Ülitundlik inimene: kui maailm pole sinu jaoks tehtud ...
Ülitundlik inimene: kui maailm pole sinu jaoks tehtud
foto : Canva
Kas sul on mõnikord tunne, et sa võtad asju südamesse rohkem kui
teised?
Kas sind häirib kriitika, isegi kui see pole pahatahtlik?
Kas otsid rahvarohkete ürituste asemel vaikseid ja turvalisi kohti?
Kui vastad neile küsimustele "jah", võid kuuluda ülitundlike inimeste
hulka – ühte viiendikku maailma elanikkonnast.
Ülitundlikkust (HSP – Highly Sensitive Person) hakati teaduslikult uurima
1990. aastatel psühholoog dr Elaine N. Aroni eestvedamisel.
Tema tööd näitasid, et ülitundlikkus on täiesti loomulik temperament,
mitte nõrkus ega puudus.
See tähendab lihtsalt, et inimese närvisüsteem töötleb infot sügavamalt ja
tugevamate emotsioonidega.
Aron töötas välja ka testi, mis aitab hinnata, kas inimene on ülitundlik
või mitte.
1. Nad tunnevad kõike mitu korda tugevamalt
Ülitundlik inimene kogeb elu nagu ilma filtrita – emotsioonid on
intensiivsemad ja detailid märgatavamad.
See võib olla erakordne anne, sest nad mõistavad olukordi ja inimesi
sügavamalt kui teised.
Nad analüüsivad loomupäraselt, püüdes maailma paremini mõista ja tajuda
selle nüansse.
Samas teeb see tundlikkuseks nimetatud omadus nad kergemini
haavatavaks.
2. Nad reageerivad emotsionaalselt kiiremini
Empaatia on nende tugevus: nad tunnevad teiste valu ja rõõmu justkui enda
sees.
Teiste kurbus või konfliktid puudutavad neid sügavalt, mõnikord isegi
üle.
Nad võivad reageerida olukordadele intensiivsemalt lihtsalt seetõttu, et
maailm jõuab nendeni tugevama jõuga.
See ei ole liialdamine, vaid nende närvisüsteemi loomulik eripära.
3. Nad kuulevad tihti lauseid: “Ära võta asju isiklikult”
Paljud kultuurid ei mõista tundlikkust ega pea seda väärtuslikuks.
Ülitundlikke mehi võidakse isegi tõsiselt mitte võtta või neile tehakse
etteheiteid liigsest emotsionaalsusest.
Ometi on tundlikkus omadus, mis võib olla tohutu tugevus: võime näha
peidetut, tunda sügavamat ja märgata nüansse.
See muudab nad väga heaks kaaslaseks, sõbraks ja partneriks.
4. Nad teevad sporti pigem üksi
Meeskonnamängud võivad tunduda liiga intensiivsed või
hinnanguterohked.
Seetõttu eelistavad nad jalgrattasõitu, jooksmist, kõndimist või teisi
rahulikumaid tegevusi.
Kui nad on kasvanud turvalises ja toetavas keskkonnas, võivad nad aga
tunda end hästi ka grupitreeningutes.
Kõik sõltub sellest, kui palju autonoomiat ja privaatsust nad säilitada
saavad.
5. Otsuste langetamine võtab kauem aega
Ülitundlik inimene kaalub iga pisidetaili – seetõttu ei tee ta otsuseid
kergekäeliselt.
Ta tahab olla kindel, et ükski aspekt pole kahe silma vahele jäänud.
Dr. Aron soovitab otsuste tegemisel kujutada ette, mida nad tunneksid
siis, kui õige valik oleks juba tehtud – see aitab sisetundel kõneleda.
Nii leiavad nad rahulikuma tee otsuseni, mis tundub õige ja toetav.
6. Vale otsuse tegemine mõjub neile eriti raskelt
Kui ülitundlik inimene eksib, tunneb ta seda sügavamalt kui teised.
Ebameeldivad tunded võivad jääda kauaks meelde ja tekitada ülemäärast
enesesüüdistust.
See tuleneb nende suurenenud vastutustundest ja soovist teha kõike
võimalikult hästi.
Halva kogemuse korral vajavad nad rohkem aega, et endas tasakaal
taastada.
7. Nad märkavad detaile, mida teised ei pane tähelegi
Uued jalanõud, ruumi energiamuutus, teine võimalus ventilatsioonil –
nemad näevad kõike.
Neil on peenhäälestatud radar, mis tabab kiiresti nii füüsilisi kui ka
emotsionaalseid muutusi.
See muudab nad äärmiselt tähelepanelikuks ja hoolivaks.
Sageli märkavad nad probleeme või lahendusi enne, kui teised neid üldse
tajuvad.
8. Mitte kõik ülitundlikud pole introverdid
Kuigi paljud on, kuulub ligi 30% ülitundlikest inimestest ekstravertide
hulka.
Ekstrovertsus ja tundlikkus võivad eksisteerida kõrvuti – see tähendab
lihtsalt, et nad on sotsiaalsed, kuid vajavad taastumiseks vaikust.
Need, kes on kasvanud toetavas keskkonnas, tunnevad end teistega suheldes
kindlamalt ja avatumalt.
Tundlikkus ei määra sotsiaalsust, vaid viisi, kuidas nad sotsiaalset
maailma kogevad.
9. Nad on väga head töötajad
Ülitundlik inimene on põhjalik, pühendunud ja hoolikas.
Nad näevad detaile, mida teised ei märka, ja suudavad teha tööd suure
sisemise motivatsiooniga.
Küll aga võivad nad stressi sattuda ametites, kus tuleb teha kiireid ja
suuri otsuseid.
Seetõttu sobivad neile paremini töökohad, kus nad saavad panustada
kvaliteeti, mitte kiirust.
10. Neil võib esineda rohkem ärevust – sõltuvalt elukogemustest
Kui ülitundlik inimene on lapsena kogenud stressi või ebaturvalist
keskkonda, võib see mõjutada tema täiskasvanuelu.
Närvisüsteem harjub pidevalt valvel olema, mis võib hilisemas elus
väljenduda ärevuses või meeleolukõikumistes.
Hea ja toetav keskkond aitab seda riski oluliselt vähendada.
Oluline on leida tasakaal: mitte üle kaitsta, aga mitte ka üksinda
jätta.
11. Nad taluvad lärmi mitu korda raskemini
Valjud helid ja kaootilised keskkonnad võivad tunduda neile lausa
ülekoormavad.
Nende närvisüsteem töötleb helisid intensiivsemalt ja kiiremini.
Seetõttu vajavad nad rohkem vaikust ja rahu kui keskmine inimene.
See pole nõrkus, vaid nende bioloogia osa.
12. Vägivaldsed filmid mõjuvad neile eriti raskelt
Kaastunne, mida nad tunnevad, on sügav ja siiras.
Seetõttu võivad õudus- või vägivaldsed stseenid tekitada tugevat
ebamugavust, ärevust või isegi füüsilist pinget.
Kui filmi tegelane kannatab, kogeb ülitundlik inimene seda justkui ise.
Paljud loobuvad seetõttu sellistest filmidest täielikult.
13. Pisarad tulevad neile kergesti silma
Emotsioonid on nende tugevus, mitte nõrkus.
Nad võivad nutta, kui keegi teine tunneb valu, kui nad vaatavad midagi
liigutavat või kui nad ise on haavatud.
See on loomulik viis pingete vabastamiseks.
Oluline on, et nad valiksid keskkondi, kus võivad olla oma tunnete suhtes
ausad.
14. Nad on alati viisakad
Ülitundlik inimene tahab, et kõigil oleks hea, ning püüab vältida
teistele ebamugavuse tekitamist.
Seetõttu võivad nad mõnikord üle pingutada viisakusega ja võtta liiga
palju vastutust enda kanda.
Nad ei taha kellelegi ette jääda ega tunda, et nad segavad.
See muudab nad sageli ülimalt taktitundeliseks ja hoolivaks.
15. Nad võtavad kriitikat väga südamesse
Kriitika võib nendele mõjuda tunduvalt valusamalt kui teistele.
Nad võivad jääda negatiivseid sõnu analüüsima päevadeks või isegi
aastateks.
Seetõttu püüavad nad tihti vältida eksimusi ja olla kõiges “ideaalsed”.
See on kurnav muster, mis vajab teadlikku tasakaalustamist.
16. Nad eelistavad kinnist kontorit avatud kontorile
Nagu spordis, nii ka töös vajavad nad isiklikku ruumi ja vaimset
privaatsust.
Avatud kontori kaos, jutuvadin ja pidevad segajad võivad neid kiiresti
väsitada.
Nad töötavad paremini omaette, oma tempos, vaikuses.
Paljud ülitundlikud valivad seetõttu vabakutselise töö või kodukontori
võimaluse.
Kommentaare ei ole