Kui täiskasvanud laps hakkab eemale hoidma, võib selle põhjuseks olla vanema käitumine

  Käitumisviisid, mille võivad olla süüdi, kui täiskasvanud lapsed hoiavad vanematest eemale ...

 

Käitumisviisid, mille võivad olla süüdi, kui täiskasvanud lapsed hoiavad vanematest eemale

foto : Canva

Miks mõned täiskasvanud lapsed oma vanematest kaugenevad?

Elu jooksul on täiesti loomulik, et tekib vajadus vanematest mõnevõrra eemalduda. See ei tähenda tingimata, et sa ei soovi nendega enam suhelda, vaid pigem seda, et pere senine toimimisviis muutub. Mõnikord võivad sellise eemaldumise põhjuseks olla ka varasemad valusad kogemused.

Kaugenemine ei juhtu üleöö. Suhtlus muutub tasapisi, žestid ja sõnad ei ole enam endised. See võib muidugi vanemaid muretsema panna. 2023. aastal avaldatud uuringust selgus, et paljud täiskasvanud on oma vanematega halvas läbisaamises.

Kuidas siis suhteid hoida ja mis ikkagi võib olla süüdi, kui täiskasvanud laps ei taha enam oma vanematega suhelda? Kuigi suhete parandamine on võimalik, eeldab see probleemsete käitumisviiside teadvustamist ja uute, tervemate suhtemustrite loomist.

 

 

Viis käitumist, mis viivad täiskasvanud lapsed eemale

Nagu kirjutab Your Tango, on esimene samm just nende käitumisharjumuste ära tundmine.

1. Sa kasutad emotsionaalset manipuleerimist

Mõned vanemad avaldavad oma lastele survet endale seda päriselt teadvustamata. Selline käitumine ei ole normaalne ja võib muutuda manipuleerivaks. Süütunde tekitamine tähelepanu saamiseks või häbitunde esilekutsumine lapse mõjutamiseks lõhub vanema ja lapse vahelist suhet. Kui laps on sellise pideva käitumise ees jõuetu, võib ta otsustada eemalduda, et ennast kaitsta.

2. Sa halvustad oma täiskasvanud lapse otsuseid

Kui täiskasvanud laps tunneb, et tema eluvalikuid kritiseeritakse pidevalt, võib ta hakata vanematest eemale hoidma ja jätta paljud asjad rääkimata, et vältida konflikte. Pidev hinnangute andmine on raske taluda, sest laps vajab tuge ja heakskiitu. Isegi kui sa ei nõustu lapse otsustega, tuleb aktsepteerida, et tal on õigus teha valikuid oma äranägemise järgi ega pea alati vanemate ootustele vastama.

 

 

3. Sa ei austa oma lapse partnerit

See, kuidas sa suhtud oma lapse elukaaslasesse, mõjutab oluliselt peresuhteid pikemas perspektiivis. Kui sa kritiseerid või väljendad pahameelt lapse partneri suhtes – isegi kaudselt –, võib see tekitada pingeid, mille tõttu laps eelistab distantsi hoida. Ka siis, kui sa ei kiida lapse valikut heaks, on austus peresuhete alus.

4. Sa ei oska vabandada

Tõeline vabandus ei ole kiirustades öeldud sõnad. See tähendab oma vigade ausat tunnistamist ja valmisolekut käitumist muuta. Mõnel vanemal on seda raske teha. Kui sa eitad oma vastutust peretülides, võib laps lõpuks otsustada suhtlemist vähendada. Psühholoog Samantha Rodman Whiten nimetab seda empaatiakatkestuseks – hetkeks, mil laps mõistab, et vanem ei teadvusta ega arvesta tema tunnetega.

 

 

5. Sa annad soovimatuid nõuandeid

Paljud vanemad annavad heast tahtest oma lastele nõu ka siis, kui seda pole küsitud. See võib peres pingeid tekitada. Kuigi kavatsus on hea, võib selline sekkumine mõjuda lapsele kui tema valikute kahtluse alla seadmine. Täiskasvanuks saades vajab laps, et tema iseseisvust austataks. Kui seda ei tehta, võib ta hakata vanematest eemale hoidma või jätta olulised asjad jagamata, et vältida järjekordseid nõuandeid.