7 märki, mis viitavad sellele, et inimese aju on alkoholist juba sõltuv ...
7 märki, mis viitavad sellele, et inimese aju on alkoholist juba sõltuv
.png)
|
| foto : Canva |
Kui sul on olnud raskusi oma alkoholitarbimise kontrollimisega või oled sa märganud, et haarad klaasi järele ise ka aru saamata, miks, võib põhjus peituda selles, et sinu aju on lihtsalt alkoholiga harjunud. Ühe sõltuvusharjumustele spetsialiseerunud psühholoogi sõnul on olemas seitse märki, mis sellele viitavad.
Enamik inimesi tarbib alkoholi mõõdukalt. Mõne jaoks muutub alkohol aga aja jooksul millekski enamaks kui lihtsalt naudinguks ning võib kiiresti tekitada sõltuvuse.
„Aja möödudes ei jooda alkoholi enam rõõmu pärast, vaid selleks, et vältida ebamugavusttunnet, leevendada ärevust või lihtsalt selleks, et tunda end ‘normaalsena’,“ selgitab sõltuvuspsühholoog.
Tema sõnul viitavad alkoholisõltuvusele järgmised märgid.
Sa ei suuda oma joomist piirata ega lõpetada
Sõltuvusele on iseloomulik kontrolli kaotus. Kui oled korduvalt püüdnud alkoholi tarbimist vähendada või joomist üldse lõpetada, kuid pole sellega hakkama saanud, võib tegu olla neurobioloogilise probleemiga.
„Vaimse sõltuvuse korral mõtleb inimene alkoholi joomisele kogu aeg – see võtab peas liiga palju ruumi ning tekitab vastupandamatu isu alkoholi järgi. Oma võimet joomist kontrollida hinnatakse sageli aga üle,“ selgitab psühholoog.
Ta soovitab endalt küsida: kas sa oled juba lubanud endale, et lõpetad joomise, kuid murdnud seda lubadust? Kas sa jood rohkem või kauem, kui algselt plaanisid? Kas tunned, et jooma hakates võtab miski justkui juhtimise üle? Kui vastus on jah, võib see viidata sellele, et aju tasu- ja otsustussüsteemid ei tööta enam tasakaalus.
Sa jood edasi hoolimata negatiivsetest tagajärgedest
Tõsine ohumärk on ka see, kui jätkad joomist, kuigi see põhjustab probleeme – olgu need tervisehädad, pinged suhetes, tööprobleemid, emotsionaalne stress või madalam enesehinnang.
„Inimesed, kellel sõltuvust ei ole, kipuvad end korrigeerima, kui tagajärjed süvenevad,“ ütleb psühholoog. „Kui aga inimene joob edasi hoolimata ilmselgetest probleemidest, eelistab aju tõenäoliselt lühiajalist leevendust pikaajalisele heaolule.“
Sa mõtled alkoholi peale rohkem, kui sa tahaksid
Kui sa tihti kannatamatusega ootad, et saaksid jälle juua, planeerid oma tegemisi selle järgi või kardad, et ilma alkoholita ei suuda sa end rahulikult tunda ega elu nautida, võib see olla märk sõltuvusest.
„Aja jooksul võivad tervislikud rõõmuallikad – nagu suhted, hobid või liikumine – pakkuda vähem rahuldavad, samas kui alkohol pakub kiiret ja näiliselt kindlat leevendust,“ selgitab psühholoog. „Selline tasakaalutus võib tekitada tunde, et joomine on vajalik, isegi kui sa ei soovi sõltuvusse sattuda.“
Sama efekti saavutamiseks vajad üha rohkem alkoholi
Kui taluvus kasvab, vajad sama mõju saavutamiseks järjest suuremaid koguseid. See tähendab, et kahe klaasi asemel kulub nüüd rohkem alkoholi.
„See mitte ainult ei suurenda tervisekahjustuste riski, vaid tekitab ka nõiaringi: suurem tarbimine sunnib aju ümber kohanema, mis omakorda viib veelgi suurema joomiseni,“ ütleb psühholoog.
Aja jooksul muutub aju vähem tundlikuks loomulike rõõmuallikate suhtes ning hakkab üha enam sõltuma alkoholist, et kogeda naudingut või rahu.
Kui sa ei joo, tekivad võõrutusnähud
Enamikul inimestel, kes joovad alkoholi, ei teki joomise lõpetamisel selgeid võõrutusnähte. Kui aga tunned alkoholi ärajätmisel füüsilist või emotsionaalset ebamugavust – näiteks ärevust, rahutust, higistamist, värisemist või iiveldust –, võib sinu aju olla alkoholist sõltuv.
„See ei tähenda tingimata, et oled stereotüüpses mõttes alkohoolik,“ rõhutab psühholoog. „Küll aga viitab see märkimisväärsele füsioloogilisele kohanemisele regulaarse joomise tõttu. Võõrutusnähud on kõige selgem märk sellest, et alkohol on muutnud aju keemiat ning aju vajab seda nüüd normaalseks toimimiseks.“
Alkoholist on saanud toimetulekumehhanism
Paljud sõltuvusega inimesed ei joo enam tähistamiseks, vaid lohutuseks. Alkoholist saab vahend, millega tulla toime stressi, ärevuse ja mustade mõtetega.
„See emotsionaalne sõltuvus algab sageli märkamatult – klaas pärast rasket päeva või ‘lõõgastumiseks’ –, kuid võib kiiresti kinnistuda,“ selgitab psühholoog.
Kui alkohol tundub ainus usaldusväärne viis enesetunde parandamiseks, võib aju kasutada seda otseteena emotsionaalse leevenduse saavutamiseks. Selline psühholoogiline sõltuvus muudab elu ilma alkoholita raskesti ettekujutatavaks – ja sellest loobumise veelgi keerulisemaks.
Sa varjad või pisendad oma joomist
Kui kipud oma alkoholitarbimist vähendama või seda teiste eest varjama, viitab see sageli sellele, et mingi osa sinust tajub probleemi olemasolu.
„Joomise varjamine, salaja joomine või häbitunne oma alkoholitarbimise pärast on sageli sisemise konflikti märgid,“ ütleb psühholoog.
Tema sõnul on sõltuvusega inimestel levinud nn kahetine teadlikkus: nad saavad aru, et joomine on probleem, kuid tunnevad end jõuetuna seda lõpetama. See peegeldab lahknevust kavatsuste ja käitumise vahel ning on sageli seotud sügavamate neuroloogiliste mustritega.
Kommentaare ei ole