25 asja, mida täiskasvanuna sageli tehakse, kui lapsepõlves on hinges palju kannatatud foto : Canva Lapsepõlv jätab meisse jälje kogu eluk...
25 asja, mida täiskasvanuna sageli tehakse, kui lapsepõlves on hinges palju kannatatud
![]() |
| foto : Canva |
Lapsepõlv jätab meisse jälje kogu eluks.
Emotsionaalne vägivald võib jätta haavad, mis ei parane iseenesest ning võivad hiljem mõjutada nii vaimset tervist kui ka suhteid teiste inimestega.
Kuidas võib käituda täiskasvanu, kes on lapsepõlves pidanud kogema emotsionaalset vägivalda?
- Ta eelistab sageli omaette olla ja isoleerib end teadlikult teistest. Kodu on tema jaoks ainus paik, kus ta tunneb end turvaliselt.
- Tal on raske kiitust vastu võtta. Ta ei usu, et keegi võiks teda siiralt tunnustada, sest lapsena märgati peamiselt tema vigu ja puudusi.
- Ta püüab end pidevalt tõestada – nii iseendale kui ka teistele.
- Ta usub, et kõik, mida ta teeb, on valesti, ükskõik mida teised talle ka ei ütleks.
- Ta vabandab sageli, sest tunneb, nagu oleks ta alati milleski süüdi.
- Ta ei talu vaidlusi ega tülisid. Kõrge hääletoon, karjumine või agressiivsus tekitavad temas hirmu ja isegi paanikat.
- Tal on raske kedagi täielikult usaldada.
- Tal on raske otsuseid langetada, sest ta kardab eksida. Mõnel juhul võib ta karta ka lapsevanemaks saamist.
- Ta ei ole sageli tema ise, vaid püüab teistele meele järele olla, kartes pahameelt või konflikti. Ta jääb pigem neutraalseks.
- Ta on pidevalt kaitsepositsioonis, mistõttu võib ta teistele tunduda eemalolev või negatiivne.
- Alateadlikult tõukab ta inimesi endast eemale, sest tal on raske uskuda tingimusteta headusesse ja armastusse.
- Ta püüab eriti meeldida autoriteetsetele ja domineerivatele inimestele.
- Ta tunneb vajadust põhjendada ja selgitada iga pisiasja ning tal on raske öelda „ei“.
- Ta ei küsi abi, sest kardab, et selle eest oodatakse midagi vastu. Seetõttu on tal raske luua lähedasi sõprussuhteid.
- Tal võib esineda kinnisideid ning probleeme usaldamise ja kiindumisega, mis toob kaasa suhteprobleeme.
- Ta on liialt tagasihoidlik ega oska end vabalt väljendada.
- Ta varjab teiste eest oma „halba“ või haavatavat poolt.
- Ta usub, et pole kunagi piisavalt hea ega tark. Negatiivsed mõtted saadavad teda sõltumata saavutustest.
- Tal on raske leppida mõttega, et keegi võiks teda siiralt hinnata ilma kasu või tagamõtteta.
- Silmside hoidmine tekitab temas ebamugavust või hirmu.
- Tal on raskusi oma tunnete väljendamisega, mis võib viia sisemise masenduse ja depressioonini.
- Ta ei seisa enda ega oma õiguste eest.
- Ta süüdistab end peaaegu kõiges.
- Tal on raske mõista, kes ta tegelikult on ja millesse ta päriselt usub.
- Tema sees võib peituda suur viha, mida ta väljendab sageli kaudselt, näiteks sotsiaalmeedias.
Emotsionaalne vägivald on raske koorem. Paljud inimesed ei teadvusta, et nende tänased raskused, hirmud ja käitumismustrid võivad ulatuda tagasi lapsepõlve. Mõistmine on sageli esimene samm tervenemise suunas.
.png)
Kommentaare ei ole