Kuidas ära tunda valetajat? Tüüpilised märgid ja väljendid foto : Canva...
Kuidas ära tunda valetajat? Tüüpilised märgid ja väljendid
.png)
|
| foto : Canva |
Selles artiklis ei käsitleta mütomaaniat. Psühholoogias tähendab mütomaan isikut, kellel on haiglaslik kalduvus valetada ja väljamõeldud lugusid rääkida. Mütomaania on patoloogiline seisund ning erineb oluliselt tavapärasest valetamisest.
Tegelikult ei ole vist ühtegi inimest, kes poleks kunagi valetanud. Väikesed hädavaled, millega püütakse teist inimest säästa või ebamugavat olukorda vältida, jäävad enamasti normaalsuse piiridesse. Kui aga valet kasutatakse info varjamiseks või enda huvide kaitsmiseks, on tegemist juba tõsisema probleemiga.
Vale võib lõhkuda suhteid, hävitada usalduse ja tuua kaasa isegi rahalise kahju, kui usaldada inimest, kes ei räägi tõtt. Kuidas aga eristada valetajat ausast inimesest?
Psühholoogid on märganud, et valetajad kasutavad sageli teatud tüüpilisi väljendeid ja käitumismustreid.
1. „Ausalt öeldes“ või „Et tõtt rääkida“
Enamik inimesi räägib niigi tõtt ega tunne vajadust seda eraldi rõhutada. Valetaja aga alustab oma juttu sageli fraasidega nagu „ausalt öeldes“ või „et olla sinuga täiesti aus“, et anda kahtlasele loole usutavust juurde. Ausal inimesel pole sellist kinnitust tavaliselt vaja.
2. „Mina“ vältimine ja teiste asesõnade kasutamine
Kui valetaja püüab oma lugu selgitada ja loodab, et teda usutakse, kasutab ta sageli sõna „mina“ harvemini. Selle asemel räägib ta „meist“, „neist“ või „temast“, justkui nihutades vastutuse enda pealt ära.
3. „Mitte kunagi“ ja „alati“
Väljendid nagu „ma ei tee nii mitte kunagi“ või „mina käitun alati nii“ kõlavad sageli ebausutavalt. Tegelikkuses ei tee inimesed asju ei alati ega mitte kunagi. Valetaja kasutab neid sõnu, et jätta endast kindlam ja veenvam mulje.
4. Liigne detailsus
Valetajad peavad oma loo üksikasju meeles pidama, et vale ei paljastuks. Seetõttu kipuvad nad lisama jutule liigseid detaile, lootes, et need muudavad loo usutavamaks ja hajutavad tähelepanu tegelikult olulistelt vastuoludelt.
5. Eitamine, õigustamine ja lühikesed vastused
Valetaja võib hakata end õigustama või midagi eitama isegi siis, kui teda pole veel otseselt süüdistatud. Sageli selgitab ta oma käitumist ilma, et keegi oleks seletust küsinud – see viitab sisemisele süütundele.
Samuti kasutavad valetajad tihti lühikesi ja ebamääraseid vastuseid, mis ei vasta otseselt küsimusele. Nii püütakse vältida detaile, mis võiksid tõe paljastada.
Kehakeel võib samuti paljastada vale
Lisaks sõnakasutusele soovitavad psühholoogid jälgida ka kehakeelt. Valetamisele võivad viidata järgmised märgid:
-
inimene puudutab sageli oma nägu, juukseid, nahka või küüsi;
-
ta hoiab rääkides ebaloomulikult pidevat silmsidet;
-
ta niheleb, on rahutu ja liigub närviliselt.
Kommentaare ei ole