üksi hakkama saama, ei pruugi ta olla õppinud teiste vajadusi väärtustama.
Isegi kui sellise käitumise taga võivad olla varasemad kogemused, ei muuda see egoismi teiste jaoks sugugi lihtsamaks taluda.
Egoist ei pruugi ise oma käitumist märgata
Üks keerulisemaid aspekte egoistliku inimese juures on see, et ta ei pruugi ise oma käitumisest üldse teadlik olla.
Psühholoogi sõnul on sellised inimesed sageli nii keskendunud iseendale, et neil on raske märgata teiste inimeste ootusi ja vajadusi.
Seda nimetatakse empaatia puuduseks – täpsemalt kognitiivse empaatia puuduseks. See tähendab võimet mõista, mida teine inimene võib tunda või vajada.
Kas see tähendab, et egoistlikku käitumist tuleb lihtsalt taluda?
Psühholoog arvab, et kõik sõltub suhtest selle inimesega.
Kui tegemist on näiteks ülemuse või töökaaslasega, ei pruugi alati olla võimalik olukorrast eemalduda. Kui aga tegemist on partneriga, võib tema käitumise üle tõsisemalt arutada ja seda ka kahtluse alla seada.
Milliseid vigu tehakse kõige sagedamini?
Psühholoogi sõnul on mõned vead, mida inimesed sellises olukorras sageli teevad.
Näiteks kiputakse:
- üldistama
- andma hinnanguid
- ütlema teisele inimesele, mida ta peaks mõtlema
Sellised laused nagu „nii ei tehta“ või „see ei ole viisakas“ ei vii tavaliselt kuhugi.
Samuti ei tööta hästi laused nagu „sa peaksid aru saama, et mul on õigus“.
Sellised süüdistused panevad egoistliku inimese hoopis kaitseseisundisse. Ta hakkab vastu vaidlema või teist süüdistama.
Kuidas egoistliku inimesega rääkida?
Psühholoogi sõnul on kõige olulisem rääkida iseendast ja oma tunnetest, mitte süüdistada teist inimest.
Näiteks:
vale lähenemine
„Sa ei kuula mind kunagi. Sa oled egoistlik.“
parem lähenemine
„Ma tunnen, et mind ei kuulata. Mul oleks vaja, et sa mind rohkem
kuulaksid.“
Selline suhtlemisviis aitab väljendada oma vajadusi ilma teist ründamata.
Kuid alati ei pea egoismi taluma
Egoistliku inimese mõistmine ei tähenda, et peaksid oma vajadused täiesti kõrvale jätma.
Kui inimene harjub olukorraga ja lepib kõigega, võib ta lõpuks hakata tundma, et tema enda vajadused polegi olulised.
Psühholoog tuletab meelde ka üht väga olulist tõde:
me ei saa teist inimest muuta, kui ta ise ei taha muutuda.
Lootus, et keegi kunagi muutub, võib aga olla väga kurnav.
Inimene võib kannatada kahel põhjusel korraga – nii olukorra enda kui ka pideva ootuse tõttu, et midagi lõpuks muutub.
Kus on sinu piir?
Kõige olulisem küsimus on lõpuks väga lihtne:
kus on sinu enda piir?
Kas sa suudad selle inimese egoismi taluda või mitte?
Sellele küsimusele saab vastata ainult igaüks ise.
Kommentaare ei ole