3 lauset, mida vanavanemad ei tohiks kunagi oma lastelastele öelda ...
3 lauset, mida vanavanemad ei tohiks kunagi oma lastelastele öelda
.png)
|
| foto : Canva |
Hoolimata sellest, et vanavanemad on oma laste kasvatamise kaudu palju kogemusi omandanud, tuleb siiski ette, et nad ütlevad lastelastele midagi kohatut. Siin on kolm lauset, mida vanaisa või vanaemana tasub vältida.
Vanavanematel on lastelaste elus sageli eriline koht. Tavaliselt on nad lapse jaoks turvaline kiindumussuhe – osa tema turvalisest ja hoolivast lähedaste ringist. Just seetõttu on oluline mõelda, milliseid sõnu lapsele öelda ja millega need vajadusel asendada.
Erinevalt vanematest ei kanna vanavanemad enamasti igapäevast kasvatusega
kaasnevat vastutust. Nende suhe lastelastega põhineb ühise aja veetmisel,
kuulamisel ja kogemuste jagamisel. Need suhted on lapse arengule väga
väärtuslikud.
„Samas on laps väga tundlik täiskasvanute hinnangute suhtes, eriti nende
inimeste puhul, kes on talle olulised. Vanavanemad mõjutavad seetõttu
otseselt lapse enesehinnangu kujunemist,“ selgitab kliiniline
psühholoog.
Mõned hooletult öeldud sõnad võivad aga lapse enesehinnangut kahjustada või usalduslikku suhet lõhkuda. Seepärast on parem neid lauseid nii palju kui võimalik vältida.
1. „Sa oled alati rahutu, paha või jonnakas“
Laps võib vahel olla rahutu või pahur, kuid see ei määra teda inimesena.
Oluline on rääkida konkreetsest käitumisest, mitte teha lapse kohta
üldistavaid hinnanguid.
„Hiljem vanematega suheldes võib rääkida keerulistest olukordadest, aga
eelkõige tuleks esile tõsta ka lapse tugevusi ja positiivseid külgi,“
märgib spetsialist.
Neid hinnanguid saab asendada väga lihtsate ja toetavate lausetega. Eesmärk on kirjeldada hetkeolukorda, ilma lapsele silti külge kleepimata:
- „Mulle tundub, et sul on praegu raske olla. Ma olen siin, kui sa mind vajad.“
- „Sa oskad ka väga rahulik ja hooliv olla – mulle meeldivad need hetked sinuga.“
2. „Sinu isa või ema oli sinu vanuses palju tublim / rahulikum“
Võrdlemine ei ole lastele kunagi kasulik, eriti siis, kui neid võrreldakse vanemate või õdede-vendadega. Iga laps on erinev ja tal on oma isiksus. Ta ei pea olema oma vanema, venna ega õe koopia.
Selle asemel võiks vanaisa või vanaema öelda näiteks:
- „Sa oled oma emast / isast erinev ja just see teebki sind eriliseks.“
- „Mulle meeldib sind tundma õppida just sellisena, nagu sina oled.“
Need laused aitavad last väärtustada ilma pereliikmeid omavahel võrdlemata.
3. „Ma ei ole sinu vanematega nõus“
Põlvkondade vahel võib kasvatuse osas tekkida erimeelsusi. Siiski on
soovitatav vältida olukordi, kus vanemaid lapse ees kritiseeritakse või
neile vastu vaieldakse.
„Vanavanemate juures on raamistik ja suhted teistsugused. Laps ei saa
vanavanemate juures teha täpselt samu asju nagu kodus vanematega – see on
normaalne. Oluline on, et täiskasvanute väärtused oleksid põhimõtteliselt
kooskõlas ja et omavahel valitseks usaldus,“ rahustab psühholoog.
Selleks et austada vanemate kehtestatud piire ja samas arvestada põlvkondade erinevustega, võivad vanavanemad lapsele öelda:
- „Vanaema ja vanaisa juures on mõned reeglid teistsugused, aga sinu vanemate reeglid on samuti olulised.“
- „Siin teeme nii, kodus ema ja isaga natuke teistmoodi.“
Vanemate kasvatuspõhimõtteid tuleks vanavanemate poolt toetada nii palju kui võimalik, välja arvatud juhul, kui väärtushinnangutes on tõsiseid vastuolusid. Kui vanavanemal tekib kahtlus või mure lapse kasvatuse osas, on parem arutada seda vanematega omavahel ja ilma lapse kohalolekuta.
Kommentaare ei ole