Miks enesekesksus võib olla õnne võti ja aidata hoida vaimset tervist ka paremini tasakaalus

  Miks enesekesksus võib olla õnne võti foto : Canva...

 

Miks enesekesksus võib olla õnne võti

foto : Canva

 

Sõnad „enesekeskne“ ja „egoistlik“ kõlavad enamasti solvavalt. Need loovad ettekujutluse inimesest, kes on keskendunud ainult iseendale ega hooli teistest. Ometi ei ole iseendale keskendumine kapriis ega isekus, vaid sageli isegi hädavajalik, et hoida nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Ühe heaoluvaldkonna spetsialisti sõnul on teatud määral enesekesksust igapäevases elus meile kõigile vaja.

Sõna „enesekeskne“ tähendab oma otseses tähenduses iseenda keskmesse seadmist. Ajal, mil enesehoid ja vaimne tervis on muutunud üha olulisemaks, tekib küsimus: miks peaks oma elu keskmesse asetamine olema viga?

Mis siis, kui iseendale keskendumine ei ole puudus, vaid hoopis tugevus? Just seda kinnitab haridusteadlane ja heaolu ning vastupidavuse uurija Robyne Hanley-Dafoe, kes kirjutab sellest Ameerika ajakirjas Psychology Today.

 

 

Ohverdamise kultuur

„Juba lapsepõlvest peale õpime seadma teiste vajadusi enda omadest ettepoole,“ selgitab spetsialist. Eriti naiste, emade ja hooldajate puhul väärtustab ühiskond endiselt eneseohverdust – sageli kuni täieliku kurnatuseni.

Kuigi võiks esile tõsta selliseid omadusi nagu intelligentsus, julgus või sihikindlus, pannakse rõhk hoopis enesesalgamisele. Enese eest hoolitsemist nähakse aga sageli individualismi või isekusena.

Tulemuseks on see, et paljud tunnevad end süüdi siis, kui nad teevad pausi või ütlevad palvele „ei“.

Ometi rõhutab Hanley-Dafoe, et enda keskmesse seadmine ei ole isekas tegu, vaid ellujäämisstrateegia. See on viis, kuidas hoida oma vaimset ja füüsilist tervist, et olla jätkuvalt kohal oma rollides – lapsevanema, partneri, sõbra või kolleegina.

 

 

Endale keskendumine aitab olla olemas ka teiste jaoks

Kui oled harjunud pikka aega teiste vajadusi täitma ja end nende nimel tahaplaanile jätma, võib tunduda kohatu või isegi egoistlik võtta aega iseendale, et puhata, taastuda, hoolitseda oma keha ja vaimu eest ning mõelda sellele, mida sina tegelikult vajad.

Ent enda heaolu ja vajaduste eiramine ei tee pikas plaanis kellelegi head. Vastupidi – see võib viia kurnatuse, rahulolematuse ja sisemise tühjuseni ning kahjustada nii vaimset kui ka füüsilist tervist.

Endale keskendumine ei tähenda maailmast eemaldumist. Vastupidi – see tugevdab sinu sisemist vundamenti, et sa saaksid tulla paremini toime väliste nõudmistega. Kui lubad endale puhkust, taastumist ja kuulad oma vajadusi, muutud sa stabiilsemaks ja energilisemaks.

Selline „enesekesksus“ ei ole kapriis ega moehullus. See on teadlik hoolitsus iseenda eest, et mitte tühjaks joosta ning olla hiljem ka teiste jaoks olemas.

 

 

Kuidas endale päriselt keskenduda?

Kui oled kasvanud keskkonnas, kus eneseohverdus on normaalne nähe, võib olla keeruline seada iseennast taas esikohale. Kuidas leida uuesti ühendus iseendaga?

Hanley-Dafoe sõnul peitub võti igapäevastes harjumustes, mis aitavad sul endas püsida. Ta toob välja neli olulist sammu.

• Veeda aega iseendaga.
Enne kui reageerid välismaailma nõudmistele, pühenda aega oma kehale ja vaimule. See võib olla hingamisharjutus, pikk jalutuskäik või lihtsalt segamatut tähelepanu vääriv tass kohvi.

• Planeeri puhkeaeg.
Ära oota, kuni su to-do-list on tehtud – see hetk ei pruugi kunagi saabuda. Pane oma puhkeaeg kalendrisse samamoodi nagu iga teine kohtumine.

• Küsi endalt päeva jooksul, kuidas sul läheb.
Peatu hetkeks ja küsi: „Kuidas ma end praegu tunnen?“ või „Mida ma hetkel vajan?“. Need lühikesed vahepeatused tugevdavad eneseteadlikkust. Hea on siduda need kindlate hetkede külge – näiteks enne lõunapausi või tööpäeva lõpus.

• Selgita oma väärtused.
Kirjuta üles, mis on sinu jaoks päriselt oluline, mida sa oled valmis tegema ja mida mitte. Elamine kooskõlas oma väärtustega muudab otsused lihtsamaks ja valikud õiglasemaks.

Harjutus, mis aitab end paremini tundma õppida ja süütundest vabaneda

Tõsi on see, et kiire ja kohustusterohke elu muudab enda vajadustele ruumi tegemise keeruliseks. Aeglustamine võib tekitada süütunnet, kuigi tegelikult on väga lihtne iseendast eemalduda ja kaotada silmist see, mis on päriselt oluline.

Selleks soovitab Hanley-Dafoe lihtsat, kuid tõhusat harjutust. Võta paberileht ja kirjuta ülaossa küsimus: „Mida ma tegelikult tahan?“ Seejärel kirjuta viis minutit järjest kõik, mis pähe tuleb, ilma end tsenseerimata.

Liiga sageli vähendame oma soove, peame neid ebaoluliseks või lükkame kõrvale vastutuse ettekäändel. Kirjutamine aitab aga nähtavale tuua ka need soovid, mida muidu endale ei luba.

Need kirja pandud mõtted võivad juhatada sind tunnete juurde, mida sa igatsed – rohkem rahu, ühendust, rõõmu, energiat või sisemist tasakaalu. „Kui sa paned oma soovid sõnadesse,“ ütleb Hanley-Dafoe, „annad sa endale loa nende poole liikuda.“