Naine palub abi: „Südametunnistus ei anna mulle rahu“ foto : Canva ...
Naine palub abi: „Südametunnistus ei anna mulle rahu“
.png)
|
| foto : Canva |
„Kirjutan siia, sest mul on oma mehe ees kohutavalt häbi. Kaks kuud tagasi petsin teda. Olime koolitusel teises linnas ja seal kohtusin mehega, keda polnud varem näinud. Täiesti võõras inimene.
Meie vahel tekkis kohe mingi seletamatu tõmme. Ma tundsin seda – ja nägin, et tema tundis samuti. See kõik juhtus kiiresti. Me kasutasime kaitsevahendeid ning ütlesin talle kohe, et see jääb ühekordseks. Ma ei tahtnud oma elu ära rikkuda. Ma ei tea isegi tema telefoninumbrit. Ainult eesnime.
Mitte keegi ei tea, mis juhtus. Ma olen kindel, et see ei tule kunagi välja. Aga süütunne sööb mind seestpoolt.“
„Kui mu mees mind oma siiraste silmadega vaatab, lastega mängib ja minu eest hoolitseb, tahaksin karjuda. Ma ei saa aru, kuidas ma suutsin sellise mehega nii käituda. Mis naine ma olen? Mis ema ma olen oma lastele?
See polnud mina. Ma ei ole selline. See juhtus esimest korda ja ma kahetsen seda kogu südamest. Meil ei ole abielus probleeme. Mõlemal on hea töö, me saame hästi läbi. Ma ei taha oma peret lõhkuda. Ma armastan oma meest üle kõige.
Mul ei ole oma teole ühtegi vabandust. Kui ma saaksin aega tagasi keerata, teeksin teisiti. Aga nüüd on hilja.“
„Kõige raskem on see, et ma ei saa sellest kellegagi rääkida. Ma kardan, et kui usaldan kedagi, võib see välja tulla. Ma elan hirmus.
Mehe ees suudan ma naeratada, aga üksi olles tunnen sellist ahastust, et see ajab hulluks. Ma vihkan ennast selle pärast. Ma ei taha talle haiget teha. Ma ei taha teda kaotada.
Kas ma pean nüüd kogu elu selle süütundega elama? Ma tean üht – ma ei tee seda enam kunagi.
Aga ma kardan, et ühel hetkel muutub süütunne nii suureks, et tunnistan kõik üles. Ja siis ta lahkub.
Palun kirjutage need, kes on olnud sarnases olukorras. Kas aus ülestunnistus aitab?“
Kommentaare ei ole