Teadlaste sõnul on kibestunud inimestel väga kindel emotsionaalne muster Autor: Kristi · Kodused lood ...
Teadlaste sõnul on kibestunud inimestel väga kindel emotsionaalne muster
Autor: Kristi · Kodused lood
.png)
|
| foto : Canva |
Miks mõned inimesed ei suuda kunagi unustada solvangut või haiget tegemist? Teadlaste sõnul ei ole kibestumine lihtsalt iseloomu küsimus – selle taga peitub üsna täpne emotsionaalne mehhanism.
Mõned inimesed suudavad kiiresti andestada. Teised aga hoiavad solvanguid ja haavu meeles aastaid. Üks lause, reetmine või tüli võib tekitada sama tugeva viha isegi kaua pärast seda, kui sündmus ise on möödas.
Seda nähtust nimetatakse kibestumiseks ehk vimma pidamiseks. Kuid vastupidiselt levinud arvamusele ei sõltu see ainult inimese loomusest.
Ajakirjas Personality and Social Psychology Bulletin avaldatud uus teadusuuring näitab, et inimestel, kes kipuvad vimma pidama, on väga kindel emotsionaalne toimimisviis.
Teadlaste sõnul ei teki see emotsioon juhuslikult. Selle aluseks on kindel emotsioonide kombinatsioon. Pikaajalise kibestumise tekkimiseks peavad samaaegselt esinema kaks tunnet: valu ja viha. Just see emotsionaalne kooslus loob soodsa pinnase vimmale.
Emotsioonide kokteil, mis toidab vimma
Selle mehhanismi paremaks mõistmiseks viisid teadlased läbi mitu uuringut, milles osales kokku üle 1800 inimese.
Ühes uuringus paluti 242 paarisuhtes oleval täiskasvanul meenutada hiljutist konflikti oma partneriga. Osalejad pidid hindama, kui tugevalt nad tundsid erinevaid emotsioone, eriti viha ja valu.
Tulemused olid üsna selged.
Kui inimesed tundsid
ainult viha või
ainult kurbust, jäi nende
kibestumine suhteliselt nõrgaks.
Aga kui viha ja valu olid korraga tugevad, muutus kibestumine märgatavalt intensiivsemaks. See tähendab, et kumbki emotsioon üksi ei tekita püsivat vimma – otsustavaks saab just nende kahe koosmõju.
Teadlased kordasid katset ligi 700 teise täiskasvanuga ja jõudsid täpselt sama järelduseni.
Uuringu juhtautor, Yorki ülikooli doktorant Jingyuan Sophie Li, selgitab:
„Leidsime, et valu ja viha mõjutavad teineteist ning koos võimendavad kibestumist.“
Tegelikult kannab kumbki emotsioon erinevat tähendust.
Viha annab märku, et inimesele
on tehtud ülekohut.
Valu aga näitab, et see suhe oli
inimese jaoks oluline.
Kui need kaks tunnet kokku saavad, muutub haav palju sügavamaks ja raskemini unustatavaks.
Hetk, mil inimese pilt teise inimese kohta täielikult muutub
Teadlased soovisid mõista ka seda, miks mõned vimmad püsivad nii kaua.
Selleks viidi läbi veel üks uuring, milles osales üle 400 üliõpilase. Osalejatel paluti meenutada olukorda, kus keegi nende lähedastest – sõber, pereliige või kolleeg – oli neid solvanud.
Selgus huvitav psühholoogiline nähtus.
Kui inimesed tundsid
nii tugevat valu kui ka tugevat viha, muutus nende arusaam solvangu põhjustanud inimesest täielikult.
Sündmust ei nähtud enam lihtsalt eksimuse või arusaamatusena. Selle asemel hakati teist inimest pidama põhimõtteliselt halva iseloomuga või ebamoraalseks.
Teisisõnu: inimene ei olnud enam lihtsalt keegi, kes tegi haiget – ta muutus kellegi silmis halvaks inimeseks.
Selline psühholoogiline nihe mängib kibestumise tekkimisel suurt rolli. Kui kedagi tajutakse moraalselt halvana, muutub talle andestamine palju raskemaks ning vimm võib püsima jääda väga pikaks ajaks.
Mõnikord võib kibestumine olla ka kaitsemehhanism
Esmapilgul võib tunduda, et vimma pidamine on lihtsalt kahjulik või mürgine käitumine.
Teadlaste hinnangul võib sellel siiski olla ka kaitsev funktsioon.
Kui aju hoiab valusat kogemust meeles ja suhtleb ettevaatlikult inimesega, kes selle põhjustas, võib see olla viis vältida sarnase olukorra kordumist. Teisisõnu aitab see mehhanism meeles pidada, et teatud suhe oli valus või ohtlik, ning julgustab hoidma distantsi.
Mida teadlased veel uurida tahavad
Teadlased tunnistavad siiski, et uuringul on ka piiranguid. Osalejad meenutasid minevikus toimunud konflikte ning inimeste mälestused ei pruugi alati olla täiesti täpsed.
Samuti soovivad teadlased paremini mõista, kuidas viha ja valu konfliktis tekivad – kas need ilmuvad samal ajal või kutsub üks emotsioon teise esile.
Üks on siiski selge: see uuring heidab uut valgust väga inimlikule käitumisele. Pikaajalise kibestumise taga peitub sageli tugev ja keeruline emotsioonide segu.
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole