Varjatud depressioon ehk vaikne valu foto : Canva ...
Varjatud depressioon ehk vaikne valu
.png)
|
| foto : Canva |
Depressioon on üks levinumaid vaimse tervise häireid. Tegemist on püsiva meeleolulangusega, mis mõjutab oluliselt inimese igapäevaelu, mõtteid ja enesetunnet. Oluline on mõista, et depressioon ei ole lihtsalt mööduv kurvameelsus või halb tuju, mis „ise üle läheb“. See on psühhiaatriline häire, mis muudab inimese maailmatunnetust ja suhet iseendaga.
Depressioonist räägitakse siis, kui meeleolulangus kestab üle kahe nädala. Ainuüksi tugevast tahtejõust ei piisa, et sellest seisundist välja tulla. Depressiooni tuleb ravida, et vältida selle krooniliseks muutumist ja sellega kaasnevaid tüsistusi.
Mõnikord avaldub depressioon aga varjatud kujul – nii, et selle märke on keeruline märgata. Sellisel juhul räägitakse varjatud depressioonist.
„Naeratav“ depressioon
Mõned inimesed varjavad oma sisemist valu naeratuse taha. Psühholoogide sõnul võib selline inimene kannatada sügavalt, kuid ei näita oma kurbust ega meeleheidet välja.
Sellel võib olla mitu põhjust. Inimene võib karta näida nõrk, tunda, et peab kõigega ise hakkama saama, või ei ole ta valmis endalegi tunnistama, et tal ei ole kõik korras. Mõnikord puudub ka usaldus – tunne, et teised ei mõistaks või ei toetaks.
Väliselt võib kõik tunduda korras: inimene käib tööl, täidab oma kohustusi, on rahulik ja tegus. Tegelikult nõuab selline rolli hoidmine aga tohutut sisemist pingutust ning süvendab üksildust ja meeleheidet.
Vaimsed ja kehalised vaevused
Varjatud depressioon võib avalduda ka kehaliste sümptomitena. Lihas- ja liigesevalud, seedehäired, sagedased nakkushaigused ning üldine vastupanuvõime langus võivad olla märgid sügavamast probleemist.
Põhjuseks on sageli pikaajaline stress ja ärevus, mis tekitavad organismis põletikulisi protsesse ning nõrgestavad immuunsüsteemi.
Suurenenud alkoholi või uimastite tarvitamine
Kui inimene hakkab ootamatult tarbima rohkem alkoholi või muid uimasteid, võib see olla katse sisemist valu vaigistada. Selline käitumine on sageli märk sellest, et inimene püüab raskete tunnetega üksi toime tulla.
Kehakaalu järsk muutumine
Ootamatu kaalutõus või -langus võib samuti viidata varjatud depressioonile. Näiteks ei ole tervislik kaotada lühikese aja jooksul märkimisväärselt palju kaalu. Samuti võib liigsöömine olla viis emotsionaalse tühjuse täitmiseks.
Pidev viha ja ärrituvus
Depressioon ei väljendu alati kurbuse või nutmisena. Mõnel inimesel avaldub see hoopis viha, ärrituvuse, agressiivsuse või ennasthävitava käitumisena.
Kui keegi sinu lähedastest on viimasel ajal muutunud tavapärasest närvilisemaks, ärritub kergesti või käitub impulsiivselt, tasub meeles pidada, et selle taga võib olla tõsine vaimse tervise mure.
Oluline on teada, et sa ei ole üksi – statistika järgi kogeb depressiooni mingil eluhetkel iga viies inimene.
Unehäired ja pidev väsimus
Unetus, öised ärkamised, kurnatus ja läbipõlemine on sageli seotud depressiooniga. Uneprobleemid ja depressioon käivad tihti käsikäes ning mõjutavad teineteist vastastikku.
Mõned inimesed magavad liiga vähe, teised aga oluliselt rohkem, kui keha tegelikult vajaks. Mõlemal juhul võib tulemuseks olla püsiv väsimus ja keskendumisraskused.
Sügav masendus ja ärevus
Masendus ja ärevus on osa inimlikust kogemusest, kuid kui need muutuvad püsivaks ja hakkavad segama igapäevaelu, võib tegemist olla depressiooniga. Krooniline ärevus võib halvata tegutsemisvõime ja röövida elurõõmu.
Abi otsimine on tugevuse märk
Kui tunned end selles kirjelduses ära või märkad neid märke endas või oma lähedases, on oluline otsida abi. Psühholoog või muu vaimse tervise spetsialist oskab hinnata olukorda ja pakkuda sobivat tuge.
Depressioon ei ole nõrkus – see on haigus, millest on võimalik paraneda, kui abi õigel ajal vastu võtta.
Kommentaare ei ole