Avalikkuse ees ideaalne mees, kodus nartsissist: milline on elu sellise inimese kõrval?

  Avalikkuse ees meeldiv inimene, kodus koletis ...

 

Avalikkuse ees meeldiv inimene, kodus koletis

foto : Canva

Ta on sarmikas ja viisakas ning näib, et kõik jumaldavad teda. Sinu sõprade, pere ja isegi juhututtavate silmis on ta tõeline härrasmees – tähelepanelik, vaimukas, hooliv. Ta avab teistele ukse ja laseb nad enda ees sisse, teeb komplimente ega unusta kunagi ühtegi nime.

Sulle on öeldud, et sul on vedanud. Et oled leidnud haruldase mehe. Et ta on nii tore ja meeldiv meesterahvas.

Aga niipea, kui uks teiste järel sulgub, muutub kõik.

Varjatud nartsissisti kaks palet

See on varjatud nartsissisti elu: avalikkuse ees meeldiv prints, kahekesi olles koletis. Ta kannab oma maski nii osavalt, et lõpuks hakkad sa ka ise kahtlema, mis on päris ja mis mitte. Sa oled hakanud mõtlema, et äkki oled sa ise liiga tundlik. Liiga emotsionaalne. Liiga nõudlik.

Ometi aimad sa, et miski ei klapi. Sa lihtsalt ei ole veel valmis seda endale tunnistama.

 

 

Täiuslik lavastus

Alguses tunduski ta ideaalne. Peaaegu ebareaalselt ideaalne. Ta teadis täpselt, mida öelda ja kuidas teha, et sa tunneksid end erilisena. See polnud lihtsalt armumine – see oli mõistuse ja südame kaotamine.

Ta tõmbas sind emotsionaalsesse keerisesse, rääkis just seda, mida sa kuulda tahtsid ja pani sind uskuma, et sa oled tema jaoks kõige tähtsam ja ilma sinuta ta elada ei suuda. Ta külvad su üle kingituste ja ilusate sõnadega – muide, see on nartsissistide lemmikvõte.

Ta tegi lubadusi, mida tal polnud kavatsustki täita. Ta rääkis tulevikust, nagu oleks see juba ette otsustatud. Ta kiitis sind nii palju, et sa tundsid end hoituna, valituna, ihaldatuna.

Siis hakkas see imeilus muinasjutt vaikselt koost lagunema. Soojus taandus. Prints hajus.

Maski tagant ilmus tema tõeline pale

See ei juhtunud järsku. Alguses on see vaevumärgatav. Mõni terav märkus. Mõni halvustav lause. Vaikus pärast seda, kui oled julgenud oma tundeid väljendada.

Aja jooksul muutus see selgemaks. Sinu sõnu hakati väänama. Sinu reaktsioone kasutati sinu enda vastu. Sind süüdistati liialdamises, kontrollimises, emotsionaalsuses.

Et rahu säilitada, hakkasid sa vaikima oma tunnetest. Sa rääkisid vähem. Tundsid vähem. Olid ettevaatlikum.

Suletud uste taga ja omavahel olles oli ta külm ja eemalolev. Kriitiline. Mõnikord julm. Ta ei arvestanud sinu vajadustega, pisendas su tundeid ning karistas sind kas vaikimise või vihahoogudega.

Ja just siis, kui sa tundsid, et enam ei jaksa, muutis ta jälle. Ta oi leebe. Kahetsev. Vahel isegi hell ja hooliv.

Sa hakkasid kahtlema endas. Äkki kujutasid sa kõike ette? Äkki on see lihtsalt raske aeg? Äkki saad sina teda parandada?

Aga inimest, kes ei arva, et temaga midagi lahti on, ei saa parandada.

 

 

Miks keegi ei uskunud sind

Kõige raskem on see, et keegi ei näinud seda. Kui sa püüdsid rääkida, ei usutud sind. Väljastpoolt paistis ta endiselt ideaalne – hooliv partner, abivalmis, alati naeratav.

Ta oskab võluda ja toitub teiste imetlusest. Ta hoolib väga oma kuvandist, aga mitte sellest, kuidas ta sind kohtleb.

Kui sa ütlesid, et ta on manipuleeriv, vaadati sind kahtlevalt. Kui ütlesid, et ta on julm, arvati, et sa liialdad. Kui sa rääkisid oma valust, toodi vastukaaluks välja kõik tema heateod.

Nii hakkasidki sa iseendas kahtlema. Ja mõtleema, et äkki ongi asi sinus?

Aga tegelik tõde on see: see inimene, keda sa näed omavahel olles – see, kes alandab, kontrollib ja moonutab tegelikkust – ongi tema just sellisena nagu ta päriselt on. Maskiga tema on vaid etendus teiste jaoks.

Väärkohtlemise ring

Nartsissistlik väärkohtlemine käib ringiratast: algul idealiseerimine, siis väärtuse maha tallamine, lõpuks tõrjumine – ja seejärel algab kõik uuesti.

Ühel päeval oled sa kogu tema maailm. Järgmisel päeval kõnnid ettevaatlikult, et mitte midagi valesti öelda. Kui ta tunneb, et sa hakkad temast eemalduma, tõmbab ta sind tagasi vabanduste, näilise haavatavuse või suurte romantiliste žestidega.

See tekitab segadust, sügavat emotsionaalset seotust ja kurnatust. Sa jääd heade hetkede pärast. Aga need head hetked on vaid selleks, et sa halbu kahtluse alla seaksid.

Just nii see lõks töötab – mitte pideva vägivallaga, vaid ebastabiilsusega.

 

 

Kuidas ta sind enda küljes hoiab

Tal pole vaja füüsilisi ahelaid. Ta kasutab kahtluse tekitamist, süütunnet ja hirmu. Ta paneb sind uskuma, et sa ei leia kedagi paremat. Et keegi teine ei armasta sind. Et sa oled keerulise iseloomuga, ebastabiilne või on sinus probleem.

Tasapisi jäädki sa üksi – mitte tingimata füüsiliselt, vaid emotsionaalselt. Sa ei räägi enam lähedastega, sest oled väsinud seletamast. Sa ei vaidle vastu, sest sul pole enam jõudu. Sa lõpetad unistamise, lootmise ja elamise.

Ja samal ajal jätkab tema oma rolli avalikkuse ees – hooliv kaaslane, eeskujulik mees.

Aga sina tead, milline ta on siis, kui keegi ei vaata.

Tagasi iseenda juurde

Kui see lugu kõlab tuttavalt, siis tea: sa ei ole hull. Sa ei ole üksi. Ja sa ei ole nõrk. Sind on psühholoogiliselt manipuleeritud inimese poolt, kes oskab jätta mulje, et kõik on korras.

Vabanemine algab tõest. Mitte sellest, mida ta lubab või näitab, vaid sellest, mis sinu elus kogu aeg kordub. Valust, mis ei lõpe. Sisemisest rahutusest, mis ei kao.

Sa ei ole katki. Sa oled ellujäänu. Sa oled tugev, sest oled vastu pidanud nähtamatule vägivallale. Ja ühel hetkel, kui oled valmis, sa pead lahkuma.

Mitte sellepärast, et sa teda enam ei armasta, vaid sellepärast, et oled hakanud ennast rohkem armastama.

Sa väärid armastust, mis ei pane sind endas kahtlema. Armastust, mis ei alanda sind kodus ja ei kiida sind teiste ees. Tõeline armastus on rahulik, järjekindel ja turvaline.

Nartsissistist lahkumine on raske. Võib-olla kõige raskem asi, mida sa eales teed. Aga see on ka vabaduse algus. Hetk, mil sa lõpetad tantsu printsiga, kes muutub kodus koletiseks, ja hakkad elama omaenda elu.

Sina ei olnud kunagi probleem. Sa olid inimene, kellelt püüti valgus ära võtta. Nüüd aeg see valgus tagasi võtta – ja mitte kunagi enam seda kellelegi loovutada.