Väsimus, apaatia, tüdimus – kuidas aru saada, kas tegemist on läbipõlemise või depressiooniga?

  „Sümptomid on sarnased“: psühholoog selgitab, mis vahe on depressioonil ja läbipõlemisel ...

 

„Sümptomid on sarnased“: psühholoog selgitab, mis vahe on depressioonil ja läbipõlemisel

foto : Canva

 

Depressioon ja läbipõlemine erinevad teineteisest, kuigi neil on ühiseid tunnuseid
Läbipõlemine on enamasti reaktsioon tööga seotud stressile, depressioon aga sügavam seisund, millega kaasnevad apaatia ja sügav kurbus. Mõnel juhul võib läbipõlemine viia depressioonini.

Psühholoogide ja teadlaste seas on see teema juba pikka aega arutelu tekitanud: kas läbipõlemine ja depressioon on üks ja sama? Tõsi on see, et mitmed sümptomid kattuvad – näiteks emotsionaalne kurnatus ja tunne, et oled ebaefektiivne. Samas tunnustas Maailma Terviseorganisatsioon 2019. aastal läbipõlemist kui tööga seotud nähtust, kuid ei käsitle seda siiski haigusena.

„Läbipõlemise puhul kaotab tähenduse kogu sinu identiteet – see, kes sa oled,“ selgitab psühholoog. Tema sõnul on depressioonis aga „väga tugev emotsionaalne raskus, mis justkui kustutab su ära“. Sellega kaasnevad ka kehalised sümptomid: „Sul pole enam tahtmist ega jõudu millegagi tegeleda.“

 

 

Läbipõlemine on pigem reaktsioon

Depressioon on vaimne haigus, läbipõlemine aga saab alguse füsioloogilisest tasakaalutusest ja muutub alles hiljem psühholoogiliseks probleemiks. Psühhiaatrid selgitavad, et läbipõlemine väljendub emotsionaalses, füüsilises ja vaimses kurnatuses, mille põhjustajaks on pikaajaline stress. Enamasti on see seotud tööga, kuid tänapäeval võib see laieneda ka teistesse eluvaldkondadesse – näiteks pereprobleemidele või kestvatele haigustele.

Läbipõlemise tunne sarnaneb olukorrale, kus jooksed justkui vastu seina: jõuad punkti, kus enam edasi ei saa, varised kokku või „kustud ära“, nagu psühholoog kirjeldab. Sümptomid tekivad järk-järgult: alguses püsiv väsimus, kurnatus ja unehäired. Hiljem olukord süveneb – keskendumisvõime langeb ja motivatsioon kaob, eriti tööl. „Sümptomid on sarnased – vahe seisneb selles, mis need tegelikult käivitab.“

 

 

Ka depressioon kujuneb enamasti tasapisi, sageli pikaajalise koormuse või trauma tagajärjel. Kuid sellega kaasneb üha süvenev kurbus. Spetsialiseerunud terviseportaal kirjeldab olukorda nii: „Väsimus süveneb, inimene magab halvemini, toitumine läheb käest ära ja ühel hetkel saab ta aru, et on aktiivsest, rõõmsast ja elurõõmu täis inimesest muutunud aeglaseks või musta auku kukkunud inimeseks, kes ei tunne enam elust mingit rõõmu.“

Inimene tunneb end justkui tuimestatuna, tal ei ole enam mitte mingisugust rõõmu, soovi ega tahtmist. „Mitte miski ei puuduta teda enam ega lähe talle korda,“ ütleb psühholoog. Ta lisab, et läbipõlemine on küll reaktiivsem kui depressioon, kuid läbipõlemise järel võib kujuneda depressioon. Sellisel juhul on ahastus sügavam: inimene ei võitle enam, vaid kogeb sügavat vaimset ja kehalist masendust.

Kuna depressioon on haigus, on selle varajane märkamine äärmiselt oluline, et saaks alustada sobiva raviga. Depressioonil on palju eri vorme ning seda pole alati lihtne ära tunda. Sageli ei taha inimene ise oma sümptomeid märgata või alahindab nende tõsidust – ta ei soovi kurta ja mõtleb, et „küll see möödub“. Just seetõttu on lähedastel väga oluline roll haiguse äratundmisel ja abi suunamisel.