Karma ja karmaseadus – mis see tegelikult on ja kas selleks, et õnnelik olla, peab sellesse uskuma? ...
Karma ja karmaseadus – mis see tegelikult on ja kas selleks, et õnnelik olla, peab sellesse uskuma?
.png)
|
| foto : Canva |
Halvad teod – halb karma. Head teod – hea karma.
Kas asi ongi nii lihtne? Kuidas karmaseadus tegelikult toimib ja milline
mõju on sellel meie igapäevaelule? Vaatame lähemalt, millised võivad olla
meie tegude tagajärjed – ja miks karmaga ei tasu nalja teha.
Karmaseadus võib tunduda karm, kuid samas võib see suunata meid ka suurema õnne poole. Kuidas „saatuseratast“ enda kasuks pöörata ja oma praeguses elus paremat karmat luua?
Mis on karma?
Sõna karma (või karman) pärineb sanskriti keelest ja tähendab „tegu“. Budistliku õpetuse järgi sünnib karma meie mõtetest, sõnadest ja tegudest.
See tähendab, et oleme ise oma saatuse kujundajad. Töötades oma mõtete ja hoiakutega – valides teadlikult õiged sõnad ja teod – saame mõjutada oma elu kulgu ja luua positiivsemat karmat.
Millised on erinevad karma liigid?
Karma põhimõte on lihtne:
head teod loovad positiivset karmat, halvad teod toovad kaasa raskema
karmat.
Kui tegutseme heade kavatsustega, loome endale soodsama pinnase näiteks armastuses või tööelus. Kui aga meie teod on kantud egoismist või kahjulikkusest, võib elu tuua keerulisemaid õppetunde.
Traditsiooniliselt räägitakse kolmest karma liigist:
Saṃcita-karma
See on minevikust kogunenud karma – varasemate elude või kogemuste „pagas“. See mõjutab meie iseloomu, kalduvusi ja potentsiaali. Minevikukarmat muuta ei saa.
Prārabdha-karma
See on praeguses elus „käivitunud“ karma. See kujundab meie eluteed ja kogemusi selles elutsüklis. Selle mõju on küllaltki tugev ning seda saab muuta vaid piiratud määral.
Āgāmin-karma
See on tuleviku karma, mis sünnib meie praegustest tegudest. Seda saame oma teadlike valikutega mõjutada ning selle vilju kogeme kas selles elus või tulevastes kehastustes.
Paljudes India usundites – eriti hinduismis, sikhismis ja budismis – peetakse inimest vastutavaks oma tegude ja seega ka karma eest. Karma on tihedalt seotud taassünni ehk sansaara tsükliga.
Kuidas teada, kas tegemist on karmaga?
Mõne jaoks on karma abstraktne mõiste, kuid näiteks numeroloogias püütakse karmamustreid analüüsida nime ja sünnikuupäeva põhjal. Nii arvutatakse nn karmiline number, mis väidetavalt näitab, milliseid õppetunde inimene selles elus kogeb.
Selliste meetodite eesmärk on aidata inimesel mõista, milline on tema praegune karmaline seis ja kuidas seda tasakaalustada.
Mis on halb karma?
Kui tunned, et su elus korduvad rasked olukorrad ja negatiivsed kogemused, võib esoteerilise käsitluse järgi olla tegemist nn negatiivse karmaga.
Sageli seostatakse halba karmat liialt tugeva egoga – kui inimene tegutseb ainult isikliku kasu nimel ega arvesta teistega.
Hea uudis on see, et tuleviku karmat saab muuta. Uue ja positiivse tsükli algatamiseks soovitatakse praktiseerida joogat, meditatsiooni ning teadlikku ja heatahtlikku tegutsemist.
Kas karmasse peab uskuma, et olla õnnelik?
Karmaseadus ei ole teaduslikult tõestatud süsteem, vaid vaimne ja filosoofiline õpetus. Mõne jaoks on see sügav elufilosoofia, mis aitab võtta vastutust oma tegude eest. Teise jaoks on see sümboolne viis mõtestada elu ja selle õppetunde.
Üks on aga kindel: teadlikkus oma mõtetest ja tegudest ning vastutuse võtmine nende eest aitab igal juhul luua tasakaalukamat ja rahulikumat elu.
Kommentaare ei ole